Lause öeldis (tegusõna) üldiselt ühildub ainsuse-mitmuse mõttes lause alusega (tegijaga): kui lause alus on mitmuses, siis nii ka öeldis, nt inimesed kõnnivad. Niisamuti kui alus on ainsuses, on ka öeldis ainsuses, nt inimene kõnnib. Nende vahele jääb aga hulk väljendeid, mis sisult väljendavad mitmust, ent vormilt on ainsuslikud, nt hulk inimesi, seitse kalurit. Nende puhul on keelenõuandest küsituim küsimus, kas ka öeldis peaks olema mitmuses. Näiteks kas seitse kalurit läks või läksid kalale? Tegelikult on erandeid ka siis, kui alus on mitmuses.
Lühidalt
Kõige tavalisemad ainsuse-mitmuse mallid on
Seitse kalurit läksid (~ läks) kalale./Kalale läks (~ läksid) seitse kalurit.Osa lugejaid oli (~olid) teisel arvamusel.Tal oli viis tütart.Jüri ja Mari leppisid ära.Eesti ja Läti president kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile.Ameerika Ühendriigid saatsid välja Vene diplomaadi.Torma Teated avaldasid (~ avaldas) lugejakirju.Torma Teated oli hea väljaanne.
Pikemalt
Hulgafraas alusena
Hulgafraas on sõnaühend, milles on hulka väljendav sõna, nt palju (inimesi), enamik (kuulajaid), tosin (õuna), seitse (kalurit), musttuhat (putukat).
Kui hulgafraasis on põhiarvsõna (vastab küsimusele mitu?), näiteks kaks kokka, kümme tarka, sada meest, siis võib öeldis olla nii ainsuses kui ka mitmuses, nt sada inimest põgenes või põgenesid. Kasutussageduse põhjal võib öelda, et
- kui hulgafraas paikneb lause algul, siis on tavalisem mitmus:
Sada inimest olid sunnitud kodudest põgenema; - kui hulgafraas paikneb lause lõpul, siis on tavalisem ainsus:
Kodudest oli sunnitud põgenema sada inimest.
Mitmus on tavalisem ka juhul, kui rõhutatakse täpset hulka (sh täpsustusega need, kõik vms) või igaühe tegevust eraldi, nt
Need kaheksa tegelast teadsid täpselt, mida neilt oodatakse.Kaks kokka keetsid kokku paraja pudru.
Kui hulgafraasis on hulgamäärsõna (palju, vähe) või tervikut väljendav nimisõna (jagu, rühm), siis on öeldis ainsuses:
Palju lugejaid oli samal arvamusel;Rühm saadikuid esitas arupärimise.
Kui hulgafraasis on kogust väljendav sõna enamik, enamus, mitu, muist, osa, paar, tosin ja teiseks sõnaks on loendatav nimisõna (inimene, luuletaja, lõvi, aga mitte nt vesi), siis on öeldis ainsuses, ent juhul, kui hulgafraas on lause alguses, esineb öeldis ka mitmuses:
Koosolekul oli esindatud vaid osa seltse.Vaid osa seltse oli ~ olid esindatud koosolekul.
Mõni nimisõna, nt hulk, rühm, võib väljendada sõltuvalt asjaoludest nii tervikut kui ka kogust, seega võib ainsuse kõrval esineda ka mitmust;
Rühm saadikuid, kes oli ~ olid esitanud arupärimise..
Omajalauses (kellelgi või millelgi on keegi või miski) on öeldis ainsuses:
Tal oli neli tütart.
Rindühend alusena
Rindühend on mitme samaväärse liikmega sõnaühend (A ja B, A või B). Kui rindühend on aluseks, siis on öeldis harilikult mitmuses, nt Jüri ja Mari leppisid ära.
Ainsust võidakse kasutada
- kui iga liiget vaadeldakse eraldi:
iga õpilane ja õpetaja peab teadma… - kui liikmed on sisult lähedased:
au ja kuulsus saadab teda igal sammul.. - kui rindühend on lause lõpul, sh isegi juhul, kui teine liige on mitmuses,
Õhtusöögi juurde kuulub tants ja seltskondlik viktoriin.Tema teadustööde hulka kuulub monograafia ja mõned artiklid.
- omajalauses:
peremehel oli poeg ja tütar; - nii … kui ka puhul:
nii üks kui ka teine vaatas ainiti omaette.
Neil juhtudel võidakse enamasti kasutada ka mitmust (au ja kuulsus saadavad; õhtusöögi juurde kuuluvad tants ja viktoriin; nii üks kui ka teine vaatasid…).
Rindühendiks võib olla ka selline ühend, milles põhisõna ei korrata, nt Eesti ja Läti president ‘Eesti president ja Läti president’). Selgi juhul on öeldis mitmuses, nt Eesti ja Läti president kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile. Vrd Trinidadi ja Tobago president kirjutas alla riigi uuele põhiseadusele.
Tegusõna tulema tähenduses ‘on vaja’ on alati ainsuses: Tööd tuleb lõpetada õigeks ajaks.
Mitmuslik alus
Kui alus on vormilt mitmuses, siis on ka öeldis harilikult mitmuses:
Keskmikud moodustasid suurema osa talupoegkonnast.Ameerika Ühendriigid saatsid välja Vene diplomaadi.
Kui vormilt mitmuslik on nimi või pealkiri, millele on juurdemõeldav ainsuslik liigisõna, siis saab öeldis olla nii ainsuses kui ka mitmuses:
- (romaan)
"Kelmid ja pühakud" sai valmis kahe kuuga. - vrd
"Kelmid ja pühakud" mõjutasid tema hilisemat loomingut väga. - (väljaanne)
Torma Teated avaldas ~ avaldasid üha enam lugejakirju.
Kui öeldistäide on ainsuses, siis on ka öeldis ainsuses:
Torma Teated oli hea väljaanne.
Kirjandus
- Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus 2017, lk 203–208.
- Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu 2006, lk 16–20.
Anna tagasisidet