Lühidalt
EKI ühendsõnastiku rubriigis „ÕS selgitab“ on keelekorralduse selgitused ja soovitused, mis aitavad keelekasutajal teha teadlikke keelelisi valikuid.
Pikemalt
Rubriik „ÕS selgitab“ loodi 2019. a õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) selgituste ja soovituste esitamiseks keeleportaalis Sõnaveeb, kuhu oleme koondanud info mitmest tänapäeva eesti keele sõnastikust. Sõnakogu tuumik on seletav sõnaraamat (EKS 2019, EKSS 2009), mida alates 2019. aastast on täiendatud õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 infoga. Alates 2020. aastast kannab see üldkeele sõnastike kogu ühist nime EKI ühendsõnastik. Selles sõnastikus on ajakohaseim eesti keele info üldiselt ning rubriigis „ÕS selgitab“ on ajakohaseim õigekeelsussõnaraamatu info eesti keele kohta.
Milline ÕS Sõnaveebis selgitab?
Kirjakeele normi alus on kuni uue ÕSi ilmumiseni ÕS 2018. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb omaette vaatena.
EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis) on ÕSi info, mille on EKI leksikograafid jõudnud üle vaadata ja ajakohastades üle kanda.
Pärast iga ÕSi ilmumist on tööd alati jätkatud, nii ka seekord. Veebiajastul saab sõnastikku täiendada pidevalt ja tehtud tööd ja uut infot saab näidata kohe avalikult.
Nii ei saa rubriik „ÕS selgitab“ veebiajastule kohaselt kunagi ka valmis, seda täiendatakse uute andmete ilmnemisel ja uurimistulemuste järgi pidevalt.
Segaduse lahenduseks, milline ÕS Sõnaveebis selgitab, on rubriigi „ÕS selgitab“ alla lisatud lause „Selgitused on töös, nende sõnastus võib muutuda. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal“. Sealjuures muutub enamasti sõnastus, mitte sisu. Kuupäev selgituse lõpus näitab, millal seda viimati muudeti.
ÕSi selgitusi muudetakse, sest praegused on kirjutatud
- eri aegadel (alates 2020),
- eri sõnastusega (neid on erisuguste mallide järgi kirjutanud paljud leksikograafid),
- eri seisukohtade järgi (algul lisati ÕS 2018 info sinna muutmata kujul, hiljem on arvestatud uusi EKI-siseste tööseminaride uurimistulemusi ning teadusartikleid).
Seepärast vaadatakse üle ja ühtlustatakse-kohendatakse olemasolevate ÕSi selgituste sõnastusi ning vajaduse kohaselt lisatakse puuduolevaid ÕS 2018 soovitusi. Samuti lisatakse uusi selgitusi, sest keel ja selle vajadused muutuvad, keeleteadlased uurivad pidevalt eesti keelt ja selle kohta antud soovitusi (eriti neid, mis pole pika aja jooksul juurdunud) ning ka Emakeele Seltsi keeletoimkond võtab esildiste alusel vastu uusi otsuseid.
Mida sellest rubriigist leida võib?
Rubriik „ÕS selgitab“ suhestub niisiis paljuski ÕS 2018 soovitustega. ÕS 2018 info ei lähe kaotsi, see vaadatakse süsteemselt üle ja vajadusel ajakohastatakse. Kogu teave jõuab EKI ühendsõnastikku, sh rubriiki „ÕS selgitab“.
„ÕS selgitab“ räägib keelenditest, seal ei kommenteerita normingu või soovituse ajalugu. Reeglite-soovituste ajalugu on esitatud EKI teatmikus.
Igal erialal on omad tavad, mida ÕS ei saa kindlaks määrata ega suunata, seega terminiinfot tasub vaadata oskussõnastikest.
Kokkuvõttes võib ÕSi selgitustest leida järgmist.
- Keelendi enda või mõne tema tähenduse päritolu, kui see on keelekorraldusliku hinnangu järgi olnud oluline välja tuua.
- Keelendite võrdluse korral mõlema eelised (nt lühemus, selgus, kasutussagedus jm).
- Lingid EKI teatmiku artiklitele, kust saab teema kohta edasi lugeda (kõikide teemade kohta ei ole siiski teatmikusse artiklit veel kirjutada jõutud).
- Võimaluse korral lingid teadusartiklitele, millel selgitus põhineb. (Osa selgitusi tugineb EKI-siseste tööseminaride uurimistulemustele.)
- Lingid Emakeele Seltsi keeletoimkonna esildistele ja otsustele.
- Märkused, kui mõni sõnakuju ei vasta õigekirjareeglitele (sest ortograafia ja morfoloogia on eesti keeles normitud).
Koostanud Lydia Risberg ja Tiina Leemets
Anna tagasisidet