Mis on Sõnaveeb?

Sisukord

Lühidalt

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest. Üldkeele infot esitab EKI ühendsõnastik, terminiinfot paljud erialasõnastikud ja terminibaasid. Sõnaveebi menüü kaudu on kättesaadavad „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025″, Keeleõppija Sõnaveeb ja muud allikad.

Pikemalt

Sõnaveeb on 2019. aastal loodud Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud mitmekesist infot eesti keele kohta ning mis on mõeldud kõigile keelekasutajatele, alates tavalisest huvilisest kuni professionaalse tõlkija, erialaeksperdi ja keeleõppijani.

Sõnaveebile viidatakse sageli, nagu see oleks üksainus suur sõnaraamat. Tegelikult on see veebileht, keeleportaal, mis hõlmab suure hulga erinevaid sõnakogusid, mida koostavad ja toimetavad nii EKI leksikograafid ja terminoloogid kui ka eksperdid ülikoolidest ja muudest asutustest. Kui infot on vaja täpsemalt eritleda, tuleks viidata just sõnakogule, kust info pärineb, mitte ainuüksi Sõnaveebile. (Viitamise juhiseid vt allpool.)

Sõnaveebist leiab kasutaja nii üldkeele sõnastikud kui ka erialasõnastikud ja terminibaasid. Sõnaveebi menüü kaudu (vt ikooni ülal paremal nurgas) saab liikuda muude allikate juurde, mis paiknevad omaette veebilehtedel.

Üldkeele ja erialasõnastikud

Üldkeelt vastandatakse harilikult erialakeelele ehk oskuskeelele, samas pole nende vahel selget ja püsivat eraldusjoont. Mõneti saab neid ometi iseloomustada. Loe lähemalt siit.

Üldkeele sõnastikud kirjeldavad keelt, mida me räägime ja kirjutame. Üldkeel on üldtarvitatav keel, mida kasutavad kõik keelekõnelejad vanusest, ametist, haridusest, elupaigast olenemata. Üldkeelt esindab Sõnaveebis EKI ühendsõnastik. 2026. aasta seisuga on ühendsõnastikus ligi 180 000 eesti sõna ja väljendit. Üldkeele sõnastikud on ka “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025” ja Keeleõppija Sõnaveeb, mis paiknevad omaette lehel ning on kättesaadavad Sõnaveebi menüü kaudu (vt ikooni ülal paremal nurgas).

Erialasõnastikud ja terminibaasid kirjeldavad oma erialal ja/või valdkonnas kasutatavat keelt. Igal erialal on oma terminivara ning iga eriala eksperdid töötavad välja oma mõistesüsteemi. Oskuskeel tervikuna on reguleeritum ja korrastatum kui üldkeel. 2026. aasta seisuga on Sõnaveebis rohkem kui 160 terminikogu, kokku umbes 330 000 eesti terminit. Suurimad terminikogud on EKI terminibaas Esterm ja riigikaitseterminite andmebaas Militerm.

EKI ühendsõnastik ja ÕS 2025

Mõlemad, nii EKI ühendsõnastik kui ka ÕS 2025 on koostatud ja toimetatud ühtses sõnastikuandmebaasis Ekilex, mis on EKIs kasutusel olnud alates 2019. aastast. Ekilexi baasis olevat infot kuvatakse kasutajale Sõnaveebis: EKI ühendsõnastik on kättesaadav Sõnaveebi põhilehel, ÕS 2025 omaette veebilehel. ÕSi toimetamine lõppes oktoobris 2025, kui ÕSi käsikiri läks trükikotta. Pärast seda uueneb ja täieneb eesti keele info üksnes EKI ühendsõnastikus.

EKI ühendsõnastik on eesti keele sõnaraamat, mida koostatakse, toimetatakse ja täiendatakse pidevalt. Siin on umbes 180 000 märksõna, sõnastik esitab eeskätt üldkeele infot. Ühendsõnastik on kirjakeele normiga kooskõlas (õiguslik kirjakeele normi alus on ÕS 2025).

EKI ühendsõnastikku täiendatakse pidevalt: siia lisanduvad uued sõnad ja tähendused, selgitused ja soovitused, sünonüümid, teiste keelte vasted.

Ühendsõnastiku algse tuumiku moodustasid 2019. aastal Sõnaveebis ilmunud Eesti Keele Instituudi üldkeele sõnakogud: „Eesti keele sõnaraamat 2019”, „Eesti keele naabersõnad 2019”, „Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019” (1. trükk 2014), „Eesti-vene sõnaraamat 2019” (1. trükk 1997–2009) ja „Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogiline andmebaas 2019–”. Alates 2019. aastast on seda täiendatud ÕS 2018 infoga. Keeleteaduslikke lähtepunkte on keelekorraldusele pakkunud 2023. aastal ilmunud koguteos „Eesti grammatika“, samuti paljud keeleteaduslikud artiklid. Pidevalt on infot lisandunud ka „Eesti keele seletavast sõnaraamatust” (2009, 1. trükk 1988–2007) ja „Võõrsõnade leksikonist” (2012, veebis 2015).

„Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025″ on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Siin on umbes 60 000 märksõna, sõnastik esitab eeskätt üldkeele infot. Õiguslikult määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Kirjakeele norm on kohustuslik ametlikus keelekasutuses. Õigekirjareeglite osas täiendab ÕSi „EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat“.

ÕSi ei täiendata: see on avaldatud paralleelselt nii veebis kui ka paberil, mis mõlemad püsivad muutumatul kujul. ÕS 2025 veebiversioon on kasutajatele kättesaadav omaette veebilehel, kust pääseb menüü kaudu (vt ülal paremal nurgas) hõlpsasti Sõnaveebi ja tagasi.

Vaata ka korduma kippuvaid küsimusi EKI kodulehel.

Keeleõppija Sõnaveeb

Keeleõppija Sõnaveeb on mõeldud eesti keele õppijale (A2 ja B1 keeleoskustasemel) ning sisaldab umbes 7000 sõna. See aitab aitab nii algajal kui edasijõudnud keeleõppijal eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada.

Sõnad on seletatud lihtsas keeles ja on varustatud näitelausetega. Tähenduse paremaks mõistmiseks on mõnede sõnade juurde lisatud pildid. Näitelaused näitavad, kuidas sõna lauses kasutatakse ning aitavad sõna tähendusest aru saada.

Kui Keeleõppija Sõnaveebi valikus küsitud sõna puudub, suunatakse kasutaja Sõnaveebi info juurde.

Keeleõppijat abistavad:

  • õppekommentaarid, nt sada
  • seosed teiste (sama tüüpi) sõnadega, nt ehitus võrdle ehitis
  • liitsõnad (vt paremal servas), mida saab otsitud sõna abil moodustada, nt linn

Sõnaveebi menüü kaudu (vt ikooni ülal paremal nurgas) on kättesaadavad muud õppijale ja õpetajale mõeldud keeleõpet toetavad vahendid.

Sõnaveebi menüü

Sõnaveebi menüü kaudu (vt ikooni ülal paremal nurgas) saab hõlpsalt liikuda ühest allikast teise:

Siia on koondatud valik keeleõpet toetavad vahendeid:

EKI ühendsõnastikku lisatud uute sõnadega saab tutvuda omaette veebilehel. Need on sõnad, mis on eesti keeles hiljuti kasutusse tulnud ning mida on vaja läinud ühiskonnas uute asjade, nähtuste ja tegevuste jaoks:

Sõnapakkumiste leht on mõeldud inimestele, kes on välja mõelnud sõna, mida teisedki võiksid eesti keeles kasutada ning kes soovivad seda teistelegi tutvustada. EKI leksikograafid vaatavad ettepanekud läbi ja avaldavad need seejärel siin lehel:

Pidevalt täienev keskkond

Sõnaveeb tervikuna on dünaamiline keskkond, milles uueneb pidevalt nii pakutav keeleaines kui ka selle esitamise viisid.

Kuidas viidata

Sõnaveeb 2026. [The Word Web] Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee (PP.KK.AAAA)

EKI ühendsõnastik. [The EKI Combined Dictionary, CombiDic] Sõnaveeb 2026. Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee (PP.KK.AAAA).

[Erialasõnastiku või terminibaasi nimetus]. Sõnaveeb 2026. Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee (PP.KK.AAAA).

ÕS 2025 raamat:
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025. [The Dictionary of Standard Estonian, DSE] Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2025.

ÕS 2025 veebiversioon:
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025. [The Dictionary of Standard Estonian, DSE] Eesti Keele Instituut, 2025. [veebiaadress]

Keeleõppija Sõnaveeb 2026. [The Learner’s Word Web] Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee/keeleoppija (PP.KK.AAAA)

Kirjandus

Margit Langemets. Sõnaveebi teine tulemine. Sirp 13.03.2020.

Esta Prangel. Keeleminutid. Sõnaveebis on koos eesti keele minevik, olevik ja tulevik. ERR 27.04.2026.

Koostanud Margit Langemets

Anna tagasisidet