Mitmeosalised tegusõnad on sellised sõnaühendid, kus tegusõna juurde kuulub mingi muu osis: käändsõna (palka saama), määrsõna (sisse saama) või ka mingi pikem ühend (jalgu alla saama).
EKI ühendsõnastiku (Sõnaveebis) pöördvormide tabelis on mitmeosalised tegusõnad esitatud kahel kujul: täielikul kujul (kõik sõnad välja kirjutatud) või tegusõna ja kolme punkti kombinatsioonidena. Esitus sõltub sellest, kas ühendis peale tegusõna leidub veel sõnu, mis eri vormides muutuvad.
Muutuva osisega tegusõnad
Mitmeosaliste tegusõnade vormistikus moodustavad erandliku hulga muutuva osisega väljendtegusõnad. Nende üks osa on käändsõna ülekantud tähenduses, näiteks teed sillutama, viga tegema, või mõni pikem üksus, näiteks jalgu kõhu alt välja võtma. Selliste ühendite puhul ei saa näidata tabelis kõiki võimalikke kombinatsioone, sest nimisõna kääne võib muutuda sõltuvalt tegusõnaga väljendatud tegevuse lõpetatusest ja tulemuslikkusest, näiteks (Lepe sillutas tee/teed kaubavahetuse mitmekesistamiseks) ning erinevatest tähendustest (Jalgpallur tegi vastasele vea ja reielihasele viga). Seetõttu on muutuva osisega väljendtegusõnadel tabelis esitatud ainult tegusõna vormid. Muid sõnu peale tegusõna asendab kolm punkti (…).
Muutumatu osisega tegusõnad
Muud mitmeosalised tegusõnad, kus muutub ainult põhitegusõna, on tabelis esitatud täiskujul. Siia kuuluvad väljendtegusõnad muutumatu osisega (jänest sõitma), ühendtegusõnad (sisse sõitma), aheltegusõnad (mõtlema panema).
Kõiki vorme näidatakse sõltumata sellest, kas mõni vorm oma tähenduselt üldse mõeldav on (hambus olema – *ole hambus?, läbi sadama – *sajatakse läbi?).
Tabelis esitatud traditsiooniline sõnajärg võib lauses olla teistsugune, vrd “Ta tõusis püsti” ja “Miks ta püsti tõusis?”
Koostanud Indrek Hein ja Peeter Päll
Anna tagasisidet