Nimejuhised on mõeldud abistama tõlke, toimetajaid, ajakirjanikke, riigi- ja omavalitsusametnikke jt, kes vajavad nõu mõne keele nimede teemal. Siia jaotisse on kogutud praktilist infot koos viidetega allikatele. Mitte kõik juhised ei ole täielikud, kuid maksimaalsel kujul võivad ühe keele (või piirkonna) nimede juhised sisaldada järgmisi jaotisi.
- Kirjutus. Ülevaade kirjaviisist (mis kirja selles keeles kasutatakse, kas on olnud kirjaviisi muudatusi jne), selle keele tähestik (kui mitteladina, siis võimaluse korral ka ladinatähelised vasted), märkused üksikute tähtede kohta jm. Kui tegu ei ole ladina kirjaga, siis ka teave selle kohta, millist latinisatsiooni kasutatakse. Iga selle sektsiooni juurde kuulub ka üldsoovitus, kuidas selle keele nimesid eesti tekstis edasi anda. Vahepealkirja “Praktilised lihtsustused” järel on esile toodud levinud ja kirjakeeles aktsepteeritud viisid mõnda nimekirjutuse seika lihtsustada.
- Hääldus. Jaguneb tavaliselt kahte ossa. Alaosas “Lühemalt” on üldine info häälduse kohta: rõhu paiknemine, märkused mingite häälikute tähistamise põhimõtete kohta jm. Alaosa “Pikemalt” kujutab endast enamasti tabelit üksikute tähtede hääldamise kohta koos näidetega. Hääldusjuhistes on hääldust märgitud mõnevõrra täpsemalt kui ühendsõnastikus, kus hääldust on sobitatud eesti keele seisukohalt. Samuti ei märgita siinses jaotises väldet (v.a mõnel erandjuhul, nt soome nimedes) ja seeasemel on piirdutud rõhu näitamisega keskpunkti (·) abil rõhulise silbi täishääliku ees. Üldiselt aga kasutatakse samu märke ja tähistusi kui EKI ühendsõnastikus.
- Isikunimed. See osa sisaldab eeskätt teavet, mis abistaks ametnikke jt, kellel on vaja aru saada, milliste põhimõtete alusel selles keeles isikuid nimetatakse: milline on isikunimemall (tüüpilised isikunime koostisosad), kas nt perekonnanimedes on mingeid soolisi erinevusi, kuidas muutub nimi abiellumisel, kuidas saavad nime lapsed jne. Vt ka isikunimedega seotud terminite seletussõnastikku.
- Kohanimed. Üldülevaade nt kartograafidele või teistele, kuidas selle keele kohanimesid eesti teksti sobitada, millised on levinuimad eesti eksonüümid (kohalikust nimest erinevad kujud) selle keele alal jne. Eksonüümide loend antakse EKI kohanimeandmebaasi (KNAB) ja EKI ühendsõnastiku põhjal, sulgudes on endonüüm (kohalik nimi). Eksonüümide loendis on ka nende kohtade nimed, mis on jagatud mitme riigi vahel, nt Doonau jõgi esineb nii bulgaaria, rumeenia, ungari kui ka teiste nimede loendites. Eksonüümid rööpvõimalusena sisaldab loendit, kus eksonüüm on mööndav, st üldiselt eelistatakse küll endonüümi, ent ka eksonüüm on kirjakeeles korrektne.
- Käänamine. Juhul kui mõni konkreetne käänamisprobleem seondub üksnes ühe keele nimedega, siis on siinses jaotises selle kohta märkus, vt nt rumeenia ja soome nimede juhistest. (Üldist laadi soovitused võõrnimede käänamise kohta on eraldi.)
- Seotud keeled ja alljaotised. Vahel on otstarbekas mõni keelevariant või lähedane keel koondada samasse artiklisse, kui tema põhiandmed langevad põhikeelega kokku. Samuti võib vajalik olla välja tuua mõned piirkonnad, mille nimedes on erisusi.
Hääldusjuhiste ja näidete esialgne alusmaterjal pärineb 1976. a ÕSi lisas antud “Teiskeelsete nimede hääldamise juhistest”, inglise ja prantsuse juhised on võetud 2018. a ÕSist. Kõiki juhiseid on uuendatud ja täiendatud, palju on lisatud ka uusi keeli või piirkondi.
Isikunimesüsteemide käsitluses on tuginetud kättesaadavale kirjandusele, Interneti-allikatele, mõnel juhul isiklikele kontaktidele. Kasutatud on ka Siseministeeriumi kogutud materjale välisriikide nimeõiguse kohta.
Võõrnimede eesti hääldusse sobitamise põhimõtete kohta võib lähemalt lugeda Einar Kraudi raamatust “Võõrnimed eesti häälduses”, kus on ka mõne keele üksikasjalikumad hääldusjuhised koos paljude näidetega (ilmunud kahes osas: I, 2015 – üldpõhimõtted, inglise ja vene keel; II, 2018 – saksa, soome, rootsi, läti, leedu, ukraina ja itaalia keel).
Põhiandmestik on esitatud keelte kaupa, lähtudes ÕSi lisas ja “Maailma kohanimedes” (1999) antud loendist. Seekõrval on siiski mõnel juhul koondatud eri keelte ainestik ühe maa või piirkonna (nt Afganistan, India) alla. Mõne keele (bengali, igbo) või piirkonna nimede valiku on tinginud Eesti Keele Instituudile kui nimeteaduslikule usaldusasutusele esitatud küsimused.
Anna tagasisidet