6. märtsil 2024 kiitis Emakeele Seltsi keeletoimkond heaks „Eesti keele õigekirja põhireeglid“. Need on kavas avaldada lähiajal EKI teatmikus pärast riigieksamite toimumist ja hindamist, eeldatavasti juunis 2024.
Mida põhireeglid endast kujutavad?
Need on eesti õigekirjareeglite tuumosa, mida vajab iga keelekasutaja ja mille omandamist eeldatakse vähemalt gümnaasiumi lõpuks. Seega sobivad nad ka aluseks koolis õigekirja õpetamisel.
Kas põhireeglid toovad kaasa muudatusi?
Üldiselt mitte. Reeglid lähtuvad kehtivast õigekirjatavast, reeglite esitust ja sõnastust on mõnel juhul täpsustatud ja lihtsustatud. Muudatusi on nimetuletiste reeglis, samuti on uuel kujul, üldisemas sõnastuses esitatud algustähereeglid ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglid.
Milline on põhireeglite ja praeguse õigekirjapeatüki suhe?
Praegune õigekirjapeatükk pakub laiendatud õigekirjajuhiseid, mis täiendavad põhireegleid. Enne põhireeglite ilmumist vaadatakse praegused õigekirjapeatüki artiklid üle ja viiakse kooskõlla põhireeglitega.
Eraldi aadressil paikneva „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ (2019) tekst arhiveeritakse, kuid jääb kättesaadavaks. Samuti arhiveeritakse selle teksti parandustega versioon EKI teatmikus (vt allpool nende kahe versiooni erinevuste loetelu). Seda tehakse vahetult enne põhireeglite ilmumist.
Põhireeglite stiilinäide
Põhireeglid on nummerdatud (kokku 63 reeglit) ja igale reeglile on antud tinglik nimetus, nt kaashäälikuühendi reegel (nr 3), ühesilbiliste sõnade reegel (nr 11) jne. Reeglile võivad lisanduda erandite loetelu, märkused ja sõnaseletused (terminite puhul). Stiilinäiteks olgu 1. reegel:
REEGEL 1. Eesti tähestiku reegel
Eesti keel kasutab ladina kirja. Eesti-ladina tähestikus on 32 tähte – Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy – ja teised lisamärkidega tähed, mida ladina tähestikuga keelte sõnade ja nimede kirjapanekuks on tarvis, nt Á, À, Ã, Ā, Å.
Märkus 1. Eesti tähestik kitsamas mõttes sisaldab üksnes tähti, mida kasutatakse eestikeelsete sõnade kirjapanekuks ja millel on kindel hääldus: Aa, Bb, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Õõ, Ää, Öö, Üü. Sealhulgas on neli tähte (F, Š, Z, Ž), mis esinevad üksnes võõrsõnades (võõrsõnatähed).
Märkus 2. C, Q, W, X, Y on eesti kirjaviisi seisukohalt võõrtähed, sest neid kasutatakse üksnes võõrkeelsete sõnade ja nimede kirjapanekuks ning neid hääldatakse vastava keele reeglite kohaselt.
Mis saab reeglitest tulevikus?
Kuigi põhireeglid on kavandatud võimalikult ajatutena ja kestvatena, saab neid Emakeele Seltsi keeletoimkonna nõusolekul muuta. Laiendatud reegleid ajakohastatakse vastavalt. Aeg-ajalt tehakse reeglitest arhiivi jaoks PDF-versioone, mis talletavad mingi aja seisu.
LISA. 2019. a „Eesti õigekeelsuskäsiraamatu“ teksti muudatused 2024. a aprilli seisuga
- Täheortograafia alapeatükis „Häälikuühendid“ on muudetud täishäälikuühendi käsitlust, võrdsustades selle diftongiga, teksti on vastavalt uuendatud. Lähtutud on foneetikute seisukohtadest, et täishäälikuühendid ei saa ulatuda üle silbipiiride (24. V 2022).
- Täheortograafia alapeatükis „Tsitaatsõnade kirjutamine“ on täpsustatud märkust vene keelest või vene keele kaudu transkribeeritud sõnade kohta; seni oli neid käsitletud justkui erandina, mida ei sobinud tsitaatsõnadeks vormistada (nov 2022).
- Algustäheortograafia sissejuhatuse jaotises „Erialakeele tavad ja üldkeelne tarvitus“ on lisatud teave religioonitekstides järgitava algustähetava kohta (27. X 2023).
- Kokku- ja lahkukirjutamise alapeatükis „Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine“ on „Kaassõnade üldreegli“ jaotises täpsustatud kaassõnade poolest ja pärast kokku- ja lahkukirjutust (13. XII 2023, 13. III 2024).
- Kirjavahemärkide alapeatükis „Koma“ on keelenõuküsimustest lähtudes lisatud uued jaotised „Koma nihkumine“, milles käsitletakse koma nihkumist rinnastava sidendi ette, ja „Rindtegusõnad“, milles käsitletakse rinnastatud tegusõnade (nt tule istu, mine tee) kirjutamist. „Kõrvallause“ jaotises on märkusesse 1 lisatud teave olema-sõnata kõrvallausete (nt kui võimalik, mis võimalik) komastamise kohta (1. VI 2022, 21. XI 2023).
- Vormistuse alapeatükis „Pealkiri“ on keelenõuküsimustest lähtudes lisatud uus jaotis „Kaksikpealkiri“, mis käsitleb kahest, ehk-sõnaga seotud pealkirjast koosnevaid pealkirju, ning põhjalikult ümber töötatud jaotis „Võõrkeelne pealkiri“, et muu hulgas juhtida tähelepanu eri võõrkeelte algustähetavadele (7. II 2023, 5. IX 2023).
- Vormistuse alapeatükis „Otsekõne“ on keelenõuküsimustest lähtudes lisatud uus jaotis „Kiil saatelause asemel“, mis käsitleb kiilu sisaldava otsekõnelause kirjavahemärgistust (14. XII 2023).
- Vormistamise alapeatükis „Viitamine“ on lisatud viitamisnäiteid ja -viise (7. II 2023).
Koostanud Peeter Päll
Anna tagasisidet