Lühidalt
Omadussõnaline täiend ühildub oma põhjaga arvus ja käändes, nt kergest muusikast. Mõni omadussõna ei käändu ega saa seetõttu ka ühilduda, nt pikavõitu ettekannet. Eestäiendina ei ühildu ka mineviku kesksõnad, nt ilmunud kaarte, hingestatud inimest, ja mata-vorm, nt täitmata lepingud.
Pikemalt
Omadussõnaline täiend ühildub oma põhjaga arvus ja käändes: kohalikule omavalitsusele (mitte: kohalik omavalitsusele ega kohaliku omavalitsusele), pikemaajalisele hooldusele, elan ilusal Kohtla-Järvel, nägime lugematuid võimalusi, tuuletus kohas.
Käänata tuleb ka asutuse või riigi nimetusse kuuluvat omadussõnalist täiendit: Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole (mitte: Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroole), Sri Lanka Demokraatlikust Sotsialistlikust Vabariigist. Samuti ühildub koha-, isiku-, ehitise- jm nimedes esinev omadussõnaline täiendosa, mis on oma põhjast (üld- või pärisnimest) lahku kirjutatud: ehitada välja kõnniteed Haljal teel (mitte: Haljas teel), asus elama Punasele tänavale (mitte: Punane ega Punase tänavale), Väikese Emajõe (mitte: Väike Emajõe), Uues Maailmas, Väikese viigi, Suurtel Antillidel, Pikal Hermannil (mitte: Pikk Hermannil), Paksus Margareetas, leotatud Vanas Tallinnas (mitte: Vana Tallinnas).
Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on eestäiendi ühildumine vaid osaline: eestäiend ühildub põhjaga üksnes arvus, jäädes alati omastavasse: käesoleva aktiga (mitte: käesolevaga aktiga), vestlus seadusliku esindajaga, roostevabade naelteta, Uue tänavani.
Vaegomadussõna ehk käändumatu omadussõna põhjaga ei ühildu: eesti keelest, pikavõitu ettekannet.
NB! Sõnad vaba, vale ja püha ei ole käändumatud omadussõnad ja ühilduvad: roostevabast terasest (mitte: roostevaba terasest), stressivabade päevadega, valel inimesel (mitte: vale inimesel), pühale Katariinale (mitte: püha Katariinale), pühad lihtsameelsed.
Sõna oma saab jätta oma põhjaga ühildamata: oma kodus, oma plaanid, oma nõudmisi. Rõhutamise korral on ühildumine siiski võimalik: omas kodus, omad plaanid, omi nõudmisi. Valmis-omadussõna harilikult ei ühildu, kuid liitsõnus vahel siiski: abivalmis inimesele = abivalmile inimesele, kasutusvalmis pahtlid = kasutusvalmid pahtlid.
Oleviku kesksõnad ehk v- ja tav-kesksõna ühilduvad oma põhjaga: rahvastele osaks saaval päeval, nähtavaid kehavigastusi ei ole, koostatavale aktile (mitte: koostatava aktile), Vabale Lavale.
Mineviku kesksõnad ehk nud- ja tud-kesksõna ning mata-vorm (tud-kesksõna eitav vaste) ei ühildu: tuntud ja vähem tuntud kaubamärke, hankes ettenähtud nõudeid (mitte: ettenähtuid nõudeid), varaga seotud probleeme (mitte: seotuid probleeme), teatud erialadel (mitte: teatutel erialadel), ilmunud kaarte (mitte: ilmunuid kaarte), esile kerkinud küsimusi, täitmata lepingute reserv.
NB! Erinevalt kesksõnadest ühilduvad oma põhjaga tu-liitelised omadussõnad, mis näitavad millegi puudumist või eitavad millegi võimalikkust: nägime lugematuid (mitte: lugematud) võimalusi, tuuletus (mitte: tuuletu) kohas.
Mitmeastmelistes ühendites tuleb tähele panna täiendi kuuluvust: uus rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu (mitte: uue rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu – uus on eelnõu, mitte eraõigus), nõuetekohase laiusega kergliiklusteede (mitte: nõuetekohaste), elektroonilise pärimusmuusika festivalile (mitte: elektroonilisele).
Kirjandus
- Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 91–93.
- Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020, lk 477–478.
- Sirje Mäearu, Ühildumisjuttu. – Õiguskeel 2010, nr 2.
Koostanud Sirje Mäearu
Anna tagasisidet