Pöördsõna tüüp 28: õppima, sulgema

Sisukord

28. õppima

`õppima, `õppida, õpin, `õppisin, `õppis, `õppigu, `õppiv, `õppinud, õpitakse, õpitud

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 28

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	lõpumuutuseta	t`ellima : tellin pik`eerima : pikeerin v`ehkima : vehin pr`aadima : pr`aen `astuma : astun	k`ukkuma : kukun v`anduma : vannun sadama : sajan lugema : l`oen kaduma : k`aon

s`ulgema, s`ulgeda, sulen, s`ulgesin, s`ulges, s`ulgegu, s`ulgev, s`ulgenud, suletakse, suletud

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 28 ja 27

astmevaheldus	lõpumuutused	näiteid
välte- ja laadivaheldus	lõpumuutuseta	l`õppema : lõpen t`ekkima : tekin p`ürgima : pürin k`ustuma : kustun	h`ukkuma : hukun pügama : p`öan kudema : k`oen

Märkused.

a. On verbe, mida saab pöörata nii astmevahelduslikult (tüüp 28) kui ka astmevahelduseta (tüüp 27). Sellised on kõik e-tüvelised verbid (nt s`ulgema) ja mõned i– või u-tüvelised (nt t`ekkima, h`õljuma), samuti mõned esmavältelised sõnad (nt kudema, pügama). Nt s`ulgema : sulen (tüüp 28) ja s`ulgen (tüüp 27).
b. Laadivaheldusliku konsonandi kadu võib tuua kaasa silbi kao, mistõttu nõrgas astmes tekib üks silp ja III välde (s`aagima : s`aen, lugema : l`oen).
c. Esmavältelistel laadivahelduslikel verbidel võib pikemates muutevormides välde nõrgeneda, nt tegema (t`een : teeme), nägema (n`äen : näeme), pidama (p`ean : p`eame ja peame), vedama (v`ean : v`eame ja veame), taguma (t`aon : t`aome ja taome). Sama moodi võib välde nõrgeneda ka III-vältelistel konsonandi kaoga verbidel, nt s`aagima (s`aen : s`aeme ja saeme), pr`aadima (pr`aen : pr`aeme ja praeme), h`auduma (h`aub : h`auvad ja hauvad).
d. Sõnadel tegema, nägema on osa vorme teise tüvega, nt nägema : näha, n`ähtud, näinud.

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik