Sisukord

38. käima

k`äima, k`äia, k`äin, käisin, k`äis, käigu, k`äiv, käinud, käiakse, k`äidud

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 38

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
(astmevahelduseta)lõpumuutusetav`iima : v`iis : viinud

38i. sööma

s`ööma, s`üüa, s`öön, s`õin, s`õi, söögu, s`ööv, söönud, süüakse, s`öödud

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 38i

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
(astmevahelduseta)lõpumuutusetal`ööma : l`üüa : l`õi : löönud
t`ooma : t`uua : t`õi : toonud

Märkused.

  • a. Alltüüpi 38i kuuluvad verbid, millel pikk tüvevokaal lüheneb ja teiseneb lihtmineviku tunnuse i ees, nt s`ööma : s`õin (s`öö + in) ning kõrgeneb a-ga ja e-ga algavate tunnuste ees (da-tegevusnimi, des-vorm ja umbisikulise tegumoe olevik), nt s`ööma : s`üüa (s`öö + a), s`üües (s`öö + es), süüakse (söö + akse) (vrd s`öödud).
  • b. Kindla kõneviisi oleviku ja lihtmineviku pikemates vormides ja ma-tegevusnime vormides välde nõrgeneb, nt k`äima : k`äin : käivad, k`äis : käisin, käimata. Mõne vormi välde võib ka kõikuda, nt p`ooma (poosin ja p`oosin).
  • c. nu-tuletiste välde võib kõikuda (poonu ja p`oonu), millega kaasneb ka erinev käänamine (vt ka tüüp 6, märkus d).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet