Rektsioon

Rektsioon on sõnadevaheline sõltuvusseos lauses, kus üks sõna määrab teise sõna või teiste sõnade vormi.

Rektsiooni mõistest

Rektsioon on fraasis või lauses esinev sõnadevaheline alistusseos, kus alistav sõna ehk põhi või põhisõna määrab alistatud sõnade ehk laiendite vormi. Rektsioon on seotud põhja tähendusega: näiteks sõna huvituma väljendab kellegi meeleseisundit millegi suhtes ja nõuab seetõttu kahte laiendit, mis väljendavad vastavalt huvitujat ja huviobjekti. Huvituja avaldub lauses alusena, nt Ta huvitub muusikast ja huviobjekt seestütlevas käändes sõltuvusmäärusena, nt Ta huvitub muusikast.

Sõna laiendi vorm võib varieeruda, nt klõpsake nuppu ~ nupul ~ nupule. Selliste juhtude kohta on rohkem näiteid jaotises „Üks sõna, mitu rektsiooni“. 

Erinevad rektsioonimallid võivad kuuluda sõna erinevate tähenduste juurde:

• esineb ettekandega (esinema on tähenduses ‘midagi avalikult ette kandma’)
• esineb eraisikuna (esinema on tähenduses ‘end kellegi rolli panema’)

Rektsiooniline laiend on tihti kohustuslik, näiteks eespool toodud lause Ta huvitub muusikast oleks ilma huviobjekti väljendava laiendita muusikast poolik. Mitmesugustel asjaoludel võib rektsiooniline laiend siiski lausest välja jääda. Näiteks sööma on sihiline tegusõna ning selle sihitis väljendab seda, mida süüakse, mis on söömisolukorra vältimatu osaline, nt Söön õuna. Sageli aga jääb tegusõna sööma sihitis lausest välja, sest see, mida süüakse, on juba teada või kuna oluline on söömise fakt, mitte aga see, mida süüakse, nt Täna sööme kell 18.

Rektsioonitüübid

Rektsioone saab liigitada põhja sõnaliigi alusel.

1. Tegusõna rektsioon, kus põhisõnaks on tegusõna. Tegusõna peamised rektsioonilised laiendid on alus, sihitis ja sõltuvusmäärused. Sihitise kohta, sh sihitise käändevahelduse kohta, lugege lähemalt sihitise-artiklist.
   Lapsed jaotati rühmadesse.
2. Kaassõna rektsioon, kus põhisõnaks on kaassõna.
   Ta esines alla oma taset.
3. Nimisõna rektsioon, kus põhisõnaks on nimisõna. 
   Sul on spordis edu.
4. Omadussõna rektsioon, kus põhisõnaks on omadussõna.
   Tee oli lumest puhas.
5. Määrsõna rektsioon, kus põhisõnaks on määrsõna.
   Ma olen kodust kaugel.

 Liigituse aluseks saab võtta ka laiendi vormi.

1. Käänderektsioon, kus põhisõnast sõltub laiendi käändevorm.
   Õigustega kaasnevad kohustused.
2. Kaassõnarektsioon, kus põhisõna tingib kaassõna valiku.
   Tunnen tema vastu külgetõmmet.
3. Tegusõnarektsioon ehk tegusõna käändelist vormi nõudev rektsioon.
   Palusime esinema tuntud kirjaniku.
4. Kõrvallauserektsioon, kus põhisõna nõuab laiendiks mingit tüüpi (kõrval)lauset.
   Korraldajad teatasid, et üritus jääb ära.
5. Asendusrektsioon ehk substitutsiooniklassirektsioon (Rätsep 1978), kus põhisõna tingib ühe kindla vormi asemel lähedase tähendusega vormide rühma. Valik tehakse muude asjaolude kui põhisõna tähenduse põhjal.
   Ta käib tööl / külas / laulmas / juuksuri juures.

Rektsioonile lähedased nähtused

Rektsioonilisi laiendeid nimetatakse ka seotud laienditeks. Teine tüüp laiendeid on vabad laiendid, mis ei ole rektsioonilised ja mida võib lausest välja jätta, ilma et lause tähendus jääks poolikuks. Ka vabad laiendid on oma põhjaga alistusseoses, kuid ei ole nii tugevalt põhja tähendusega seotud ning nende vormi ei määra mitte põhisõna, vaid pigem nende endi tähendus. Näiteks lauses Ettevõte toodab Eestis ehitusmaterjale on Eestis vaba laiend, sest seesütlevas käändes kohamäärus võib laiendada peaaegu iga tegusõna, ei tulene tavaliselt otse põhja tähendusest ega ole lauses kohustuslik. Seotud ja vaba laiendi piir on siiski hägus ja sageli ei ole kerge otsustada, kas tegu on rektsiooniga või mitte. Kohamäärust – nagu Eestis eeltoodud näites – võib enamasti pidada vabaks laiendiks, kuid mõne sõna puhul, näiteks tegusõna asuma laiendina, on see pigem seotud ehk rektsiooniline laiend (Ettevõte asub Eestis). Piiripealse juhtumi näide on lause Ma õpin gümnaasiumis, mille puhul on raske öelda, kas kohamäärus gümnaasiumis on tegusõna õppima seotud või vaba laiend.

Rektsioon erineb ka ühildumisest, mis on samuti põhja ja laiendi vaheline alistusseos. Ühildumise korral määrab põhi samuti laiendi vormi, mis aga langeb kokku põhja vormiga. Näiteks lauses Ta huvitub vanadest raamatutest ühildub omadussõnaline täiend vanadest käändes ja arvus oma põhjaga, milleks on nimisõna raamatutest.

Rektsioon ja tähendus

Rektsioon on niisiis tihedalt seotud põhja tähendusega. See ilmneb näiteks sellest, et sarnase tähendusega sõnadel on tihti sarnane rektsioon, nt Ta andis/kinkis/saatis/ulatas mulle raamatu. Teisalt on ka sarnase tähendusega põhju, mille laiendite vormid erinevad:

• usaldan sind ~ loodan sinu peale
• teavitan teid ~ teatan teile
• mõistan sind ~ saan sinust aru
• juhendan sind ~ annan sulle nõu

Keeleteadlased on püüdnud määratleda seaduspärasid, mis tuletavad otse sõna tähendusest temaga seotud laiendite arvu ja vormi. Näiteks kui tegusõna väljendab olukorda, kus keegi midagi valmistab, avaldub valmistaja lauses alati alusena ja valmistatu sihitisena, mitte kunagi vastupidi, nt Ma keedan suppi. Ta küpsetas koogi. Kui aga tegusõna väljendab millegi valmimist, avaldub valmiv objekt alati alusena, mitte sihitisena, nt Kook küpseb. Supp keeb. 

Üldkehtivaid reegleid on siiski raske sõnastada. Näiteks võivad kaks tegusõna väljendada sarnast olukorda samade osalistega, mis aga avalduvad lauses erinevalt. Nii võivad andma ja saama väljendada olukorda, kus mingi objekt vahetab omanikku, kuid esimesel juhul realiseerub andja alusena ja saaja valdajamäärusena, teisel juhul vastupidi, nt Ma andsin talle raamatu. Ta sai minult raamatu. Ka sama tegusõnaga väljendatud olukorra osalised võivad avalduda lauses erinevalt, nt Ma lõhkusin kiviga akna. Kivi lõhkus akna või Ma praen kartuleid. Kartulid praevad. 

Mõned uurimused osutavad sellele, et ka rektsioonimall tervikuna võib kanda tähendust. Näiteks võib öelda, et lausemall [keegi midagi kuhugi] (nt mina koera tuppa) kannab asukohamuutuse põhjustamise tähendust ning võib seetõttu kombineeruda tegusõnadega, mis ise asukohtamuutust ei väljenda, kuid väljendavad asukohamuutuse esilekutsumise viisi, nt Ma vilistasin / hüüdsin / ehmatasin / meelitasin / tassisin / sikutasin / … koera tuppa.

Üks sõna, mitu rektsiooni

Nagu mainitud, ei piirdu rektsioonivõimalused sageli ühe võimaliku käändevormi või kaassõnaga, vaid valida saab mitme variandi vahel. Näiteks kohakäänete puhul esineb ohtralt variatsioone, mispuhul valik sõltub kõneleja isiklikust eelistusest: 

• Avastasin põrandal / põrandalt moosipleki. 
• Helista numbril / numbrile 112. 
• Saada kiri aadressil / aadressile Karu tn 5. 
• Osalen dokumendi koostamises / koostamisel. 
• Hea maitse on mõõdupuu, mille suhtes / järgi / millega võrrelda käitumist.

Rektsiooni varieerumine võib pisut muuta tähendust, samuti võib valikute vahel olla stilistilisi erinevusi. Just sellised vaheldusmallid, kus laiendi vorm varieerub, köidavad kõige rohkem keelekasutajate tähelepanu. Seda võib näha keelenõusse tulnud kirjadest, millel alljärgnevad näited põhinevadki. Allpool toodud sagedusandmed põhinevad eesti keele ühendkorpusel 2023.

Küsimusi tekitavate juhtude seas võib eristada kolme peamist varieerumise tüüpi, millest kaks puudutavad kohakäändeid ja üks sihitise vaheldumist määrusega:

1. koha- ja suunakäänete varieerumine (seesütlev vs. sisse- või seestütlev; alalütlev vs. alale- või alaltütlev);
2. sise- ja väliskohakäänete varieerumine (sees-, sisse- või seestütlev vs. alal-, alale- või alaltütlev);
3. sihitise vaheldumine määrusega.

Kohakäänete varieerumise tingib see, et eri tüüpi kohtade puhul kasutatakse erinevaid kohakäändeid. Lisaks on loomulikele keeltele omane mõista abstraktseid suhteid konkreetsete ruumisuhete kaudu. Võib oletada, et mida abstraktsemale olukorrale viidatakse, seda erinevamalt saab seda ruumi kaudu mõtestada. Soome-ugri keelena on ka eesti keeles kolmemõõtmeline kohakäändesüsteem, mis annab väljendusvahendid mitte ainult asukoha, vaid ka lähtekoha ja sihtkoha tähistamiseks. Neid võib edasi üldistada asukoha ja suunalisuse mõõtmeteks, mis omakorda annavad võimaluse fookustada kas seisundile või protsessile. 

Allpool on iga rektsioonivaheldustüübi kohta mõni näide:

1. Koha- ja suunakäänete vaheldumine

avastama / leidma midagi kus ~ kust
Sõna leidma rektsioonina on püütud kinnistada soome-ugri keeletüübile omasemaks peetud seest- ja alaltütlevat käänet, nt Leidsin kesklinnast odava korteri, mitte Leidsin kesklinnas odava korteri. Teisalt võib teatavatel juhtudel tunduda loomulikum sees- või alalütlev kääne või käändeerinevusega kaasneda ka erinev tähendusnüanss. Esimese juhu näiteks on lause Mida sa temas / temast küll leiad?, kus tundub tavapärasem seesütlev kääne. Teist juhtu näitlikustab lause Olen endale Pärnus / Pärnust palju sõpru leidnud, kus seesütlev kääne võib tingida tõlgenduse, mille kohaselt kõneleja asub parajasti Pärnus, seestütlev kääne aga sellist tõlgendust ei tingi. Ka sõna leidma laiendav tegusõna võib olla nii ma- kui ka mas-vormis, nt Leidsime ta veel hilisõhtul töötamas(t).

Näiteid.

• kogunema kus ~ kuhu
  Koguneme aulas(se).
• puuduma kus ~ kust
  Äriplaanis(t) puudub sisuline ärikeskkonna analüüs. See täht puudub klassikalises(t) ladina keeles(t).
• põhinema / rajanema/ / toetuma / tuginema millel ~ millele
  Keelekasutuses domineerib põhinema, rajanema ja baseeruma rektsioonina alalütlev kääne ning toetuma ja tuginema rektsioonina alaleütlev.
• salvestama kus ~ kuhu
  Andmed salvestatakse andmebaasis ~ andmebaasi. Selle tegusõna puhul on kasutuses sagedasem sisseütlev kääne.

Käänete kasutus varieerub eriti arvuti- ja veebiruumist rääkides:

• klõpsama nuppu / nupul(e), menüüs(se)
• kuvama ekraanil(e)
• kättesaadav veebilehel(t)
• lugema veebis(t)
• sisestama väljal(e)
• sisse logima kontosse / kontole, veebilehel(e)

Küsimusi tekitavad ka teatavad laienditüübid:

• aadressil ~ aadressile / aadressilt
• numbril ~ numbrile / numbrilt
• telefonil ~ telefonile / telefonilt

Siin võib stilistilistel põhjustel soovitada alalütlevat käänet juhul, kui lauses on juba adressaati või allikat väljendav lauseliige olemas, nt Kirjutage mulle aadressil X või Täpsemat teavet leiate meie veebilehelt aadressil Y.

• soovitama tal / talle
  Soovitasin tal ~ talle joonistada. Tavaliselt on tegevuse sooritaja (siin joonistaja ehk tal) kääne alalütlev.

2. Sise- ja väliskohakäänete vaheldumine

Eesti keeles on ohtralt sõnu, mille rektsioon lubab nii sise- kui väliskohakäändelisi laiendeid, nt panustama tulevikku ~ tulevikule. Valik võib sõltuda laiendi tüübist, ent vaheldumise põhjust ei ole siiski alati lihtne määratleda ja see võib sõltuda traditsioonist või keelekasutaja maitsest. See kehtib näiteks järgmiste küsimusi tekitanud sõnade puhul:

• kaasama uuringusse, töösse, tegevustesse, aruteludesse, otsingutesse ~ otsingutele, päästetöödesse ~ päästetöödele;
• kutsuma pigem saatesse, ametisse, poliitikasse, aga kohale, vestlusele, tööle, koolitusele; uuringusse ~ uuringule;
• kõrvaldama pigem ametist, liiklusest, roolist, ringlusest, aga juhtimiselt, võimult, töölt, turult, müügilt, käibelt; kasutusest ~ kasutuselt;
• osalema pigem projektis, uuringus, programmis, töös, saates, kampaanias, loosimises, küsitluses, aga võistlusel, konkursil, turniiril, üritusel, kohtumisel, õppusel, konverentsil, valimistel, festivalil, koolitusel; arutelus ~ arutelul;
• registreeruma pigem täiendusõppeprogrammi, aga võistlusele, koolitusele, kursusele;
• roll ühiskonnas, filmis, aga üleminekul/üleminekus, sünnitusel, turul, lapse kasvamises ~ kasvamisel.

3. Sihitise ja määruse vaheldumine

Mõne tegusõna puhul vaheldub sihitis määrusega, mis on tihti kohakäändes või kaasaütlevas või ka kaassõnafraas:

• alustama / jätkama mida ~ millega
  Õpetaja alustas / jätkas tundi ~ tunniga.
• arvestama mida ~ millega
  Mehe ettepanekuid ~ ettepanekutega ei arvestatud. Laste tundeid ~ tunnetega tuleb arvestada.
• klõpsama / vajutama mida ~ millel ~ millele
  Klõpsa nuppu ~ nupul ~ nupule.
• kokku leppima mida ~ milles ~ mille osas / suhtes
  Lepiti kokku koolituse vorm ja sisu ~ koolituse vormis ja sisus ~ koolituse vormi ja sisu osas / suhtes.
• laskma / paluma keda ~ kellel mida teha
  Noorsõdureid ~ noorsõduritel lasti gaasimaskides joosta. Lase oma häält ~ häälel kõlada. Palub kõiki ~ kõigil lahkuda. Mul ~ mind paluti koostada aruanne.
• manipuleerima keda / mida ~ kellega / millega
  Mind ~ minuga võivad olla manipuleerinud sõbrad.

4. Muid vaheldusjuhtumeid

Lisaks ülalmainitud kolmele rühmale on küsimusi tekitanud ka mõned muud juhud, millest sagedasemad on sarnasust ning millegi ulatust väljendavad sõnad:

• sarnanema / ligilähedane / lähedane / identne / sarnaselt / analoogselt / sarnasus / vastavus jne millele / millega
• tõusma / kasvama / vähenema / alanema / ulatuma / tõstma / suurendama / vähendama / piirama jne millelt / millest ~ millele / milleni

Küsimusi võivad tekitada ka juhud, kus üks sõna laiendab teist. Sellisel juhul võib põhja rektsioon mõjutada laiendi rektsiooni, nt kutsun võistlusele; osalen võistlusel; kutsun osalema võistlusel(e); asun ametisse; õpin koolis; asun õppima kooli(s); ravim sobib lastele; ravimi kasutamine lastel; see ravim sobib kasutamiseks lastel(e).

Küsitud on ka, mida teha, kui rinnastatud on kaks põhisõna, millel on sama laiend, kuid mis nõuavad laiendilt erinevat vormi. Näiteks: Ta on juhtinud või osalenud arvukate hinnangute koostamisel. Ametlikus tekstis on sellistel puhkudel kombeks laiendit erinevas vormis korrata: Ta on juhtinud arvukate hinnangute koostamist või nende koostamisel osalenud.

Rektsioon keelekorralduses ja keeleõppes

Rektsiooni – nagu lauseehitust üldisemalt – keelekorralduse kaudu ei normita. Mõnel juhul, kus keelekasutuses on juurdunud mitu rööpset rektsioonimalli, on varem püütud keelekorralduse kaudu kasutust ühe variandi poole suunata.

Uurimused on näidanud, et sellised normingud ja soovitused ei pruugi keeles kinnistuda. Tänapäeva keelekorralduses aktsepteeritakse keeles loomulikult käibivaid rööpsusi ning soovitatakse lähtuda objektiivsest keelenormist ehk väljakujunenud rektsioonimallidest, nt Aitan ema, mitte Aitan emale.  Väljakujunenud rektsioonimalle on põhisõnavara ulatuses süstemaatiliselt kirjeldatud Keeleõppija Sõnaveebis. Keeleõppes võiks lähtuda kasutuses juurdunud rektsioonidest, mida kirjeldatakse mitmes allikas.

Kõige rikkalikumalt leidub tüüpiliste rektsioonimallide kirjeldusi EKI ühendsõnastikus, mida pidevalt täiendatakse. Abi saab ka Raili Pooli keeleõppijale suunatud rektsioonikogumikust Eesti keele verbirektsioone ja Sirje Mäearu soovitava suunitlusega käsitlusest Valik rektsioone. Kitsamalt sihitise käändevalikut käsitlevad Maire Raadiku käsiraamat Väikesed tarbetekstid ning artikkel Sihitis. Huvilisele on abiks ka Tartu ülikoolis Raili Pooli loodud õppematerjal Eesti keele sihitis ning Natalia Vaissi jt koostatud Sihitisesõnastik. Lisalugemiseks soovitame uusima Eesti grammatika rektsioonikäsitlust (vt lk 484) ning Lydia Risbergi ja Liina Lindströmi teadusartiklit Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel.

Kirjandus

• Eesti keele ühendkorpus 2023. Kristina Koppel, Jelena Kallas, Madis Jürviste, Helen Kaljumäe. Lexical Computing Ltd. / Eesti Keele Instituut.
• Mati Erelt, Helle Metslang (toim.), Eesti keele süntaks. Tartu Ülikooli Kirjastus 2017.
• Mati Erelt, Lause õigekeelsus: juhatused ja harjutused, 4. trükk. Tallinn: Emakeele Selts 2019.
• Mati Erelt, Sissejuhatus süntaksisse. – Eesti keele süntaks, lk 53–89. Eesti keele varamu III. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2017.
• Jelena Kallas, Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 32. Tallinn: Tallinna Ülikool 2013.
• Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann, Eesti grammatika. Helle Metslang (peatoim.), Külli Habicht, Reet Kasik, Ellen Niit, Andriela Rääbis (toim.). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2023.
• Sirje Mäearu, Valik rektsioone. Tartu: Keelehooldekeskus 2011.
• Raili Pool, Eesti keele verbirektsioone. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1996.
• Raili Pool, Eesti keele verbirektsioone. Toim. Tiina Kikerpill. 4., oluliselt parandatud ja täiendatud trükk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2019.
• Michaela Pörn 2008. Psychophysical and Physical Causative Emotion Verbs in Finnish. The Temporal Structure of Causative Emotion Verb + Infinitive 1 – Constructions within Conceptual Semantics. – SKY Journal of Linguistics 20, 345–366.
• Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 95–101.
• Lydia Risberg, Liina Lindström, Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole). − Keel ja Kirjandus 3, 2023, 304−327.
• Huno Rätsep, Eesti keele lihtlausete tüübid. Emakeele Seltsi toimetised nr 12. Tallinn: Valgus, 1978.
• Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang, Raili Pool, Sihitisesõnastik. Eesti Keele Instituut 2019.

Koostanud Geda Paulsen ja Heete Sahkai

Anna tagasisidet