Lühidalt
Sidekriipsuga kirjutatavaid liitnimisõnu, mis koosnevad kahest võrdse kaaluga osast ning tähistavad üht olendit, eset või nähtust, saab käänata kaht moodi:
pagar-kondiiter | kiitis pagar-kondiitrit ~ pagarit-kondiitrit |
lasteaed-algkool | käib lasteaed-algkoolis ~ lasteaias-algkoolis |
Pikemalt
Sidekriipsuga kirjutatavaid liitnimisõnu on kahesuguseid. Ühed tähistavad ühtainust olendit, eset või nähtust, nt pagar-kondiiter on üks inimene, kes teeb nii pagari kui ka kondiitri tööd, teised tähistavad mitut olendit, eset või nähtust, nt õed-vennad (õed ja vennad). Esimesi nimetatakse rindliitnimisõnadeks, teisi paarissõnadeks.
Paarissõnade puhul on olnud tava käänata mõlemat poolt, nt õdedele-vendadele, nuge-kahvleid. Sidekriipsuga kirjutatavaid rindliitnimisõnu saab käänata esiteks sama moodi nagu paarissõnu, kus käänduvad mõlemad osad, ja teiseks sama moodi nagu ilma sidekriipsuta liitnimisõnu, kus käändub ainult järelosa, nt diivanvoodit, saunsuvilas.
Seega
| võib käänata | |
|---|---|
| kas ainult järelosa | kiitis pagar-kondiitrit, käib lasteaed-algkoolis |
| või nii ees- kui ka järelosa | kiitis pagarit-kondiitrit, käib lasteaias-algkoolis |
Kaht moodi võib käänata ka kohanimesid, mis tähistavad üht riiki või piirkonda ja kus sidekriipsu asemel on sidesõna ja.
Bosnias ja Hertsegoviinas | ~ | Bosnia ja Hertsegoviinas |
Trinidadil ja Tobagol | ~ | Trinidad ja Tobagol |
Varasema reegli järgi tuli rindliitnimisõnadel käänata mõlemat poolt, kuid 2016 lisas Emakeele Seltsi keeletoimkond võimaluse käänata soovi korral ka ainult järelosa.
Soovitus
Mõnd sidekriipsuga rindliitnimisõna saab asendada kokku kirjutatud liitsõnaga, nt referent-toimetaja – referenttoimetaja, muuseum-kohvik – muuseumkohvik (nagu diivanvoodi, saunsuvila). Mõnikord, eriti ametite ja asutuste nimetamisel, saab väljenduda veelgi lihtsamalt, valides nimetusse vaid ühe, sisult olulisema osa, nt kas referent või toimetaja, kas muuseum või kohvik.
Reegli ajalugu
Sõnad nagu sekretär-masinakirjutaja või lüpsja-karjatalitaja hakkasid eesti keeles laiemalt levima pärast teist maailmasõda. Eeskuju andis vene keel, mida omakorda on võinud mõjutada prantsuse keel. Meie rahvakeel tunneb küll ka sidekriipsuga ühendatud keelendeid, kuid vene või prantsuse omadega võrreldes on neil üks erinevus: nad ei tähista üht eset, nähtust või olendit, vaid mingit kogumit, milles on mitu eset, olendit või nähtust (nt naised-lapsed, silk-leib).
Kui venepäraste paarissõnade tulv 1940.–1950. aastatel algas, ei olnud õpetust käänamise kohta esiotsa kuskilt võtta ning igaüks toimis oma parema äratundmise järgi. ja-tegijanimega algavates ühendites kalduti käänama nimetuse mõlemat poolt, nt lüpsjate-karjatalitajate, majahoidjate-kütjatega (ainult ajaleht Edasi olevat otsustanud kuju lüpsja-karjatalitajad kasuks); muudes, nagu velsker-ämmaemand, revident-raamatupidaja, ainult teist sõna.
Kirjandus
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
- Ester Kindlam, Sidekriips ja funktsioonis. – Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 412–421.
- Maire Raadik, Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool. – Oma Keel 2016, nr 1, lk 70–78.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet