Lühidalt
Rindliitomadussõna koosneb võrdväärsetest liikmetest, milleks saavad olla omadussõnad, kesksõnad ja mata-vorm.
Pikemalt
Mitmest omadussõnast koosnevad üksused on moodustuskäigult liitomadussõnad, nimisõnafraasituletised ja liitnimisõnatuletised.
Liitomadussõnad
Kui liitsõna sisaldab võrdväärseid liikmeid, on tegu rindliitomadussõnaga. Selle põhitunnuseks on ümbersõnastus sidesõnaga ja, nt magushapu kapsas on kapsas, mis on ühtaegu magus ja hapu, sotsiaal-majanduslik areng on areng, mis on sotsiaalne ja majanduslik. Rindliitsõna osad kirjutatakse kokku: külmniiske, nõguskumer, sinimustvalge, tehnomajanduslik, või ühendatakse sidekriipsuga: võrdlev-ajalooline, sõjalis‑sportlik, agraar-industriaalne.
Kui liitsõna üks liige laiendab teist, nimetatakse liitsõna laiendliitomadussõnaks: helepunane, tumeroheline, piimjasvalge, luitunudsinine, kõrvetavkuum, kemopuhas. Osa laiendliitsõnu vastab omadussõnafraasile, kus omadussõnast lähtuv lt– või sti-liiteline viisimäärsõna laiendab liitsõna järelosas olevat omadussõna: rumaljulge ’rumalasti julge’, seismoaktiivne ’seismiliselt aktiivne’.
Muud mitmest omadussõnatüvest koosnevad üksused
Nimisõnafraasituletised
Need on saadud omadussõna ja nimisõna ühendeist: pruunisilmne (< pruunide silmadega), tömbilehine, nõrgamõistuslik, heasoovlik, väikeseõieline, heledajuukseline. Selliste sõnaühendist lähtuvate tuletiste puhul on nähtud moodustustüüpi, kus korraga rakenduvad liitmine ja tuletus. Sidekriipsuga kirjutatakse avalik-õiguslik (< avalik õigus), ajaloolis-geograafiline (< ajalooline geograafia), teaduslik-fantastiline (< teaduslik fantastika).
Liitnimisõnatuletised
Omadussõnalise esiosaga liitnimisõnast lähtuvad nt madalpingeline (< madalpinge), vanamehelik (< vanamees), jämekoomiline (< jämekoomika), objektiividealistlik (< objektiividealism), immunohistokeemiline (< immunohistokeemia).
Rindliitomadussõnad
Rindliitomadussõna esi- ja järelosaks sobivad nii oma- kui ka võõrtüvelised omadussõnad (liiteta ja liitega), v-, tav-, nud-, tud-kesksõnad ning mata-vormid: külmniiske käsi, hapukasmagus maitse, alandlik-valvas pilk, kehalis-psüühiline menetlus, põgus-piinatud naeratus, uhkeldav-kerglane kõnemaneer, usulis-moraliseeriv tekst, küsiv-siduv asesõna, poliitilis-majanduslikud tegurid. Täistüveline (s.o lühenemata) esiosa liitub nimetavas: valusmagus, piklikelliptiline, loov-praktiline, nauditav-meeleolukas.
ne-tuletis lüheneb liite võrra, nt punaroheline (puna/ne + roheline), sinimustvalge, tasanõgus, sotsiaal-majanduslik, naiiv-müstiline, materiaal-tehniline, sotsiaal-psühholoogiline, kollektiiv-industriaalne, vokaal-instrumentaalne, maniakaal-depressiivne.
line-tuletis lüheneb täishääliku võrra (omastava tüvest): allegoorilis-moraliseeriv, kuuldelis-vaateline, müstilis-askeetlik, sõjalis-feodaalne, sõnalis-muusikaline.
Pikema võõrtüvelise esiosaga liitsõnade kõrval käibib lühemaid variante, kus võõromadussõnalist esikomponenti (enamasti line-, vahel ka ne-liitelist) asendab seotud võõrtüve ja sidevokaali o ühend. Sellist esiosa on nimetatud ka pooleesliiteks ehk prefiksoidiks. Nt keemilis-mehaaniline ja kemomehaaniline töötlus, tehnilis-majanduslik ja tehnomajanduslik näitaja, viskooselastne (viskoosne + elastne) ja viskoelastne aine. Mõnel juhul domineerib kasutuses o-esiosaga liitsõna, nt audiovisuaalne (vrd auditiiv-visuaalne).
Kirjandus
- Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
- Sirje Mäearu, Mitmest omadussõnast koosnevate üksuste kirjutamine ja käänamine. – Oma Keel 2016, nr 1, lk 62–69.
- Sirje Mäearu. Pilguheit adjektiivile. – Sõnaga mõeldud mõte. Pühendusteos Tiiu Ereltile 20. aprillil 2012. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik ja Tiina Leemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 14. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, lk 124–156.