Keeleteaduse seisukohast ei saa sõnad ise olla solvavad, ehkki on ka selliseid, mida on keeruline neutraalses kasutuses ette kujutada. Sõna ei solva, kui ta on sõnaraamatus kui sõnaartikkel või teadusartiklis kui uurimisobjekt, vaid omandab tähenduse ja värvingu alles kontekstis. Mingit sõna võidakse solvavana hakata tajuma, kui sellega on inimesi korduvalt sildistatud ja seda kasutatud solvamise eesmärgil.
Leksikoloogias kehtib üldiselt mittediskrimineeriva keelekasutuse põhimõte. See tähendab muu hulgas hoidumist ühiskonna vähemuste keelelisest sildistamisest, nagu näiteks eri rahvusrühmad, erinevate usutunnistuste esindajad, puuetega inimesed, erinevate seksuaalsete sättumustega inimesed.
Eri inimesi võivad solvata eri sõnad. Üldine nõuanne on mitte kasutada sõna, mille kohta on teada, et see kedagi solvab. On hästi teada, et sõna „neeger“ on omandanud eesti keeles solvava tähenduse, nagu ka selle vasted paljudes teistes keeltes. Tegelikult ei piisa sellestki, kui vältida sõna „neeger“, vaid tuleks vältida igasugust inimeste sildistamist, sh nahavärvi põhjal. Tähtis on muuta suhtumist, alles seejärel tegeleda sõnakasutusega, sest muidu muutuvad ka uued, asemele pakutavad sõnad peagi solvavaks.
Koostanud Tiina Paet
Anna tagasisidet