Sugusid tähistavad sõnad

Eesti keeles ei ole grammatilist sugu ega soolistatud asesõnasid. Selle asemel väljendatakse sugusid sõnade, liitsõnade või tuletusliidetega, nt naine, poiss, kaupmees, naispoliitik, näitlejatar, sõbranna.

Soo väljendamise võimaluste põhjal jagunevad keeled üldiselt kolmeks:

1. grammatilise sooga keeled, nagu prantsuse, saksa ja vene keel, milles liigitatakse nimisõnu grammatilise soo järgi nais-, mees- ja kesksoost sõnadeks, nt saksa der Hund ’koer’ (meessoost sõna), die Katze ’kass’ (naissoost sõna), das Auto (kesksoost sõna);
2. nn loomuliku sooga keeled, nagu inglise keel, kus on soolistatud asesõnad, nt he ’meessoost tema’, she ’naissoost tema’, they ’sooneutraalne tema’;
3. soota keeled, nagu eesti ja soome keel, milles eristatakse sugusid leksikaalselt.

Eesti keeles ei ole grammatilist sugu ega soolistatud asesõnasid. Sõnad ei ole nais-, mees- või kesksoost ja asesõnaga tema (ja ta) viidatakse nii naisele kui mehele. Naise kohta on kasutatud deminutiivset sõna temake, aga see ei ole kuigivõrd juurdunud: eesti keele ühendkorpuses (2021) esineb sõna tema (sh ta) 16,4 mln korda, sõnal temake on üksnes 2934 esinemisjuhtu, sealjuures paljuski ilukirjanduse kontekstis.

Sugusid saab eesti keeles väljendada:

1. sõnadega, nt naine, onu, poiss, tütar, neiu, noormees, sh tiitlitega, nt härra, preili;
2. liitsõnadega, nt meeslaulja, ärinaine, kommionu, arstitädi;
3. tuletusliidetega, ehkki küll üksnes naise kohta, nt poetess, näitlejatar ja sõbranna.

Mõnes valdkonnas, nagu spordiajakirjanduses või muusikaauhindade jagamisel, on sugude eristamine sageli omal kohal. Näiteks muusikaauhindadel antakse karikas nii aasta parimale naislauljale kui meeslauljale, ja seepärast võib olla vaja sugusid keeleliselt välja tuua. Ka spordis võistlevad mehed ja naised eraldi, niisiis on vahest põhjust kasutada sõnu nagu naistennisist ja meesmaadleja.

Keelekasutuses peegelduvad vahel stereotüüpsed eeldused selle kohta, mis töid mehed ja naised rohkem teevad. Näiteks eesti keele ühendkorpuses (2021) leidub sõna naispoliitik ligi neli korda rohkem kui sõna meespoliitik (2058 vs. 518). Seda ilmselt seepärast, et keelekasutuses on prototüüpseks poliitikuks peetud meest ja seega on naise puhul tahetud sugu rohkem rõhutada.

Eesti keel näib ilma grammatilise soota küllaltki sooneutraalne, küll aga kasutatakse mees-lõpulisi liitsõnu võrreldes naine-lõpuliste liitsõnadega veel üht moodi. Nimelt peale meessoost isikule ka naissoost isikule viitamiseks. Seda ilmselt seepärast, et paljusid ameteid pidasidki varem ainult mehed. Näiteks on eesti keeles kasutatud nii mehe kui naise kohta sõna esimees, kaupmees, põllumees jpt. Samal ajal naine-lõpulisi liitsõnu, nagu turvanaine, meeste kohta ei kasutata. Küll aga saavad mehed olla ämmaemandad või õed, aga ka medvennad.

Arutelu on tekitanud sõnade esimees ja esinaine kasutus (vt nt Kuusik 2015; Pakosta 2021). Ametinimetust esimees kasutatakse eesti keele ühendkorpuse (2019) analüüsi järgi 74% meesjuhi ja 9% naisjuhi kohta ning 17%-l juhtudest viidatakse sõnaga üldiselt ametile, mitte konkreetsele inimesele. Ametinimetust esinaine peeti keelekorralduses varem üksnes naisteorganisatsiooni juhti tähistavaks. Naised on organisatsioonide juhid olnud aga juba pikka aega. Ka eesti keele ühendkorpuste (2017, 2019) analüüsi järgi kasutatakse sõna esinaine ainult naisteorganisatsiooni juhi kohta üksnes kolmandikul juhtudest (33%). Seega, kui juht on naissoost, siis kasutatakse tema kohta ametinimetust esinaine paljugi olenemata sellest, kas tema juhitava organisatsiooni, asutuse, ettevõtte liikmed on naised või ka mehed.

Sugude väljendamisest teistes keeltes

Mitmes keeles on hakatud eelistama väljendusviisi, mis inimese sugu ei rõhuta.

• Hollandi keeles võeti 1980. aastatel vastu seadus, milles sätestati, et töökuulutused peavad sisaldama sooliselt kaasavat keelekasutust. See viis mitmesuguste lahendusteni keele sooneutraalsemaks kasutuseks, nt timmerman ’tisler’ (meesoost sõna) asemel timmer (kesksoost sõna).
• Inglise keeles on muudetud soolistatud pronoomenite kasutust (he, she > they) ja moodustatud samuti uusi sooneutraalseid ametisõnu, nt stewardess asemel flight attendant ’lennuteenindaja’, chairman asemel chair, chairperson ’esimees, juht’.
• Soome keeles, mis on grammatilise soota nagu eesti keel, on soolistatud ametinimetuste asemel kasutama hakatud sooneutraalseid ametinimetusi. Näiteks Euroopa Parlamendi 2018. aasta sooneutraalse keele juhiste järgi soovitatakse meessoole viitavate sõnade asemel võimaluse korral kasutada sooneutraalseid ametinimetusi: sõna lakimies asemel juristi, oikeusoppinut, tuomari ’jurist’; sõna tiedemies asemel tutkija, tieteenharjoittaja ’teadlane’; turvamies ’turvamees’ asemel vartija.
• Saksa keele pabersõnaraamatutes oli varem eraldi märksõnana esitatud meessoost sõna ja naissooliide oli antud selle juures, nt Lehrer/in ’õpetaja/nna’. Nüüd on eraldi märksõnadena esitatud mõlema soo sõnad, nt Lehrer ’meessoost õpetaja’ ja Lehrerin ’naissoost õpetaja’). Algul kirjeldati naissoost sõna küll meessoosõna kaudu, nt „Lehrerin on naissoost Lehrer“, aga nüüd on hakatud sõnu kirjeldama iseseisvalt, nt „Lehrerin on naissoost isik, kes õpetab lapsi“.

Kokkuvõte

Võib näida, et sõnavara soolistatus on miski, mis on justkui keele struktuuri sisse ehitatud, aga tegelikult ei ole. Keel pole fikseeritud, keelt kasutatakse – ja keelekasutust saab muuta. Valik, milline sõna tema vajadustele (teksti kontekstis, ametinimetuseks jne) vastab, on igaühe enda teha.

Kirjandus

• Robert Leon Cooper 1989. Language planning and social change. Cambridge: Cambridge University Press.

• Marinel Gerritsen 2002. Towards a more gender-fair usage in Netherlands Dutch – Gender Across Languages vol II. Ed by Marlis Hellinger, Hadumod Bußmann. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 81–108.

• Lea Hodel, Magdalena Formanowicz, Sabine Sczesny, Jana Valdrová,  Lisa von Stockhausen 2017. Gender-Fair Language in Job Advertisements: A Cross-Linguistic and Cross-Cultural Analysis. – Journal of Cross-Cultural Psychology vol. 48 No 3. London: SAGE Journals, 384–401.

• Janet Holmes, Robert Sigley, Agnes Terraschke 2009. From chairman to chairwoman to chairperson. Exploring the move from sexist usages to gender neutrality. Comparative Studies in Australian and New Zealand English: Grammar and beyond. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.

• Lisa Kristina Horvath, Sabine Sczesny 2015. Reducing Women’s Lack of Fit with Leadership? Effects of the Wording of Job Advertisements. – European Journal of  Work and Organizational Psychology vol 25 No. 2. London: Routledge, 316–328.

• Elisabeth Kaukonen 2021. Tähelepanu! Valmis olla! Start! Ankrunaised ja mängumehed spordiajakirjanduses – Oma Keel,  2, 3–11.

• Aet Kuusik 2015. Need on ju ainult sõnad? – Feministeerium, 20.03. 

• Sally McGonnell-Ginet 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press.

• Elisa Merkel 2012. The Two Faces of Gender-Fair Language. Doktoritöö. Universita degli Studi di Padova.

• Sara Mills 2008. Language and sexism. Cambridge: Cambridge University Press.

• Liisa Pakosta 2021. Kas „esimehe“ ametinimetust kandev naine peaks tundma end diskrimineerituna? – Eesti Päevaleht, 19.03.

• Anne Pauwels 2003. Linguistic sexism and feminist linguistic activism. –  The Handbook of Language and Gender. Ed. by Janet Holmes, Miriam Meyerhoff. Oxford: Blackwell Publishing Ltd, 550–570.

• Kerli Puna 2006. Soospetsiifilised isikunimetused sõnaraamatutes ja tekstides. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool.

• Lydia Risberg, Elisabeth Kaukonen 2022. Sugude säuts. Mees on naine on isik? – Keelesäuts (Vikerraadio). Eesti Rahvusringhääling, 18.02.

• Suzanne Romaine 2001. A corpus-based view of gender in British and American English. – Gender Across Languages: The linguistic representation of women and men vol I. Ed. by Marlis Hellinger, Hadumod Bußmann. Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 153–176.

• Dagmar Stahlberg, Braun, Friederike, Irmen, Lisa, Sczesny, Sabine 2007. Representation of the Sexes in Language. – Social Communication. Frontiers of Social Psychology. Hove: Psychology Press, 163–187.

Anna tagasisidet