Tabelil on veerud (vertikaalsed) ja read (horisontaalsed). Ülemise rea lahtrites ehk tabelipeas asuvad veergude pealkirjad. Vasakult esimese veeru lahtrites asuvad ridade pealkirjad. Ülejäänud on andmelahtrid (vt näide 1). Tabeli eriliik on vahejoonteta tabel ehk reastustabel (vt näidet põhi- ja järgarvude kirjutamise osas).

Pealkiri

Pealkiri paikneb tabeli peal (allkirjad on nt joonistel). Pealkirja ees on tabeli number, mille järel on punkt. Pealkirja lõppu ei käi punkti. Nt Tabel 3. Piimatoodete välja- ja sissevedu 2015−2018 miljardites eurodes ~ mld €

Tabeleid võib nummerdada läbi kogu dokumendi teksti või ka peatükkide kaupa, nt 2. peatüki tabelid on sellisel juhul tabel 2.1, tabel 2.2, tabel 2.3 jne.

Suur algustäht

Suure algustähega käivad tabelis kindlasti veergude pealkirjad ehk kogu tabelipea (vt näide 1). Ülejäänud lahtrites olevaid sõnu (ja fraase) võib kirjutada ka väikese tähega, kui see tabeli sisuga sobib või kui seda tingib pealkirjade ülesehitus (vt näide 3). Lahtrites olevad laused kirjutatakse suure algustähega (vt näide 1).

Lõpupunkt

Lõpupunkti tabeli lahtrites ei kasutata. See tähendab, et veergude ja ridade pealkirjad ning lahtrites esitatud sõnad ja laused lõpevad ilma punktita. Kui tabeli lahtris on mitu lauset, pannakse punkt nende lausete vahele, kuid mitte kõige lõppu. Tabeli esiveerus olevate üldpealkirjade järele võib panna kooloni.

Mõõtühikud

Mõõtühikud näidatakse tabeli pealkirjas (juhul kui kõik tabelis toodud suurused on sama mõõtühikuga, vt näide 2) või veergude või ridade pealkirjades (kui kõik veeru või rea suurused on sama ühikuga, vt näide 3).

Kui mõõtühik on tabeli, veeru või rea pealkirjas kirjutatud tähisega, ei eraldata seda eelnevast tekstist komaga, ei panda sulgudesse ega lisata ka käändelõppu. Nt

  • läbimõõt mm (mitte nt läbimõõt mm-tes)
  • pindala km²
  • temperatuur ºC
  • osatähtsus % (mitte: osatähtsus %-des)

Kui mõõtühik on kirjutatud sõnaga, on see seesütlevas käändes. Nt

  • hinnatõus protsentides (= hinnatõus %)
  • töö kestus tundides (= töö kestus t)
  • vanus aastates (= vanus a)
  • põhivara eurodes (= põhivara €)

Liitsõnas ei asendata täiend- ega põhisõna sümboliga. Nt

  • koostis mahuprotsentides (mitte: mahu-%)

Kui murrulises tuletatud ühikus esineb mõni ühik lühendamata kujul, ei kasutata kaldkriipsu. Nt „liitrites põõsa kohta“ on

  • l põõsa kohta (mitte: l/põõsas)

Lahtrite sisu joondamine

Lahtrite sisu joondamisel tuleb jälgida, et numbrid, mis tähistavad ühesuguse mõõtühikuga arve, oleksid kogu veeru ulatuses kohakuti, s.o ühelised üheliste all, kümnelised kümneliste all jne. Seetõttu on tabelis mõistlik ka neljast numbrist koosnevaid arve kirjutada tühikuga, kuigi tavatekstis käivad nad ilma tühikuta. Arvud joondatakse sel juhul paremale.

Kui arvud on erisuguste mõõtühikutega või kuuluvad erinevatesse suurusjärkudesse, joondatakse nad lahtri keskele (vt näide 3). Keskele joondamine on tavaks ka tabelipea puhul.

Sisu liigendust saab näidata väikeste taanetega esimese veeru lahtrites.

Näiteid

Tabel 1
Tabel 2
Tabel 3

Levinuim viga, mida tabelis vältida

Tabelis ei tohiks olla lahtreid korduvate andmetega. Kui lahtrites kordub sama mõõtühik, tuleb vaadata, kas selle saab esitada tabeli pealkirjas, rea või veeru pealkirjas või tabeli all märkusena. Kui veerupealkirjades kordub sama sõna, tasub kaaluda, kas sellest saab teha tabelipeas omaette astme. Astmeid lisades tuleb siiski tähele panna, et tabel ei läheks liiga keeruliseks. Mõnikord aitab kordust vältida ka veerupealkirjade ümbersõnastamine.

Kirjandus

  • Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 58–74.
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 121–131.
  • Ellen Uuspõld, Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Eesti keele õppetool. Tartu: Tartu Ülikool, 2000, lk 24–27.

Anna tagasisidet