Täiendsõnad EKI ühendsõnastikus

Sisukord

NB! Allolev käsitlus, terminid jm peab silmas eelkõige sõnaraamatus ainestiku adekvaatse ja ammendava esituse vajadusi ega pretendeeri nende eristuste teaduslikule lahendusele. Põhjalikumat teema käsitlust vt artiklist „Täiendsõnade algustäht“.

Täiendsõna olemus

Täiendsõna1 all on mõistetud nimisõnalist, sh nimest lähtuvat omastava vormis keelendit, mis väljendab üldist seost selle objektiga. Siin artiklis on vaadeldud nimedega seotud täiendsõnu, nt Briti, Filipiini. Peale selle on olemas muid täiendsõnu, mida ei ole tavaks mingi nimega siduda, nt katoliku, metodisti, protestandi.

Võõrkeelte nimeadjektiivide tõlkevasted eesti keeles

Paljudes keeltes on olemas nimedega seotud omadussõnad ehk nimeadjektiivid (inglise proper adjectives), mis aitavad sõnastust sujuvamaks muuta. Nt inglise keeles on nimeadjektiivid, nagu British (sellega seostuv nimi on Britain), Canadian (Canada), French (France), Parisian (Paris), Spanish (Spain) jms. Võib näiteks kirjutada government of Britain või British government. Sama nähtus on vene keeles, kus näiteks toodud nimeadjektiivid oleksid британский, канадский, французский, парижский ja испанский. Kas kirjutada Prantsusmaa presidendi kohta президент Франции või французский президент, sõltub konkreetsest lausest, vahel sobib üks, vahel teine.

Eesti keeles nimeadjektiivid selles funktsioonis puuduvad. Meil on küll lik-liide, mida saab nimedele liita (nt itaalialik), aga sellel on oma varjund: Itaaliale tüüpiline, väga Itaalia moodi jne.

Selleks, et edasi anda kõige üldisemat seost vastava nimega, on eesti keeles kasutusel kaks meetodit.

Täiendsõna

Täiendsõna on nimede puhul see omaette sõnavormiks kujunenud sõna, millel on seos vastava nimega. Nimedega seotud täiendsõnu on omakorda kolmel moodustuskujul:

  1. Vastava nime lühenenud või veidi teisenenud vorm (nimi → täiendsõna): Britannia → Briti, Inglismaa → Inglise, Prantsusmaa → Prantsuse, Saksamaa → Saksa, Slovakkia → Slovaki, Sloveenia → Sloveeni.
  2. Kui nimetüvi on mitmuslik (nii on sageli saarte ja mäestike nimedes), siis käändumatu omadussõna on selle nime ainsuse omastava vorm, nt Alpid → Alpi, Filipiinid → Filipiini, Seišellid → Seišelli.
  3. Kui mingil nime, nt Hispaania, omastava käände vormil on olemas ka väiketäheline variant (rahvale ja keelele viitamiseks, nt hispaania), siis on see tinglikult samuti täiendsõna.

Nime omastav kääne

Kõigil ülejäänud juhtudel on võõrkeelte nimeadjektiivide vasteks lihtsalt nime omastava käände vorm. Vrd:

  • inglise Oxfordian theory → Oxfordi teooria, Cantonese cuisine → Kantoni köök;
  • vene лондонская биржа → Londoni börs, парижский метрополитен → Pariisi metroo.

Eriti kehtib see isikunimeadjektiivide kohta, vrd

  • inglise Newtonian mechanics → Newtoni mehaanika, Orwellian society → Orwelli ühiskond, Shakespearean style → Shakespeare'i stiil.

Vahel sobib siiski tõlkevastena kasutada ka mõnda omadussõnaliidet, nt Orwellian logic → orwellilik loogika.

Suur ja väike algustäht

Pandagu tähele, et mõnel puhul tekib veel üks valikuvõimalus: väiketäheline täiendsõna märgib rahvust või keelt, suuretäheline maad ja kõiki muid juhtumeid, vrd prantsuse kirjanik (prantslasest kirjanik), prantsuse poeesia (prantsuskeelne poeesia), aga Prantsuse president (Prantsusmaa president), Prantsuse relvajõud (Prantsusmaa relvajõud).

Algustähte saab eristada juhtudel, kui on olemas ühelt poolt keel ja rahvus, teiselt poolt maa (albaania – Albaania, armeenia – Armeenia, aserbaidžaani – Aserbaidžaani jne), mõnikord see eristus puudub, nt Briti (sellenimelist keelt pole) või heebrea (pole sellenimelist kohanime).

Kui kasutada ühendsõnastikku muukeelsete vastete eesti keelde tõlkimiseks, siis tuleks teadvustada üht asjaolu, mida praegune esitus ei võimalda välja tuua. Kui täiendsõna eesti keeles esineb nii suur- kui ka väiketähelisena (nt Prantsuse ja prantsuse), siis näeb kasutaja inglise vastete poolt vaadates järgmist pilti:

  • French → Prantsuse ‘Prantsusmaaga seotud’
  • French → prantsuse ‘prantslaste või prantsuse keelega seotud’

See on hästi. Kui aga täiendsõna on sisuliselt vaid nime omastava käände vorm, millest on moodustatud väiketäheline variant (nt portugali), siis ei saa kasutaja enam täit pilti:

  • Portuguese → portugali ‘portugallaste või portugali keelega seotud’

Puudu jääb Portugali ‘Portugaliga seotud’, sest omastava käände vormi omaette märksõnaks panna pole eesti keele seisukohalt loogiline. Tõlkija seisukohalt on see esitus puudulik, sest ta ei näe, et sageli sobib just suurtäheline vaste (nt Portuguese government → Portugali valitsus).

Loodetavasti leidub ka sellele tulevikus mingi lahendus.

Märkused

  • [1] Täiendsõna kui sõnaliik on küllaltki tinglik ja vaieldav mõiste. Laiemas mõttes on ta osa vaegomadussõnadest ehk käändumatutest omadussõnadest (kuhu kuulub ka nt akuraat), seega justkui omadussõnade alaliik, ent oma vormilt on ta pigem nimisõna, sest ta ei ühildu oma põhisõnaga ega sisalda sekundaarse (st tuletatud) vormina mingeid omadussõnade tuletusliiteid. Pigem võime täiendsõnast moodustada hüpoteetilise nimetava (Inglise ← *Inglis, katoliku ← *katolik). Selle põhjal, et suur osa täiendsõnadeks loetud keelendeid on nime omastava käände väiketähelised variandid, on teda nimetatud ka ortograafiliseks sõnaliigiks. Süntaktilises analüüsis on täiendsõnad enamasti genitiivatribuudid ehk omastavalised täiendid.

Vt ka

Koostanud Peeter Päll

Anna tagasisidet