Tekstisidusus

Tekstisidusus on teksti omadus moodustada sisuline, tähenduslik tervik. Sidusust aitavad muu hulgas saavutada side- ja asesõnad, kordused ja väljajätud, sünonüümid.

Kordus

Vormikordus

Vormikordus jaguneb kaheks: sama käändelõpu kordamine ja mitmuse esimese või teise isiku asesõna paigutamine öeldise järele (korduvad -me me, -te te).

Käändelõppude kordamist aitab vältida nt tegu- või kaassõna väljavahetamine sellise vastu, mis nõuab mingit muud käänet, samuti käändevormi asendamine kaassõnafraasiga.

• Kas teie firma andis tööjõudu teisele firmale rendile? → Kas teie firma rentis tööjõudu teisele firmale?
• Lisaks positiivsele energiale võid saada kinnitust teadmisele, kui vahvad on raamatukogutöötajad → Peale positiivse energia võid saada kinnitust teadmisele, kui vahvad on raamatukogutöötajad
• Lisaks lastele tuttavatele aedviljadele tomatile ja kurgile oli seemnevalikus ka lehtpeet → Peale lastele tuttavate aedviljade tomati ja kurgi oli seemnevalikus ka lehtpeet
• Kinnistu omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks → Kinnistu omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta
• Palun helistage mulle numbrile … → Palun helistage mulle numbril …

Pöördelõppu kordava asesõna saab tuua öeldise ette või lausest välja jätta.

• Arstiabi ei ole tasuta, selle eest tasume me kõik → Arstiabi ei ole tasuta, me kõik maksame selle eest
• Unistate te kasvuhoonest? → Kas te unistate kasvuhoonest?
• Oma tegevuses ja valikutes lähtume me kliendi vajadustest → Oma tegevuses ja valikutes lähtume kliendi vajadustest

Sõnakordus

Mitme lause korral ei ole korduvat sõna alati vaja asendada: asendussõna kasutamine oleneb sellest, kuidas on asendatav sõna tekstiga seotud.

Nt parempoolses tekstis saab sõna haab asendada nii asesõnaga ta kui ka ülemmõistet väljendava puu-sõnaga, seevastu vasakpoolse teksti muudaks asendus raskesti mõistetavaks.

kordus on paratamatu	kordus on välditav
Nüüdisaegne ehituskultuur on piiritajatele kaasa toonud uue mure. Majade muutmine soojapidavaks ja kahjurikindlaks tähendab enamasti seda, et kõik praod ja avad – sealhulgas piiritajale sobivad pesakohad – suletakse. See on üks peapõhjusi, miks piiritajate arvukus Euroopas on hakanud kahanema.	Puiduvaru poolest asub haab männi, kuuse ja kase järel neljandal kohal. Ta on kiirekasvuline: viljakas mullas võivad 30aastased puud sirguda üle 20, 50aastased üle 30 meetri kõrguseks. Kõrguselt suudab temaga võistelda vaid kuusk.

Samas lauses teist korda samale olendile, asjale või nähtusele viidates kasutatakse harilikult asendussõna. Nt

• Kuigi haab ei ela kuigi vanaks ja on tihti seest mäda, on just see tõik muutnud ta asendamatuks näiteks lendoravale.
• Mõnes paigas kutsutakse piiritajat lendavaks sigariks tema tüseda ja ümarapoolse keha tõttu.

Mõnikord saab korduva sõna lausest ära jätta. Nt

• Kui arvuti müümisega koos Office’i litsentsi ei müüda, saate selle tellida → Kui arvutiga koos Office’i litsentsi ei müüda, saate selle tellida
• Transpordi areng nagu Läti majandus tervikuna on teinud läbi murrangulise arengu → Transport nagu ka kogu Läti majandus on teinud läbi murrangulise arengu

Kordust aitavad vältida ka sünonüümid, mida kasutatakse rohkesti näiteks ilukirjanduskeeles. Oskuskeeles on seevastu väljendusvahendite mitmekesisusest tähtsamad ühtsus ja ühemõttelisus. Ühele mõistele vastab harilikult üks termin, mistõttu tuleb ühest ja samast mõistest rääkides enamasti korrata ka üht- ja sedasama oskussõna.

Termini sobitamine teksti annab siiski mõnesugust vabadust tema kuju varieerida, näiteks võib termini kordamisel asendada liigitermini sooterminiga ehk jätta ära sõnaühendi täiendsõna või liitsõna esiosa (nt kivist kergsein – kergsein, kui kontekstist on selge, et räägitakse just kiviseintest, uksepõsk – põsk, kui jutt on pikemalt uksepõskedest).

Seesugune varieerimine on vajalik ka juhul, kui kõrvuti satuvad sama sõnatüve sisaldavad liitsõnad või sõnaühend ja liitsõna. Korduse vältimiseks jäetakse emmast-kummast keelendist korduv tüvi ära. Nt

• Nõukogu kiitis heaks 2025. majandusaasta aastaaruande → Nõukogu kiitis heaks 2025. majandusaasta aruande ~ 2025. aasta majandusaruande
• Ringkonnakohus otsustas jätta maakohtu kohtuotsuse muutmata → Ringkonnakohus otsustas jätta maakohtu otsuse muutmata
• Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna osakonnajuhataja → Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja

Mõnikord ei õnnestu kordust siiski vältida, nt Rääma raamatukogu raamatukoguhoidja (?Rääma raamatukoguhoidja, ?Rääma raamatukogu hoidja).

Suure sagedusega sõnade nagu olema kordamist ei peeta stiiliveaks. Neutraalses kõnepruugis ei tohiks olema-sõna ärajätuga liialdada. Nt

• Paigaldage aku täpselt nii, nagu näidatud joonisel → Paigaldage aku täpselt nii, nagu on näidatud joonisel

Väljajätt

Lausest saab välja jätta sellise osa, millel on samas lauses olemas analoog. Oluline on jälgida, et sõna või sõnaühend, mille kordumist soovitakse väljajätu abil ära hoida, esineks lauses mõlemal juhul täpselt samas vormis ja funktsioonis. Kui see tingimus pole täidetud, tuleb väljajätust enamasti loobuda ja sõna korrata või asendada asesõnaga.

• Õppetunni alustab ja lõpetab õpetaja → Õppetundi alustab ja õppetunni ~ tunni lõpetab õpetaja (♦ Verb alustama nõuab alati osastavas käändes osasihitist, lõpetama aga selles lauses omastavas täissihitist)
• Vaadake üle ja värskendage oma reklaame → Vaadake oma reklaamid üle ja värskendage neid (♦ Verb üle vaatama nõuab selles lauses nimetavas täissihitist, värskendama aga osastavas osasihitist)
• Missuguse töö peaksime või võiksime valida? → Missuguse töö peaksime valima või võiksime valida? (♦ Verb pidama nõuab laiendiks ma-tegevusnime, võima da-tegevusnime)
• Mängimiseks peab valima kuus põhi- ja ühe lisanumbri → Mängimiseks peab valima kuus põhinumbrit ja ühe lisanumbri (♦ Täissihitise puhul on põhiarvsõnad alates kahest nimetavas, üks aga omastavas)

Kõrvallauset alustav asesõna mis võib tähistada nii sama lauseliiget – sel juhul on väljajätt võimalik – kui ka eri lauseliikmeid (siis tuleb asesõna pigem korrata).

• Turule on tulnud uus maitseainesegu, mis koosneb täielikult looduslikest koostisosadest ja muudab teie grilltoidud eriti maitsvaks (♦ Asesõna mis ei pea kordama, sest ta märgib mõlemal juhul alust)
• Koer ei pruugi üldse aru saada, mis toimub ja mis temast tahetakse (♦ Asesõna tuleb korrata, sest esimene mis on alus, teine sihitis)

Kui loetelu liikmed on rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes, võib käändelõpu lisada kas kõigile loetelu liikmetele või ainult viimasele. Nt

• Taotlus tuleb digiallkirjastada Smart-ID-ga, mobiil-ID-ga või ID-kaardiga = Taotlus tuleb digiallkirjastada Smart-ID, mobiil-ID või ID-kaardiga
• Nautige puhkust koos pudeli veiniga ja rikkaliku hommikusöögiga = Nautige puhkust koos pudeli veini ja rikkaliku hommikusöögiga

Asendus

Asendus on täistähendusliku sõna või fraasi asendamine asesõnaga. Asendatav sõna ja asesõna võivad paikneda nii samas (liht)lauses kui ka eri (osa)lausetes.

Oluline on jälgida, et lugejal oleks võimalik tekstist hõlpsasti leida sõna või fraas, millele asesõna viitab. Kahtluse korral tuleks asendusest loobuda. Nt

• Nad töötavad välja ahistamise uurimise ja selle eest vastutusele võtmise mehhanismid, pakuvad ohvritele hoolt ja tuge → Nad töötavad välja ahistamise uurimise ja ahistamise eest vastutusele võtmise mehhanismid, pakuvad .. (♦ Võib jääda eksitav mulje, et asesõna selle viitab kahest eespool olevast nimisõnast lähimale – uurimisele)
• Mida aga teha, kui naabriks juhtub olema kangekaelne inimene, kelle arusaam krundi piirist ja selle korrashoiust ei ühti teie omaga? Inimene, kes teie krundipiiril süvendustöid teeb või kelle lobudik puukuur ohtlikult teie krundi poole kaldu on vajunud? Seda reguleerib asjaõigusseadus, mille naabrusõigust puudutavate punktiga tasub kursis olla → Selliseid olukordi reguleerib asjaõigusseadus, mille ..

Elusale ja elutule viitamine

kes – mis

Siduv asesõna kes viitab harilikult elusale, mis elutule. Nt

• Kõige rohkem pahandust tegid mullu hundid, kes murdsid 1121 lammast
• Meil kasvatatakse lihalambaid, kelle villast ei saa pehmet lõnga
• Prügis võivad olla peidus mitmesugused bakterid, mis levitavad haigusi
• Euroopa Liit tahab keelata tehisintellekti, mis inimestega manipuleeriks

Kollektiivi nagu inimrühma või asutuse kohta võib öelda nii kes kui ka mis, tavalisem on siiski mis. Kui kollektiivi käsitatakse tegijate hulgana, võib seda rõhutada asesõnaga kes. Nt

• 3 × 3 korvpallis osales kaks meeskonda, kes ~ mis mängisid omavahel kolm mängu.
• Toitu saab tellida kõigist Tallinna söögikohtadest, kes ~ mis müüvad toitu kaasa
• Kaheksaliikmeline komisjon, mis koosneb volikogu liikmetest, tuleb kokku 24. novembril
• Stockholmi eeslinnades märatsevad noortejõugud, mille liikmed ei ole etnilised rootslased

ta – see

Isikuline asesõna ta viitab harilikult elusale ja näitav asesõna see elutule, kuid võib olla ka vastupidi.

• Kui mu pea poleks juba enne hall olnud, oleks ta halliks läinud
• Paljud arvutiteadlased ütlevad, et muidugi on ka tehisaru teadvusel – ta räägib ju täpselt samamoodi nagu meie
• See, kes ütleb, et hakake sellisele ülemusele vastu, see ei tea töökiusamisest midagi

Kui lauses on kaks nimisõna ja järgneva lause või osalause asesõna viitab ühele neist, oleneb asesõna valik nimisõnade järjestusest. Kui mõlemad nimisõnad tähistavad kas elusat või elutut, viitab ta esimesele ja see (või ka too) teisele nimisõnale. Nt

• Ta nägi oma sõpra hetkel, kui see ~ too bussist maha astus (♦ Võrdle: Ta nägi oma sõpra hetkel, kui ta bussist maha astus)
• Abihoone asub krundi kitsamas osas ja tema asukoht vastab ehitusmäärusest tulenevatele nõuetele (♦ Võrdle: Krundi kitsamas osas asub abihoone. Selle asukoht vastab ehitusmäärusest tulenevatele nõuetele)

Asesõna ainsus või mitmus

Sõnu, mis väljendavad mingit kogumit, kuid on vormilt ainsuslikud, asendavad isikuliste asesõnade ainsuse vormid. Nt

• Ettevõtte nõukogu teatas, et nemad firmale kahjulikku lepingut ei allkirjasta → Ettevõtte nõukogu teatas, et tema firmale kahjulikku lepingut ei allkirjasta
• Siinkohal tegi prokuratuur juriidilist surmapattu. Nad üritasid väita, et PPA peadirektori käskkiri oli näilik tehing tsiviilõiguse mõttes → Siinkohal tegi prokuratuur juriidilist surmapattu. Ta üritas väita, et ..
• Kuidas mu süda küll heldib, kui mõtlen sellele armsale perele ja nende ustavusele → Kuidas mu süda küll heldib, kui mõtlen sellele armsale perele ja tema ustavusele

Mitmusliku asesõna kasutamiseks võib asendatava sõna mitmusliku vastu välja vahetada. Nt

• Andmestikus on tööjõu osatähtsus selle põhjal, mis haridustase neil on → Andmestikus on töötajate osatähtsus selle põhjal, mis haridustase neil on

Siduvad asesõnad kes ja mis võivad jääda ainsusesse ka siis, kui nad viitavad mitmuslikule nimisõnale. Nt

• Paduvihmas tehtud reidi käigus kontrolliti 95 autojuhti, kellest 11 olid joobes
• Õuealal on säilitatud endise loomalauda müürid, mille vahele saab rajada mõnusa istumisnurga

oma

Lause alusele või umbisikulise lause sihitisele viitab asesõna oma, muudele lauseliikmetele isikulise asesõna omastava käände vorm. Nt

• Riigiportaalis saab tööandja otsida tema töötajatele väljastatud haiguslehti → Riigiportaalis saab tööandja otsida oma töötajatele väljastatud haiguslehti (♦ Asesõna oma viitab alusele, milleks on tööandja) 
• Selleks et aidata sul täita oma ülesandeid, toetab isa sind rahaliselt → Selleks et aidata sul täita sinu ülesandeid, toetab isa sind rahaliselt (♦ Asesõna sina omastava käände vorm sinu viitab määrusele, milleks on sul)

Lausetes, kus kõrvutatakse kaht nähtust, mida tähistab sama põhisõna, aitab asesõna oma vältida nimisõnafraasi põhja kordamist. Nt

• Jaanuari elektriarved olid detsembri elektriarvetest väiksemad → Jaanuari elektriarved olid detsembri omadest väiksemad

Praktikas tavatsetakse sõnakorduse vältimiseks enamasti rakendada väljajättu. Nt

• Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKREga → Keskerakonna toetus on võrdsustunud EKRE omaga
• Kas meie riigilõivud on üldse võrreldavad teiste Euroopa riikidega? → Kas meie riigilõivud on üldse võrreldavad teiste Euroopa riikide omadega?
• Selle teadlaste rühma eripära oli inimarengu võrdlemine sipelgatega → Selle teadlaste rühma eripära oli inimarengu võrdlemine sipelgate omaga

Isikulise asesõna kordus

Kuna tegusõna pöördelõpust on isik enamasti näha, saab korduva isikulise asesõna lausest välja jätta. Nt

• Kui ma saaksin oma elu uuesti elada, ei muudaks ma peaaegu midagi → Kui saaksin oma elu uuesti elada, ei muudaks ma peaaegu midagi

Sidendid

ja – ning

Rinnastavad sidesõnad ja ja ning on samatähenduslikud. Kui lauses läheb vaja mitut ühendavat sidesõna, on harilikult ning viimane. Nt

• Mängisin nooruses võrk- ja korvpalli ning tennist

Kui aga lauses on eri tasandi rindühendeid, seotakse madalama tasandi rindliikmed sidesõnaga ja, kõrgema tasandi omad sidesõnaga ning. Nt

• [[Lisada sool ja loorber] ning keeta tasasel tulel paar tundi]
• [Avalduses märkida perekonnaliikmete nimed ja isikukoodid] ning [lisada perekonnaliikmete netosissetulekut ja makstud elatise suurust tõendavad dokumendid]]

ja – või

Sidesõna ja (samuti ning) sobib kasutada siis, kui väide kehtib kõigi loetletud üksuste kohta korraga (a) või kõigi loetletud üksuste kohta, aga mitte korraga, vaid ajalises järgnevuses (b). Kui väide kehtib ühe üksuse kohta loetelust ja välistab samal ajal teiste loetelu liikmete kehtivuse, siis on õige või (c). Nt

• a) Jalgrattafoor reguleerib jalgratta, kergliikuri, pisimopeedi ja kaherattalise mopeedi liiklust.
• b) Sõidukisse tohib siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab
• c) Mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli kulud hüvitab sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja

Ka sel juhul, kui väide kehtib korraga kõigi loetelu liikmete kohta, aga praktikas rakendub korraga vaid ühe liikme suhtes, võib eelistada ja-sõna. Nt

• Asulas ja asulavälisel teel tohib jalgratast, kergliikurit ja pisimopeedi peatada või parkida ka kõnnitee, jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee ääres

Eituse korral asendab ja-sõna ega. Nt

• Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled
• Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat
• Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid

Kirjandus

• Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019.
• Reet Kasik, Rinnastavate sidesõnade ja, ning, või kasutamine seadustekstis. Õiguskeel 1995, nr 3, lk 18–21.
• Reet Kasik, Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007.
• Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann, Eesti grammatika. Peatoimetaja Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2024.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet