Lühidalt
Terminibaas on mõistepõhine, st kogu info on koondatud mõistete alla. Mõiste on abstraktne teadmusüksus – kujutlus mingist objektist. Sõna, millega mõistele viidatakse, on termin. Ühele mõistele võib viidata mitme eri terminiga (need on siis omavahel sünonüümid), samuti erikeelsete vastetega. Terminibaasi kirje on seega mõistekirje, mis sisaldab üht mõistet tähistavaid termineid.
Sõnaraamat on üldjuhul sõnapõhine, st kogu info koondatakse sõnade alla. Üks sõna võib olla mitmetähenduslik (polüseemne), seega viidata mitmele mõistele. Sõnaraamatu kirje sisaldab üht sõna ja selle eri tähendusi.
Pikemalt
Terminibaaside ja üldkeele sõnaraamatute ülesehitus on erinev. Selleks et mõista, kuidas sõnaraamatud ja terminibaasid üksteisest erinevad, tuleb kõigepealt orienteeruda terminoloogia põhimõistetes.
Mõiste, termin ja definitsioon
Mõiste ja termin ei ole sugugi üks ja sama, kuigi mõnikord nii arvatakse.
Mõiste on teadmusüksus, st ettekujutus mingist objektist või nähtusest.
Termin on sõnaüksus, st sõna või sõnaühend, millega mõistet tähistatakse. Oskuskeelne sõna on termin. Termin on miski, mida saab välja öelda või kirja panna. Termineid võib ühe mõiste kohta olla paljudes keeltes mitmeid erinevaid ja samatähenduslikke, ja kõik need tähistavad sama mõistet, näiteks eesti puu ja inglise tree.
Definitsioon ehk määratlus on mõiste esitus kirjeldava lausungiga, mille abil teda eristatakse sugulasmõistetest. Definitsioone võib samuti olla mitmeid, erinevalt sõnastatud, erinevates allikates, erinevates keeltes, näiteks puu kohta „kõva ja jäiga tüve ning hargnevate okstega pikaealine kõrge taim“ või „tall plant with hard self-supporting trunk and branches that lives for many years“. Loe lähemalt „Definitsiooni tüübid“.
Mõistepõhisus ja sõnapõhisus
Terminibaasid on üldjuhul mõistepõhised ja sõnaraamatud sõnapõhised.
Terminibaasides lähtutakse mõistest. Eri mõisted saavad terminibaasis eraldi mõistekirjed. Üks ja sama termin võib kuuluda mitmesse mõistekirjesse: näiteks on tee ehk ‘teepõõsa kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks’ ühes kirjes ja tee ehk ‘teelehtedest valmistatud jook’ teises kirjes.
Sõnaraamatutes lähtutakse sõnast. Sõna juures on esitatud kõik selle sõna tähendused loendina. EKI ühendsõnastikus on näiteks sõnal tee kuus eri tähendust.
Kirjandus
- Tiiu Erelt 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- EVS-ISO 1087-1:2002 Terminoloogiatöö. Sõnastik. Osa 1: Teooria ja rakendus. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ, 2002.
- Heidi Suonuuti 2001. Guide to Terminology. Helsinki: Tekniikan Sanastokeskus on behalf of Nordterm.
- EKI ühendsõnastik 2022. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2022.
Koostanud Mari Vaus
Anna tagasisidet