Sisukord

Lühidalt

Rööpsetest vahendinimetustest, nagu topsihoidja ja topsihoidik, telefonihoidja ja telefonihoidik, mõjuvad oskuskeelsemalt ik-liitega sõnad. Ehkki ja-liitega saab tähistada nii isikuid (nt rahvaloendaja, maamõõtja) kui ka vahendeid (nt tolmuimeja, kruvikeeraja), on ja-liite eelistatav tähendus oskuskeeles isiku märkimine.

Pikemalt

Oskuskeeles on taotletud vahetegemist töötava inimese ja töövahendi vahel, tähistades esimest liitega –ja (nt arvestaja, loendaja, mõõtja), teist liidetega –i, –r, –el, –ts, –k (nt arvesti, loendur, mõõtur, mõõtel, mõõdik). See põhimõte ei ole siiski absoluutne ning ja-liitelisi vahendinimetusi leiab sõjandusest (miinipilduja, hävitaja), matemaatikast (astendaja, nurgapoolitaja) ja mujaltki (kruvikeeraja, tolmuimeja).

Rohkesti ja-tuletisega nimetusi on andnud hoidma-tegusõna. Nende hulgas on isikute nimetusi, nagu hingehoidja, laekahoidja, laohoidja, lapsehoidja, majahoidja, raamatukoguhoidja, riidehoidja, uksehoidja, varahoidja, ja ka vahendite nimetusi, nagu järjehoidja, rinnahoidja, sukahoidja, võtmehoidja.

Mõnikord võib ja-tuletis ollagi ainus võimalus vahenditähenduse väljendamiseks, nagu nt keeraja-sõna kruvikeeraja puhul või jagaja-sõna ruumijagaja puhul. Hoidma-sõna pakub vahenditähenduse väljendamiseks mitmekesisemaid võimalusi, sest peale ja-liitega tuletise hoidja saab ik-liite abil moodustada tuletise hoidik ja el-liitega tuletise hoidel.

Need eri liitega tuletised võivad käibida üht ja sama mõistet tähistavate nimetusvariantidena. On nimelt rühm lihtsama ehitusega hoidmisvahendite nimetusi, kus on rööpselt kasutusel nii ja-tuletis hoidja kui ka ik-tuletis hoidik.

  • föönihoidja ja föönihoidik
  • kaardihoidja ja kaardihoidik
  • kiirusehoidja ja kiirushoidik
  • käterätihoidja ja käterätihoidik
  • mobiilihoidja ja mobiilihoidik
  • noahoidja ja noahoidik
  • paberihoidja ja paberihoidik
  • pliiatsihoidja ja pliiatsihoidik
  • pudelihoidja ja pudelihoidik
  • salvrätihoidja ja salvrätihoidik
  • teibihoidja ja teibihoidik
  • telefonihoidja ja telefonihoidik
  • topsihoidja ja topsihoidik
  • WC-paberi hoidja ja WC-paberi hoidik

Kuidas sellistesse variantidesse suhtuda?

Üldkeelele on omasemad ja-liitega hoidjad, nagu noa-, pudeli-, topsi- või käterätihoidja, mille eeskujuks on võtme- või järjehoidja taolised tuntud liitsõnad. Rööpsed ik-liitega hoidikud, nagu noa-, pudeli-, topsi- või käterätihoidik, mõjuvad seevastu oskuskeelsemalt, kuivõrd neis rakendatud tuletusliide seostub ühesemalt vahenditähendusega.

Kinnistunud nimetusi, mis on käibel nii üld- kui ka oskuskeeles, pole siiski põhjust muuta, näiteks teha võtmehoidjast võtmehoidikut või järjehoidjast järjehoidlit. Teine lugu on uuemate mõistetega, kus keelendite kuju alles varieerub. Nende puhul on võimalik kaaluda, kas konkreetsesse teksti sobib pigem üldkeeles levinud ja-tuletis, nagu paberi-, telefonihoidja, või oskuskeelele omasemaks peetud ik-tuletis, nagu paberi-, telefonihoidik.

Kirjandus

  • Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007.
  • Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet