Aastast 2020 täiendatakse ühendsõnastiku kohanimevalikut, võttes aluseks “Maailma kohanimede” sõnastikus (1999) ilmunud artiklid.
Lühidalt
Valmiskujul hakkab ühendsõnastikus olema u 4500 välisriikide kohanime, millel on vasted eesti, inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles, lisaks kohalikus keeles. Igale eesti tekstis kasutatavale nimele antakse hääldus, käänded, nimeobjekti seletus, vahel märkused nime tähenduste, kasutamise ja päritolu kohta. Antud on koha varasemad nimed (põhiliselt 20.–21. sajandi piires).
Pikemalt
Valikusse tulevad kõik riigid ja muud poliitilised üksused, ka de facto riigid, samuti tähtsamate Euroopa riikide haldusüksused, mujalt valikuliselt, eeskätt autonoomsed üksused. Lisanduvad kõik pealinnad, samuti tähtsamad linnad; geograafilised ja ajaloolised piirkonnad, tähtsamad jõed, järved, mäed jm loodusobjektid. Väiksemate kohtade nimed võetakse sisse siis, kui nendega on seotud mingeid tähtsaid sündmusi (Dayton, Eyjafjallajökull), lisatakse tähtsamate spordivõistluste toimumise kohad (olümpiapaigad jms). Edaspidi võivad juurde tulla parasjagu aktuaalsete kohtade nimed.
Riikide ja enamiku autonoomsete üksuste puhul sisaldab artikkel lisainfot: ametlik nimetus eesti ja kohalikus keeles, pealinn, ametlikud keeled (vahel ka muud, nt enim kõneldud keeled), rahvaarv, haldusjaotus ja põhidaatumid ajaloost.
Nimede märgendamine
Nimedele võib olla lisatud kasutusmärgendeid:
- ajalooline – nimi, mida kasutatakse tänapäeval eeskätt ajaloolises kontekstis, nt Võnnu (põhinimi Cēsis);
- eelistatud – põhinimi (ainult ühe nime juures, kõik muud on variandid);
- endine – endine nimi, kui koht on ümber nimetatud, nt Nur-Sultan (põhinimi Astana), erineb märgendist “ajalooline” põhiliselt selle poolest, et endist nime nüüdiskontekstis ei kasutata;
- mööndav – nimi, mis on kirjakeeles sobiv, aga mille asemel võiks eelistada lähtekeelepärast nime, nt Breemen (põhinimi Bremen);
- Piiblis – nimi, mida kasutatakse eeskätt Piibli kontekstis, nt Paabel (põhinimi Babülon);
- vananenud – keeleliselt vananenud nimi, sh kirjapildimugand, mida enam ei kasutata, nt Stokholm (põhinimi Stockholm).
Põhinimi ÜSis
Vt artiklit kohanimede esituse kohta ÜSis.
Erikeelsed vasted ÜSis
Nime keelsuse määratlemise põhimõte ÜSis on veidi teine kui KNABis. Keelekood et (eesti keel) tähistab ennekõike seda, et tegemist on eestikeelses tekstis kasutatava nimega, nimi ise võib olla võõrkeelne. Nt Lüneburg on saksakeelne nimi (de), kuid sama nimi võib esineda ka eesti (et), inglise (en) ja soome (fi) keeles, seetõttu esineb ta ka nende keelemärgenditega.
Üldiselt on püütud anda vasted kõigis viies keeles, ühe mööndusega töömahu säästmiseks: kui on antud vaste kohalikus keeles ja eesti põhivaste langeb sellega kokku, siis puuduvad inglise, prantsuse, saksa ja soome vasted langeksid samuti kohaliku keele vastega kokku.
ÜSi kohanimevalimik ja ÕS
ÜSi kohanimevalimik hakkab valmimise järel asendama ÕSi kohanimevalimikku, uuemad andmed tulevad ÜSi.
ÜSi kohanimevalimik ja KNAB
Vähemalt esialgu jätkub ÜSi kõrval ka kohanimeandmebaasi (KNAB) täiendamine. Kummagi andmekogu andmeid püütakse hoida kooskõlas, kuid tuleb arvestada, et KNABi andmete uuendamine veebis on tehniliselt aeganõudev, mistõttu seda tehakse umbes kord aastas. ÜSi andmed uuenevad igal öösel. Kui on vastuolu ÜSi ja KNABi andmete vahel, siis tuleks lähtuda ÜSist.