Lühidalt
Mõnda võõrkeelset nime, mida kirjutatakse lähtekeelsel kujul, hääldatakse eestipäraselt või osaliselt eestipärasemalt. Selle põhjuseks on kas traditsioon, vajadus sobitada võõrkeelte häälikupikkusi eesti väldetega või soov hõlbustada nimele sobiva käändtüübi valikut.
Põhimõtteliselt on eesti keeles korrektne kasutada nende nimede puhul ka lähtekeelset hääldust. Seejuures võib nime käändtüüp muutuda, vrd traditsioonilises häälduses Arkansas [ark´ansas], mille omastav ja osastav on Arkansase, Arkansast, ning inglise hääldus [´aa(r)kans`oo], mille puhul need vormid oleksid Arkansas’, Arkansas’d.
Pikemalt
Siinses käsitluses on kasutatud EKI ühendsõnastiku hääldusmärke välte, rõhu, peenenduse jm tähistamiseks.
Traditsiooniline hääldus
Sellesse rühma kuuluvad nimed, mida hääldatakse kirjapildi kohaselt, nt
Budapest[b´udap`est], vrd ungari [budapäšt]Edinburgh[´edinb`urg], vrd inglise [edinbərə]London[l`ondon], vrd inglise [landən]Oslo[oslo], vrd norra [uslu]
Samuti võib eraldi välja tuua nimed, milles rõhk on nihkunud esisilbile (vene nimedes lisaks täishäälikute hääldamine kirjapildi kohaselt), nt
Moskva[m`oskva], vrd vene [maskv`aa]Rostov[r`ostov], vrd vene [rast`off]
Häälikupikkuste sobitamine
Võõrnimede sobitamisel eesti häälikupikkuste ja silbiväldetega on paratamatu mõnda lähtekeele häälikut pikendada, vahel ka lühendada. Enamasti pikeneb rõhulise lahtise silbi täishäälik, nt
- hispaania
Toledo[toleedo] - itaalia
Torino[toriino] - prantsuse
Bordeaux[bord`oo] - vene
Ivanovo[iv`aanovo]
Lühendamise vajadus võib kerkida, kui pika täishäälikuga silp on rõhutu, sest see ei oleks eesti häälikusüsteemis tavaline, nt
- araabia
Dhībān[ðib`aan], täpsem hääldus oleks [ðiib`aan] - inglise
Bathurst[bäθə(r)st], täpsem hääldus oleks [b´äθəə(r)st] - ungari
Fejér[fäjer], täpsem hääldus oleks [f´äjeer]
Käändtüübiga sobitamine
Lõpuks tingib lähtekeelse häälduse mugandamise ka vajadus nime hõlpsamalt käänata. Mõned näited.
- Inglise r-lõpulistes nimedes r enamasti ei hääldu, nt
Tower[tauə]. Selle põhjal peaks nimi Tower olema omastavas Tower’ ja osastavas Tower’t. Eesti tavas on aga käänata neid nimesid r-lõpulistena (Toweri, Towerit), seepärast näidatakse hääldusväljal r sulgudes: [tauə(r)]. - Niisamuti on tavaks prantsuse nasaalvokaaliga (läbi nina hääldatava täishäälikuga) lõppevaid nimesid käänata nii, nagu nad lõpeksid n-iga, seega on hääldusväljal n sulgudes:
Toulon[tul`oo(n)], omastavas Touloni. - Inglise kohanimede häälduses on lõppsilp sageli lühenenud, nt
Norfolk[n`oo(r)fək]. Norfolki nime käänamine õpik-tüübi kohaselt (osastav Norfolkit) oleks ootamatu, seepärast on antud mugandhääldus [n`orf`olk]. Samamoodi ntOxford[`oksf`ord], vrd inglise [`oksfəd]. - Saksa g, b, d häälduvad sõna lõpul tegelikult tugevalt, nt
Dortmund[d`ortm`unt]. Niisuguse nime käänamine oleks aga tülikas, seepärast on lõpposa hääldus antud vastavalt kirjapildile [d`ortm`und], nagu on ka eesti tavas. - Rumeenia nimede lõpus olev i jääb kaashääliku järel peaaegu hääldamata, seeasemel ta palataliseerib eelnevat kaashäälikut, nt
Ploiești[ploj`ešt’]. Vältimaks tülikat kirjapildi ja häälduse suhet käänamisel (tuleks käänata omastavas Ploiești’i, osastavas Ploiești’i) on lihtsuse huvides hääldusse jäetud lõpu i alles: [ploj´ešti] (omastav seega Ploiești, osastav Ploieștit).
Üldpõhimõttena on hääldus antud nii, et oleks aru saada, mis tüübi järgi nime käänatakse. Ühesilbilistes ja rõhulise lõppsilbiga sõnades on seetõttu ka mõnda häälikut pikendatud, nt Man [m`änn], Amman [amm`aan], Afganistan [afganist`aan]. Kui ei ole selge, millist häälikut pikendada ja tegelikus kasutuses kohtab variante, siis on pikk häälik jäetud näitamata ja piirdutud III välte märgiga: Orjol [orj`ol] võib hääldada nii [orj`ool] kui ka [orj`oll].