ÜRO kohanimekorralduskonverentsil 1972. a heaks kiidetud tabel. Eestis kasutamiseks soovitanud Emakeele Seltsi keeletoimkond (1996).
Araabia kirja kirjutatakse paremalt vasakule. Kirja põhitähed märgivad kaashäälikuid, teatud juhtudel ka pikki täishäälikuid. Lühikesi täishäälikuid saab märkida rea kohale või alla lisatud diakriitiliste märkidega. Kaashääliku topeldumist, täishääliku puudumist jne märgitakse samuti diakriitiliste märkidega. Igapäevakirjas diakriitikuid ei kasutata. Teksti, milles on märgitud lühikesed ja pikad täishäälikud, nimetatakse vokaliseeritud tekstiks. Järgmistes tabelites on tekst enamjaolt vokaliseerimata, v.a täishäälikumärkide jaotises.
Kaashäälikutähed
Araabia kiri on siduskiri. Ühel araabia tähel võib seetõttu olla kuni neli kuju sõltuvalt sellest, kuidas ta on naabertähtedega seotud. Järgmises tabelis on 1. veerus araabia täht iseseisval kujul, 2. veerus paremalt vasakule lugedes täht sõna algul, keskel ja lõpus (täpsemini väljendudes seotuna järgmise tähega, mõlemalt poolt ja eelmise tähega). Mõnda tähte saab siduda vaid eelmise tähega, sel juhul on 2. veerus vaid üks kuju,
| Ises. | Seotud | Nim. | Vasted | Näited |
|---|---|---|---|---|
| ء | hamzah | = ’ (üldjuhul) | البلقاء = Al-Balqā’ | |
| jääb märkimata (sõna algul) | أبها = Abhā | |||
| ا | ـا | alif | jääb märkimata1 | |
| ب | بـ ـبـ ـب | bā’ | = b | بنغازي = Banghāzī, أبنوب = Abnūb |
| ت | تـ ـتـ ـت | tā’ | = t2 | تونس = Tūnis, تكريت = Tikrīt |
| ث | ثـ ـثـ ـث | thā’ | = th | المثنى = Al-Muthanná |
| ج | جـ ـجـ ـج | jīm | = j | جنين = Janīn, نجران = Najrān |
| ح | حـ ـحـ ـح | ḩā’ | = ḩ | حلب = Ḩalab, الاحساء = Al-Aḩsā’ |
| خ | خـ ـخـ ـخ | khā’ | = kh | خانقين = Khānaqīn, أخميم = Akhmīm |
| د | ـد | dāl | = d | دمنهور = Damanhūr, عدن = ‘Adan |
| ذ | ـذ | dhāl | = dh | ذمار = Dhamār, اللاذقية = Al-Lādhiqīyah |
| ر | ـر | rā’ | = r | رشيد = Rashīd, القاهرة = Al-Qāhirah |
| ز | ـز | zāy | = z | زوارة = Zuwārah, تعز = Ta‘izz |
| س | سـ ـسـ ـس | sīn | = s | سنار = Sinnār, طوباس = Ţūbās |
| ش | شـ ـشـ ـش | shīn | = sh | شرق دارفور = Sharq Dārfūr, العريش = Al-‘Arīsh |
| ص | صـ ـصـ ـص | şād | = ş | صيدا = Şaydā, الأقصر = Al-Uqşur |
| ض | ضـ ـضـ ـض | ḑād | = ḑ | الضعين = Aḑ-Ḑu‘ayn, حضرموت = Ḩaḑramawt |
| ط | طـ ـطـ ـط | ţā’ | = ţ | طهطا = Ţahţā |
| ظ | ظـ ـظـ ـظ | z̧ā’ | = z̧ | ظفار = Z̧ufār |
| ع | عـ ـعـ ـع | ‘ayn | = ‘ | عتاق = ‘Atāq, قلعة صالح = Qal‘at Şāliḩ |
| غ | غـ ـغـ ـغ | ghayn | = gh | غزة = Ghazzah, مغاغة = Maghāghah |
| ف | فـ ـفـ ـف | fā’ | = f | فاو = Fāw, الهفوف = Al-Hufūf |
| ق | قـ ـقـ ـق | qāf | = q | قطر = Qaţar, سقطراء = Suquţrā’ |
| ك | كـ ـكـ ـك | kāf | = k | كربلاء = Karbalā’, الحسكة = Al-Ḩasakah |
| ل | لـ ـلـ ـل | lām | = l3 | لبنان = Lubnān, الخليل = Al-Khalīl |
| م | مـ ـمـ ـم | mīm | = m | مكة = Makkah, مخماس = Mukhmās |
| ن | نـ ـنـ ـن | nūn | = n | نابلس = Nābulus, نينوى = Nīnawá |
| ه | هـ ـهـ ـه | hā’ | = h2 | هيت = Hīt, جهينة = Juhaynah |
| و | ـو | wāw | = w | واسط = Wāsiţ, السويس = As-Suways |
| ي | يـ ـيـ ـي | yā’ | = y | يفرن = Yafran, الابيض = Al-Ubayyiḑ |
- Märgib tavaliselt pikka ā-d, vt vasteid järgmisest tabelist.
- Naissoost nimisõnade lõpus esineb kahe punktiga hā’ (ة ـة) ehk tā’ marbūţah. Selle vaste latinisatsioonis on hääldumatu h. Kui tegu on status constructus’e vormiga, latiniseeritakse see t-ga. Vrd همزة hamzah, aga همزة القتع hamzat al-qat‘.
- Erikuju: lām + alif = لا.
Täishäälikumärgid jm
Lühikesi täishäälikuid a, i ja u märgitakse kaashäälikutähe peale või alla lisatud märkidega. Nendesamade märkide ühendid alif’iga, wāw’ga ja yā’ga annavad tulemuseks vastavad pikad häälikud ā, ī ja ū. Lisamärkidega saab veel näidata, et kaashäälik on üksi, ilma täishäälikuta (sukūn), või ta hääldub kahekordselt, pikalt (shaddah).
| Tähed | Nim. | Vasted | Näited |
|---|---|---|---|
| ـَ | fatḩah | = a | أَلْمَدْحَتِيَّة = Al-Madḩatīyah |
| ـَوْ | = aw | حَوْرَان = Ḩawrān | |
| ـَيْ | = ay | أَلْبَحْرَيْن = Al-Baḩrayn | |
| ـِ | kasrah | = i | أَلدِّلِنْجَات = Ad-Dilinjāt |
| ـُ | ḑammah | = u | أَبُو سُنْبُل = Abū Sunbul |
| ـْ | sukūn | täishääliku puudumine | إِدْفُو = Idfū |
| ـَا | = ā | بَانِيَاس = Bāniyās | |
| آ | alif maddah | = ā (sõna algul) | آق صُو = Āq Şū |
| = ’ā (sõna keskel) | قُرْآن = Qur’ān | ||
| ـِي | = ī | جِيبُوتِي = Jībūtī | |
| ـُو | = ū | بَيْرُوت = Bayrūt | |
| ـَى | alif maqşūrah | = á | مُوسَى = Mūsá |
| ـً | = aⁿ | (klassikalises keeles) | |
| ـٍ | = iⁿ | (klassikalises keeles) | |
| ـٌ | = uⁿ | (klassikalises keeles) | |
| ـّ | shaddah | kaashääliku topeldumine | أَلدَّمَّام = Ad-Dammām |
Märkused
- Hamzah’ märk (ء) esineb üksi suhteliselt harva, enamasti on tal kandja, st alustäht – kas alif (أ, إ), wāw (ؤ) või yā’ (ئ). Alustähte sel juhul ei latiniseerita, üksnes hamzah. Sõna algul on kandja alati alif; kui hamzah on tähe peal, on esimene täishäälik a või u; kui tähe all, siis algab sõna i-ga. Sõna keskel ja lõpus sõltub kandja valik peamiselt naaberhäälikutest, vt täpsemalt KNABi tähetabelist. Näiteid: بِئْر bi’r, سَأَلَ sa’ala, سُؤَال su’āl, رَئِيس ra’īs, أَصْدِقَاءُ aşdiqā’u.
- Määratud artikkel al kirjutatakse nime algul suure tähega, nime keskel väikese tähega, artikli ja nime vahel tarvitatakse sidekriipsu, nt Al-Aţlas at-Tall, Al-Baḩr al-Abyaḑ.
- Kui artikkel al liitub sõnaga, mis algab ühega „päikesetähtedest“ (d, dh, ḑ, l, n, r, s, sh, ş, t, th, ţ, z, z̧), siis artikli l sarnastub nimealguse kaashäälikuga, nt الشارقة Ash-Shāriqah (mitte Al-Shāriqah).
- Omadussõnade lõpp –īy/īyah on soovitatav ühtlustada sellele kujule (mitte -iyy/iyyah).
ÜRO araabia-ladina tähetabel 2017
Vt ka
Kirjandus
- Pent Nurmekund, India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
- Peeter Päll, Väliskohanimede õigekiri. – Keel ja Kirjandus, 1998, nr 6, lk 411–426 [sh lk 413 araabia nimedest].