Osa koeratõunimetusi on eesti kirjaviisi järgi mugandatud, näiteks kolli (pole tarvis kirjutada collie ega püstkirjas collie), terjer (mitte terrier ega terrier), haski (mitte husky ega huski), rotveiler, retriiver, tšau-tšau, pinšer, pointer, šnautser, spits, njuufaundland ehk njuufa jt.
Kui koeratõunimetus on tsitaatsõna, st selle kirjapilt ei lange hääldusega kokku või nimetuses esineb võõrtähti (nagu c, y või x), siis kirjutatakse tõunimetus kursiivis. Nt chihuahua, beagle, greyhound. Neid sõnu käänatakse ülakomaga: chihuahua’t, beagle’eid.
Isikunimed kirjutatakse koeratõugudes suurtähtedega, näiteks Jack Russelli terjer (Suurbritannia kirikuõpetaja John Russelli järgi), Schilleri hagijas (Rootsi taluniku Per Schilleri järgi). Isikunimesid ei mugandata.
Kohanimetäiendeid on loomakasvatajatel ja tõuaretajatel tavaks kirjutada väiketähtedega, nt saksa lambakoer, idaeuroopa lambakoer, inglise setter, vene spanjel. Üldkeeles sobib ka suurtähega: Saksa lambakoer, Ida-Euroopa lambakoer, Inglise setter, Vene spanjel. Neid kohanimesid, mille kirjapilt hääldusest erineb, on väiketähega kirjutades mugandatud, nt Yorkshire’i terjer (üldkeeles) ja jorkširi terjer (erialakeeles).
Vt ka „Tsitaatsõnade kirjutamine“, „Isikud, olendid“.
Anna tagasisidet