Lühidalt
Osa asesõnu käändub reeglipäraselt, näiteks kuulub mitu liige-tüüpi, iga logo-rööptüüpi, niisugune soolane-tüüpi. Osa asesõnu käändub aga nii reeglipäratult, et neid pole mõttekas käsitleda ühegi muuttüübi juures isegi mitte eranditena. Reeglipäratu muutumisega on lihttüvelistest asesõnadest ise ~ enese ~ enda, keegi, kes, kumbki, kõik, mina, mis, miski, see, sina, tema, too ja ükski.
Pikemalt
Lihtasesõnad
kes, mis
Küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis kasutavad enamikus vormides tüvekuju kelle, mille. Paaris ainsuse kohakäändes ja kaasaütlevas esineb lühema tüvevariandiga rööpvorm: alalütlev kellel ~ kel, millel ~ mil, alaltütlev kellelt ~ kelt, millelt ~ milt, kaasaütlev millega ~ m`iska. Mitmuses puuduvad nimetava ja osastava vorm, neid asendavad ainsuse vormid. Ka teistes käänetes võib mitmuse vormi peaaegu alati asendada ka ainsuse vorm.
Tabel 1. Sõna mis vorme
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | mis | mis |
| omastav | mille | mille/de |
| osastav | mi/da | mi/da |
| sisseütlev | mille/sse | mille/desse |
| seesütlev | mille/s | mille/des |
see, too
Näitavad asesõnad see ja too kasutavad osas ainsuse vormides tüvekuju selle, tolle ning mitmuse vormides tüvevariante nee-, noo- ja nen-, non-. Osas ainsuse vormides esineb rööpselt pika ja lühikese tüvevariandiga vorme.
Tabel 2. Sõna see vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | s`ee | n`ee/d |
| omastav | selle | nen/de |
| osastav | se/da | n`e/id |
| sisseütlev | selle/sse ~ s`e/sse | nende/sse ~ n`e/isse |
| seesütlev | selle/s ~ se/s | nende/s ~ n`e/is |
| seestütlev | selle/st ~ s`e/st | nende/st ~ n`e/ist |
| alaleütlev | selle/le | nende/le ~ n`e/ile |
| alalütlev | selle/l ~ se/l | nende/l ~ n`e/il |
| alaltütlev | selle/lt ~ s`e/lt | nende/lt ~ n`e/ilt |
| saav | selle/ks ~ s`e/ks | nende/ks ~ n`e/iks |
| rajav | selle/ni | nende/ni |
| olev | selle/na | nende/na |
| ilmaütlev | selle/ta | nende/ta |
| kaasaütlev | selle/ga ~ see/ga | nende/ga |
mina, sina
Isikuliste asesõnade mina, sina omastava vorm moodustatakse u-lõpulisena (minu ~ mu, sinu ~ su). Osas ainsuse vormides esinevad lühikese tüvevariandiga rööpkujud. Mitmuses kasutatakse tüvekuju meie, teie ning osas vormides kas ainsana või rööpvariandina lühemaid tüvevariante me, te.
Tabel 3. Sõna mina vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | mina ~ ma | meie ~ me |
| omastav | minu ~ mu | meie ~ me |
| osastav | m`in/d | m`e/id |
| sisseütlev | minu/sse ~ m`u/sse | m`e/isse |
| seesütlev | minu/s ~ mu/s | m`e/is |
| seestütlev | minu/st ~ m`u/st | m`e/ist |
| alaleütlev | minu/le ~ m`u/lle | m`e/ile |
| alalütlev | minu/l ~ mu/l | m`e/il |
| alaltütlev | minu/lt ~ m`u/lt | m`e/ilt |
| saav | minu/ks | meie/ks ~ m`e/iks |
| rajav | minu/ni | meie/ni |
| olev | minu/na | meie/na |
| ilmaütlev | minu/ta | meie/ta |
| kaasaütlev | minu/ga ~ mu/ga | meie/ga |
tema
Isikulise asesõna tema ~ ta käänamisel kasutatakse mitmuses tüvekuju nema- ~ na-. Ainsuse nimetavas ja omastavas, kohakäänetes ja kaasaütlevas on võimalikud ka lühitüvelised vormid. Mitmuses on lühitüvelised vormid olemas nimetavas ja saavas käändes ja kõikides kohakäänetes.
Tabel 4. Sõna tema vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | tema ~ ta | nema/d ~ na/d |
| omastav | tema ~ ta | nen/de |
| osastav | te/da | n`e/id |
| sisseütlev | tema/sse ~ t`a/sse | nen/desse ~ n`e/isse |
| seesütlev | tema/s ~ ta/s | nen/des ~ n`e/is |
| seestütlev | tema/st ~ t`a/st | nen/dest ~ n`e/ist |
| alaleütlev | tema/le ~ t`a/lle | nen/dele ~ n`e/ile |
| alalütlev | tema/l ~ ta/l | nende/l ~ n`e/il |
| alaltütlev | tema/lt ~ t`a/lt | nen/delt ~ n`e/ilt |
| saav | tema/ks | nen/deks ~ n`e/iks |
| rajav | tema/ni | nen/deni |
| olev | tema/na | nen/dena |
| ilmaütlev | tema/ta | nen/deta |
| kaasaütlev | tema/ga ~ ta/ga | nen/dega |
ise, enda, enese
Enesekohastel asesõnadel enda ja enese puudub nimetava käände vorm. Omastavast käändest algav vormistik langeb kokku asesõna ise vormistikuga.
Tabel 5. Sõnade ise, enese ja enda vormistik
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | ise | |
| omastav | enese ~ `enda | enes/te ~ `endi |
| osastav | ennas/t ~ `en/d | `endi/d |
| sisseütlev | enese/sse ~ `enda/sse | enes/tesse ~ `endi/sse |
| seesütlev | enese/s ~ `enda/s | enes/tes ~ `endi/s |
| seestütlev | enese/st ~ `enda/st | enes/test ~ `endi/st |
| alaleütlev | enese/le ~ `enda/le | enes/tele ~ `endi/le |
| alalütlev | enese/l ~ `enda/l | enes/tel ~ `endi/l |
| alaltütlev | enese/lt ~ `enda/lt | enes/telt ~ `endi/lt |
| saav | enese/ks ~ `enda/ks | enes/teks ~ `endi/ks |
| rajav | enese/ni ~ `enda/ni | enes/teni ~ `endi/ni |
| olev | enese/na ~ `enda/na | enes/tena ~ `endi/na |
| ilmaütlev | enese/ta ~ `enda/ta | enes/teta ~ `endi/ta |
| kaasaütlev | enese/ga ~ `enda/ga | enes/tega ~ `endi/ga |
keegi, miski, kumbki, ükski
Umbmääraseid asesõnu keegi, miski, kumbki, ükski, milles gi-/ki-liide on saanud tüve osaks, käänatakse kirjakeeles nii, et liide -gi jääb alati sõnavormi lõppu, nt kelle/lgi, mille/stki, kumma/legi, ühe/gagi. Kõnekeeles on levinud rööpne käänamine, mis säilitab loomuliku (gi-/ki-lise) tüvekuju, nt kellegi/l, millegi/st, kummagi/le, ühegi/ga.
Tabel 6. Sõna keegi vormistik
| kääne | ainsus |
|---|---|
| nimetav | k`eegi |
| omastav | kellegi |
| osastav | ke/dagi |
| sisseütlev | kelle/ssegi ~ kellegi/sse |
| seesütlev | kelle/ski ~ kellegi/s |
| seestütlev | kelle/stki ~ kellegi/st |
| alaleütlev | kelle/legi ~ kellegi/le |
| alalütlev | kelle/lgi ~ kellegi/l |
| alaltütlev | kelle/ltki ~ kellegi/lt |
| saav | kelle/kski ~ kellegi/ks |
| rajav | kelle/nigi ~ kellegi/ni |
| olev | kelle/nagi ~ kellegi/na |
| ilmaütlev | kelle/tagi ~ kellegi/ta |
| kaasaütlev | kelle/gagi ~ kellegi/ga |
kõik
Määrav asesõna kõik käändub ainsuses e-tüvelisena ja mitmuses i-ga. Ainsuse ja mitmuse nimetava vorm on homonüümsed.
Tabel 7. Sõna kõik vorme
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | k`õik | k`õik |
| omastav | kõige | k`õiki/de ~ kõigi |
| osastav | k`õike | k`õiki |
| sisseütlev | kõige/sse ~ k`õike | k`õiki/desse ~ kõigi/sse |
| seesütlev | kõige/s | k`õiki/des ~ kõigi/s |
Liitasesõnad
Liitasesõna eimiski esiosa on muutumatu ja järelosa käändub kaht moodi: nagu lihtasesõna miski (miski : millegi : midagi : millessegi) ja reeglipäraselt ohutu-tüübi järgi (miski : miski : miskit : miskisse).
Liitasesõnade seesama, seesamane, seesamune, seesinane ja toosama, toosamane, toosamune esiosad see ja too käänduvad kõigis vormides sama moodi nagu see ja too. Järelosa sama käändub pesa-tüübi järgi.
Tabel 8. Liitasesõna seesama vorme
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | s`ee+sama | n`ee/d+sama/d |
| omastav | selle+sama | nen/de+sama/de |
| osastav | se/da+sama | n`e/id+samu ~ n`e/id+sama/sid |
| sisseütlev | selle/sse+sama/sse ~ s`e/sse+sama/sse ~ selle/sse+s`amma ~ s`e/sse+s`amma | nen/desse+sama/desse ~ n`e/isse+sama/desse ~ nen/desse+samu/sse ~ n`e/isse+samu/sse |
| seesütlev | selle/s+sama/s ~ se/s+sama/s | nen/des+sama/des ~ n`e/is+sama/des ~ nend/des+samu/s ~ n`e/is+samu/s |
Järelosad samane, samune, sinane käänduvad soolane-tüübi järgi, järelosa sinane võib lisaks käänduda ka vanamoeliselt, tüvesse lisanduva t-ga.
Tabel 9. Liitasesõna seesinane vorme
| kääne | ainsus | mitmus |
|---|---|---|
| nimetav | s`ee+sinane | n`ee/d+sinase/d |
| omastav | selle+sinase ~ selle+sinatse | nen/de+sinas/te |
| osastav | se/da+sinas/t | n`e/id+sinase/id ~ n`e/id+sinatse/id |
| sisseütlev | selle/sse+sinase/sse ~ selle/sse+sinatse/sse ~ s`e/sse+sinase/sse ~ s`e/sse+sinatse/sse | nen/desse+sinas/tesse ~ nen/desse+sinase/isse ~ n`e/isse+sinas/tesse ~n`e/isse+sinase/isse |
| seesütlev | selle/s+sinase/s ~ selle/s+sinatse/s ~ se/s+sinase/s ~ se/s+sinatse/s | nen/des+sinas/tes ~ nen/des+sinase/is ~ n`e/is+sinas/tes ~ n`e/is+sinase/is |
Järelosadega -enda ja -enese liitasesõnade iseenda ja iseenese esiosa jääb muutumatuks, järelosa käändub sama moodi nagu lihtasesõnad enese ja enda.
Kirjandus
- Mati Erelt, TiiuErelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.
- Annika Viht, Külli Habicht, Eesti keele sõnamuutmine. Eesti keele varamu IV. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2019.