Kohanimede esituses on eripärasid, võrreldes muu ainestikuga.
Kohakäänded
Kohanimede puhul on oluline teada, kas teda kasutatakse väliskohakäänetes (sõitis Türile, oli Türil, tuli Türilt) või sisekohakäänetes (sõitis Paidesse, oli Paides, tuli Paidest) või mõlemates. Kohakäänete kasutamise kohta lähemalt vt eraldi artiklist. ÜSis on info kohakäänete kasutamise kohta antud kohe nime järel hallis kastis, nt kuhu: Paidesse ja Paide. St esitatakse vaid sisseütleva või alaleütleva vorm, valik kahe muu kohakäände (seesütleva/alalütleva ja seestütleva/alaltütleva) vahel on analoogiline.
Nime keelsus
Võrreldes mõne muu allikaga on ÜSis keelsuse märkimises üks oluline erinevus: keeletähis nime ees (et, de, ru jne) ei näita, miskeelse nimega on tegemist, vaid mis keele tekstides nime kasutatakse. Nt järgmist tulpa
- et Teheran
- en Tehran
- fr Téhéran
- de Teheran
- fi Teheran
võiks mõista nii, et eesti, saksa ja soome keeles kasutatav nimekuju on Teheran, inglise keeles Tehran ja prantsuse keeles Téhéran. Seega on oluline erikeelsete nimede puhul jälgida keeletähist nime ees ja kui vajatakse nimesid eestikeelsesse teksti, siis tuleks kasutada neid, mille ees on keeletähis et.
Põhinimi
Kasutajal on loomulikult õigus teha oma valik, aga kui teda huvitab sõnaraamatu koostajate eelistus, siis lihtsaim viis seda kindlaks teha on klõpsata mõnel võõrkeelsel vastel ja vaadata, mispidi järjestuvad eestikeelsed variandid – põhinimi on esimene. Vahel aitab põhinimes selgusele jõuda rubriik “ÕS selgitab”.
Kui võõrkeelseid vasteid pole, siis võib põhinimeks lugeda 1) neid, mille juures on märgend eelistatud; 2) neid, millel mingi muu märgend (ajalooline, endine, mööndav, vananenud jne) puudub.