Nigeri-Kordofani hõimkonna bantu keelte S-rühma nguni keelte hulka kuuluv suulu keel (isiZulu) on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametikeeli, mida kõneldakse peamiselt KwaZulu-Natali provintsis ja Mpumalanga provintsi lõunaosas. Suulu on suahiili keele järel kõnelejate arvult (13 mln) teine bantu keel.
Kirjutus
Suulu keel kasutab ladina kirja. Suulu tähestik:
A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.
Paljusid häälikuid antakse edasi täheühendite abil: bh, ch, dl jne.
Eesti tekstis kirjutatakse suulu nimesid muutmata kujul.
Hääldus
Lühidalt
Suulu keel on toonikeel ja selget rõhusilpi ei ole, kuid tavaliselt pannakse rõhk eelviimasele silbile, mille täishäälik kuuldub ka pikemana. Suulu keel on tuntud oma imihäälikute (inglise click sounds) poolest, mida märgivad tähed c, q ja x. Nende helilisi vasteid märgivad gc, gq ja gx, nasaalseid vasteid nc, nq ja nx. V.a täheühendid bh ja hh, märgib h teise tähena ühendites (ch, kh, ph, qh, th, xh) aspiratsiooni ehk hõngust, st tugevat [h]-varjundiga hääldust. Osa häälikute hääldamisega kaasneb kõrisulg (glotalisatsioon): k, p, t, ts, tsh, mõnel juhul c, q, x.
Pikemalt
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
b | implosiivne [b], vt allpool | Biyela [bijeela] |
bh | [b] | eBhayi [ebaaji] |
c | [ts], imihäälik IPA sümboliga [ǀ] | uCikicane [utsikitsaane] |
ch | hõngusega c | eChibini [etshibiini] |
dl | [lž], IPA sümboliga [ɮ] | uDlamini [ulžamiini] |
gc, gq, gx | c, q, x helilised vasted | |
hh | heliline [h] | (nimedes harv) |
hl | [hl], helitu l, IPA sümboliga [ɬ] | Ehlanzeni [ehlanzeeni] |
j | [dž] | iNtunjambili [intundžambiili] |
kh | [kh] | iKhimbili [ikhimbiili] |
kl | [kh], IPA sümbolitega [kx] | eSiklebeni [esikhebeeni] |
nc, nq, nx | c, q, x nasaalsed vasted | Ncome [ntsoome], eManxaleni [emantskaleeni] |
ph | [ph] | eMpophomeni [empophomeeni] |
q | [tsg], imihäälik IPA sümboliga [ǃ] | oQamuqamu [otsgamutsgaamu] |
qh | hõngusega q | (nimedes harv) |
sh | [š] | eMpungusheni [empungušeeni] |
th | [th] | uThukela [uthukeela] |
x | [tsk], imihäälik IPA sümboliga [ǁ] | umXapo [umtskapo] |
xh | hõngusega x | (nimedes harv) |
y | [j] | iNyoni [injooni] |
Imihäälikute ehk avulsiivide hääldusvasted tabelis on äärmiselt tinglikud. c-ga märgitud häälik on hammas-imihäälik ehk dentaalavulsiiv, sama häälduskohaga on inglise th. Selle kõla meenutab nt inglise keeles laitust väljendavat tut-tut-hüüatust. q on hambasompudetagune imihäälik ehk postalveolaaravulsiiv, sama häälduskohaga on š. Selle kõla pidavat meenutama korgi lendamist pudelilt. x on somp-külg-imihäälik ehk alveolaar-lateraalne avulsiiv, sama häälduskohaga on l. Inglastele on seda kirjeldatud kui hobuste liikumaajamise häälitsust (chok-chok).
Sõnaseletused “Foneetika sõnastikust”:
- Imihäälik on konsonant, mille hääldamisel tekitatakse suuõõnes kaks sulgu, millest üks on alati pehmel suulael. Pärast esimese sulu vallandumist vallandub teine ning õhk imetakse hõrenduse tekkides suhu (tekib velaarne õhuvool). Imihäälikud nagu [ʘ], [ǃ], [|] tulevad ette nt Lõuna- ja Ida-Aafrika keeltes.
- Implosiiv on konsonant, mille hääldamisel moodustatakse samaaegselt sulg kõris häälekurdudega ja suuõõne mingis osas. Sulgude vallandamisel tõmmatakse kõri allapoole, õhk hõreneb ja voolab sissepoole (tekib ingressiivne glotaalne õhuvool). Implosiivid on enamasti helilised, nt [ɓ], [ɗ], [ɠ], ja need tulevad ette nt Aafrika ja Kagu-Aasia keeltes.
Isikunimed
Suulu ametlik isikunimemall on tavaliselt kolmeosaline: kodunimi (igama lasekhaya) + euroopalik nimi (igama lesilungu ‘valgete nimi’) + sugukonnanimi (isibongo), nt Sipho Aron Mkhize
(M), Nonhlahla Pretty Nxumalo
(N). Dokumentides on kaks esimest eesnimed, viimane perekonnanimi. Suulukeelses tekstis on nimed enamasti eesliitega u- (uSipho, lause alguses USipho).
Kodunime saab laps sündides, neid võib olla rohkem kui üks ja need on tähendusega ehk tõlgitavad, nt uNkosinomusa ‘Issand on armuline’, uSandlasenkosi ‘Issanda käsi’, uMzwandile ‘perekond on kasvanud’, uNhlahla ‘õnn’, uMbalenhle ’ilus lill’. Kodunime kasutatakse perekonnas, eeskätt kasutavad seda vanemad oma lapse poole pöördudes.
Euroopalik nimi on suuludel tavaliselt inglispärane, nt Jacob. Selle nime kohta on kasutusel ka väljendid igama lesikole ‘koolinimi’, igama lasedolobheni ‘linnanimi’ ja igama lesonto ‘kirikunimi’, selle võib lapsele juba hilisemas vanuses anda nt õpetaja, haiglaõde või pastor. Euroopalik nimi on avalikus suhtluses tuntum kui kodunimi. Apartheidi kaotamisega on siiski selle nime tähtsus tasapisi vähenenud, paljud suulud seda enam ei kasuta.
Sugukonnanimi talitleb perekonnanimena, seda kannavad kõik isikud ühes perekonnas. Sugukonnanime kasutatakse üldiselt isiku poole pöördudes.
Lisaks kolmele mainitud nimeliigile on igal sugukonnal oma ülistusnimi (izithakazelo). Seda kasutatakse austaval pöördumisel isiku poole ja talle viitamisel, nt Nelson Mandela ülistusnimi oli Madiba ja Suulumaa prints Mangosuthu Buthelezi ülistusnimi oli Shenge. Ülistusnimesid võib sugukonnal olla rohkem kui üks. Levinud ülistusnimed on nt Biyela, Chiliza, Hlongwa, Khwela, Ndlovu, Qwabe, Shangase, Xulu, Zuma.
Nimed perekonnas
Abielludes võib naine vahetada oma sugukonnanime mehe sugukonnanime vastu dokumentides, aga igapäevaelus jääb ta vana nimega, millele lisatud eesliide ma-, nt Ngcobo sugukonnas sündinud naine on tuttavate jaoks MaNgcobo.
Kohanimed
Suulude asustusala eksonüüm on Suulumaa
(KwaZulu).
Mõned suulu kohanimed ja nende ametlikud vasted: eFilidi
(Vryheid), eGoli
(Johannesburg), Gqeberha
(aastast 2021) ehk eBhayi
(Port Elizabeth), eMgungundlovu
(Pietermaritzburg), eMlomo
(Ermelo), eMnambithi
(Ladysmith), Ncome
(Blood River, jõgi), eThekwini
(Durban), Umzinyashi
(Buffalo).
Suulu kohanimede lahtised küsimused on, 1) kas esindusnimena kasutada nime nimetavat käänet (nominatiivi) või kohakäänet (lokatiivi), 2) kuidas kasutada algustähte eesliidetega nimedes.
Kuigi nimetava käände kasutus on üldine norm paljude keelte jaoks, on suulu keeles levinumad kohakäändelised vormid, nt eMgungundlovu (nimetav uMgungundlovu), eThekwini (iTheku). Kohakäände eesliide on e-, nimetava käände eesliide u– või i-.
Eesliitega nimede puhul on suulu kohanimedes ka kõikuv algustähekasutus, kasutatakse kolme viisi: 1) ainult esimene täht nimes on suure algustähega (Umngeni, Umlazi); 2) suure tähega kirjutatakse tüve esimene täht (umNgeni, umLazi); 3) suure tähega kirjutatakse esimene kaashäälik nimes (uMngeni, uMlazi). 1978. a soovitas LAV kohanimenõukogu kasutada viimast meetodit.
Kirjandus
- Adrian Koopmann, Zulu Names. University of Natal Press. Pietermaritzburg 2002
- Arnett Wilkes, Nicholias Nkosi, Zulu. A complete course for beginners. Teach Yourself Books. 1995.