Indoeuroopa keelkonna germaani keelte põhjagermaani rühma kuuluv rootsi keel (svenska ~ svenskt språk) on Rootsi ametikeel ja üks kahest Soome ametikeelest.
Kirjutus
Rootsi keel kasutab ladina kirja, kus on mõned lisamärkidega tähed. Rootsi tähestik:
A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z, Å å, Ä ä, Ö ö.
W ja Z on kasutusel laensõnades ja nimedes. 1906. a õigekirjareform kaotas sõnadest muidki võõrapäraseid jooni, nt qu → kv, kuid nimedesse jäid need alles.
Eesti tekstis kirjutatakse rootsi nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on rootsi nimedel tavaliselt esimesel silbil. Rõhulise silbi täishäälik on pikk neil juhtudel, kui talle ei järgne kaashäälikut või järgneb ainult üks kaashäälik; muudel juhtudel on täishäälik harilikult lühike. Mõnes nimes on rõhku märgitud akuudiga (´) täishäälikutähe kohal: Lindén [lind·een], Callén [kall·een].
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| å | [o(o)] | Åke [ooke], Skåne [skoone], Ståhlberg [stoolbärj], Ågren [ogr·een] |
| ä | [e(e)], välja arvatud r-i ees | Västerås [vesteroos], Gävle [jeevle] |
| c | [s(s)] e, i, ä, ö, y-i ees | Cederberg [seederbärj], Lucia [lüss·iia] |
| [k] muudel juhtudel | Collinder [koll·inder], Nicander [nik·ander] | |
| ck | [k(k)] | Backman [bakman], Nuckö [nükköö] |
| dj | [j] | Djurgården [jüürgoorden], Djuphamn [jüüphamn] |
| e | [ä(ä)] või [e] r-i ees | Persson [päärsson], Berling [bärling], Kerstin [tšerstin] |
| eu | [öö] | Kreuger [krööger] |
| f | [v] sõna või silbi lõpus | Gustaf [güstav], Lagerlöf [laagerlöv] |
| fv | [v] | Svinhufvud [sviinhüvüd] |
| g | [j] e, i, ä, ö, y-i ees | Geijerstam [jeijerstam], Gävle [jeevle], Gösta [jösta], Gyldén [jüld·een] |
| h | täishääliku järel tähistab täishääliku pikendust | Dahl [daal], Ahlqvist [aalkvist] |
| hj | [j] | Hjalmar [jalmar] |
| k, kj | [tš] e, i, ä, ö, y-i ees | Kerstin [tšerstin], Kihlberg [tšiilbärj], Norrköping [nortšööping] |
| lj | [j] | Ljungren [jüngr·een], Ljugarn [jüügarn] |
| o | [uu] või [o] | Olsson [uulsson], Johansson [juuhansson], Kronberg [kruunbärj], Lönnrot [lönruut] |
| qu, qv | [kv] | Lundquist [lündkvist], Enqvist [eenkvist] |
| rg | [rj] | Strindberg [strindbärj], Gyllenborg [jüllenborj] |
| sj, sk, skj | [š] e, i, ä, ö, y-i ees | Sjögren [šögreen], Skövde [šövde], Hammarskjöld [hammaršöld] |
| stie, stje | [šää] r-i ees | Oxenstierna [oksenšäärna], Stiernhielm [šäärnjelm], Dahlstjerna [daalšäärna] |
| tj | [tš] | Tjärdalen [tšäärdaalen] |
| u | [ü(ü)] | Ture [tüüre], Runius [rüüniüs], Julin [jül·iin] |
| x | [ks] | Erixon [eerikson] |
| y | [ü(ü)] | Nybro [nüübruu], Nylén [nül·een] |
| z | [s] | Zetterlund [setterlünd] |
Täpsemas häälduses märgib u [ü] ja [õ] vahepealset häälikut (y seevastu selget [ü]-d) ning sj/skj [š] ja [h] vahepealset häälikut.
Üksikasjalikumad rootsi nimede hääldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “Võõrnimed eesti häälduses II” (vt kirjanduse loetelust).
Isikunimed
Rootsi isikunimemall on eesnimi (-nimed) + [kesknimi] + perekonnanimi. Nt Björn* Kristian Ulvaeus (M), Märta Birgit* Nilsson (N),
Eesnimesid (förnamn) võib olla rohkem kui üks (arv ei ole piiratud). Mitme eesnime korral on üks neist – mitte alati esimene – käibenimi (tilltalsnamn), mida tavaliselt isiku kohta kasutatakse. Nimestikes jm tuuakse käibenimi esile tärniga, suurtähtkirjaga, allajoonimise või kaldkirjaga. Käibenime eraldi ei registreerita. Eesnimed on päritolult rootsi nimed (Arne, Ragna, Sven, Ulf) või laennimed (sh kristlikud nimed Paulus, Simon, saksa Albrekt, Henrik, Gertrud, prantsuse Fréderique, Jeanne, inglise Glenn, Kevin, Liam, Alice, Emmy jne). Kehtiv, 2017. a nimeseadus näeb ette, et sündinud lapse nimi registreeritakse maksuametis, kellel on õigus see teatud tingimustel tagasi lükata. 2020. a sündinud laste populaarseimad nimed olid poistel Noah, William, Hugo, Lucas, Liam, Oscar, Oliver, Matteo, Elias ja Adam, tüdrukutel Alice, Maja, Elsa, Astrid, Wilma, Freja, Olivia, Selma, Alma ja Ella[1].
Kesknimi (mellannamn) ei ole kohustuslik, algselt, 1963. a nimeseaduses nimetati seda lisanimeks (tilläggsnamn), 1983. a nimetati kesknimeks. Selle mõte on olnud näidata seost kellegi teise isikuga. Kesknimeks võib olla teise vanema perekonnanimi, ema neiupõlvenimi vms, nt Kristina Lindman Karlsson. Erinevalt topeltperekonnanimest mis reeglina sisaldab sidekriipsu, nt Ask-Upmark, jääb kesknimi vahetult perekonnanime ette, kuid ilma sidekriipsuta (praktikas selle vastu sageli küll eksitakse). Eriti levinud see nimeliik ei ole, hoolimata oma enam kui 50aastasest ajaloost. Segadust on suurendanud ka asjaolu, et mitmes riiklikus registris on kesknimi kokku pandud perekonnanimega.
Perekonnanimed (efternamn) tulid käibele 19. saj lõpuks, 1901. a määrusega (släktnamnsförordningen) muutusid nad kohustuslikuks. Enne seda oli traditsiooniline isikunimemall eesnimi + isanimi, nt Johan Karlsson (‘Karli poeg’), Birgitta Karlsdotter (‘Karli tütar’). Perekonnanimed võtsid 16. saj-st alates kõigepealt aadlikud, sj 18. ja 19. saj lisasid nimesse aadlipartikleid (von ja af). 17.–18. saj levis perekonnanimede kasutamine keskklassidesse, mh tekkisid ladinapärased õpetlasnimed, nagu Angermannus, Celsius, Svenonius jne, samuti nn ornamentnimed, millesse ühendati kaks elementi sünnikohast või loodusest, nt Bergman (‘mägi + mees’), Holmberg (‘saar + mägi’), Sandström (‘liiv + vool’). Perekonnanimesid anti ka nekrutitele, nt Modig (‘vapper’), Skarp (‘terav’), Snygg (‘puhas’). Kui 19. saj lõpuks jõudis järg lihtrahvani, valis enamik endale perekonnanimeks senise isanime, mis ongi valdav perekonnanimede päritolutüüp. 2021. a alguses olid kõige sagedamad perekonnanimed Rootsis Anderson, Johansson, Karlsson, Nilsson, Eriksson, Larsson, Olsson, Persson, Svensson ja Gustafsson[2].
Nimed perekonnas
Abiellumisel võivad abikaasad võtta ühiseks nimeks emma-kumma abikaasa nime, jätta alles oma senise nime või ühendada sidekriipsu abil mõlemad perekonnanimed.
Nimeseaduse § 4 kohaselt saab lapse perekonnanimeks kas vanemate ühine või emma-kumma perekonnanimi, mõlema vanema perekonnanimedest moodustatud topeltperekonnanimi (sidekriipsuga või ilma), emma-kumma vanema eesnimest son– või dotter-lõpu lisamisel saadud nimi või nimi, mida juba kannab vanemate ühine laps.
Kohanimed
Rootsi ala kohta käivad eksonüümid: Lapimaa (Lappland), Ojamaa (Gotland), Põhjakalott (Nordkalotten), Rootsi (Sverige), Skandinaavia (Skandinavien), Skandinaavia mäestik (Skanderna ~ Skandinaviska fjällkedjan ~ Fjällen ~ Kölen), Skandinaavia poolsaar (Skandinaviska halvön). Eksonüümid rööpvõimalusena: Götaland ehk Götamaa, Svealand ehk Sveamaa.
Murded ja vähemused
Traditsiooniliselt eristatakse kuut murderühma:
- lõunamurded (sydsvenska mål, kaardil sinisega, peamiselt Skåne);
- Götalandi murded (götamål, kaardil punasega);
- Svealandi murded (sveamål, kaardil tumerohelisega);
- Norrlandi murded (norrländska mål, kaardil helesinisega);
- idamurded (östsvenska mål, kaardil oranžiga, soome- ja eestirootsi murded);
- Ojamaa murded (gotländska mål, kaardil helerohelisega).
Vähemused. Rootsi põhjaosas on mitme saami (põhjasaami, lõunasaami, Pite saami, Ume saami jne) kõnelejaid ja osa kohanimesid on saamikeelsed. Samas elab ka soomlasi. Rootsis kõneldavat soome keelt nimetatakse meä keeleks (meänkieli).
Vt ka
Kirjandus
- Eva Brylla, Das schwedische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 659–668.
- Einar Kraut, Võõrnimed eesti häälduses. II. Tartu: Keelehooldekeskus 2018, lk 49–68.
- Lag (2016:1013) om personnamn. – Riksdagen (2017. a jõustunud nimeseadus, vaadatud 27.12.2021).
- Middle name; Swedish name. – Wikipedia.org (vaadatud 27.12.2021).
- Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 914.
Märkused
- [1] Popular Names in Sweden. – Nameberry.com, 08.11.2021 (vaadatud 27.12.2021).
- [2] Last names, top 100. – Statistics Sweden (vaadatud 27.12.2021).