Indoeuroopa keelkonda omaette haruna kuuluv albaania keel (shqip) on ametikeel Albaanias ning kaasametlik keel Kosovos (koos serbia keelega), Põhja-Makedoonias (makedoonia keele kõrval) ja Montenegros (montenegro keele kõrval lisaks bosnia, horvaadi ja serbia keelele). Vähemuskeele staatus on tal Horvaatias, Itaalias, Rumeenias ja Serbias. Albaania keelel on kaks peamist murderühma: toski (lõuna pool) ja geegi (põhja pool Shkumbini jõge), kirjakeel rajaneb toski keelekujul.
Kirjutus
Albaania keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Albaania tähestik sisaldab ka täheühendeid:
A a, B b, C c, Ç ç, D d, Dh dh, E e, Ë ë, F f, G g, Gj gj, H h, I i, J j, K k, L l, Ll ll, M m, N n, Nj nj, O o, P p, Q q, R r, Rr rr, S s, Sh sh, T t, Th th, U u, V v, X x, Xh xh, Y y, Z z, Zh zh.
Eesti tekstis kirjutatakse albaania nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on albaania nimedes enamasti eelviimasel, vahel viimasel silbil. Sõnastikes märgitakse rõhku akuudiga (´), ent tavakirjaviisi see ei kuulu.
Pikemalt
Rõhu paiknemine näiteks olevates nimedes on üle kontrollimata.
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
c | [ts] | Bajram Curri [bairam tsurri] |
ç | [tš] | Çamëri [tšamər·i], Deçan [detš·an] |
dh | [ð] | Drini i Bardhë [drini i barðə] |
ë | [ə] | Fushë Kosovë [fušə koss·ovə] |
gj | [dj] ~ [d’] | Gjakovë [djak·ovə], Gjirokastër [djirok·astər] |
ll | [l] (tume l nagu vene л) | Ballsh [balš] |
q | [tj] ~ [t’] | Peqin [petjin] |
s | [ss] täishäälikute vahel | Kosovë [koss·ovə] |
sh | [š] | Prishtinë [prišt·inə] |
th | [θ] | Mali i Thatë [mali i θatə] |
x | [dz] | Bërxull [bərdz·ul] |
xh | [dž] | Enver Hoxha [enver hodža] |
y | [ü] | Bregu i Shtyllasit [bregu i štülasit] |
zh | [ž] | Lezhë [ležə] |
Isikunimed
Albaania isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Adil Berisha
.
Tüüpiline perekonnanime lõpp on –aj, nt Cobaj
, Sylaj
, Dreshaj
. Nimenäited:
- mehenimed
Adil, Agim, Agron, Arjan, Kreshnik, Thoma
; - naisenimed (tavaliselt a– või e-lõpuga)
Ada, Dlia, Justina
; - perekonnanimed
Agani, Prenkpalaj, Ajeti, Daci, Isufaj, Prela
.
Perekonnanimed võivad viidata hõimule või klannile, kust nimekandja pärit, või ka kohale, nt Tirana
. Valdav osa perekonnanimesid on pärit hüüdnimedest, kohanimedest või ametinimetustest ehk tiitlitest.
Kohanimed
Albaania ala kohta käivad eksonüümid: Albaania
(Shqipëria), Dinaari mäestik
(Alpet Dinaride), Põhja-Albaania Alpid
(Alpet e Shqipërisë).
Albaania keeles on grammatiliselt igal nimisõnal olemas kaks vormi: määramata (indefiniitne) ja määratud (definiitne). See hõlmab ka kohanimesid ning sunnib valima, mida kasutada põhinimena. Vrd albaania kohanimesid määramata (püstkriipsu ees) ja määratud (püstkriipsu järel) vormis: Tiranë | Tirana
, Çamëri | Çamëria
, Delvinë | Delvina
, Durrës | Durrësi
, Gjirokastër | Gjirokastra
, Korçë | Korça
, Peqin | Peqini
, Shkodër | Shkodra
. Albaania keeles sõltub emma-kumma vormi kasutamine lause tüübist, sageli täpsemalt kaassõnast. Nt Albaania teeviitadel kasutatakse määramata vormi, sest võimaliku kaassõnana tajutakse sel juhul sõna në ‘(kuhugi)’. Näidiseks ka neli lauset, millest esimeses kahes on pealinna nimi määramata, teises kahes määratud vormis:
- Shkojmë në Tiranë ‘Lähme Tiranasse’.
- Kam lindur në Tiranë ‘Olen sündinud Tiranas’.
- Tirana është kryeqyteti i Shqipërisë ‘Tirana on Albaania pealinn’.
- Sa e bukur që është Tirana ‘Kui kaunis on Tirana’.
Rahvusvaheliselt puudub selge kokkulepe, millist albaania kohanime vormi kasutada esikohal. Albaanias kasutatakse esindusvormina üldiselt määramata vormi, v.a pealinna Tirana puhul. Kosovos tarvitatakse naissoost kohanimede puhul määramata vormi, meessoost kohanimede puhul aga määratud vormi.
Selle põhjal võib soovitada kasutada esikohal albaania kohanimede määramata vorme ning Tirana puhul erandina määratud vormi.
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 30 Albanian) (vaadatud 01.09.2021).
- Çlirim Bidollari, Das albanische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 46–56.
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Tallinn 2018, lk 1227.