Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte lolo-birma rühma kuuluv birma keel (မြန်မစာ Myanmasa) on Myanmari ehk Birma ametikeel.
Kirjutus
Birma keel kasutab oma kirja, mis on tüübilt silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt က ka. Muid täishäälikuid kaashääliku järel märgitakse birma kirjas က ka-silbile alla, üles, ette või taha lisatud märkidega: က ka, ကာ ka, ကိ ki, ကီ ki, ကု ku, ကူ ku, ကဲ kè, ကော kaw, ကော် kaw, ကို ko, ကေ ke, ကံ kan, က် k. (Reas korduvad täishäälikud märgivad eri toone, kõige viimane on silbilõpuvariant, ilma täishäälikuta.) Birma kirja põhisilbid (looksulgudes ladina vaste):
က {ka}, ခ {ka}, ဂ {ga}, ဃ {ga}, င {nga}, စ {sa}, ဆ {sa}, ဇ {za}, ဈ {za}, ည {nya}, ဋ {ta}, ဌ {ta}, ဍ {da}, ဎ {da}, ဏ {na}, တ {ta}, ထ {ta}, ဒ {da}, ဓ {da}, န {na}, ပ {pa}, ဖ {pa}, ဗ {ba}, ဘ {ba}, မ {ma}, ယ {ya}, ရ {ya}, လ {la}, ဝ {wa}, သ {tha}, ဟ {ha}, ဠ {la}, အ {a}.
Birma nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Pikka aega oli ainus latinisatsioon see, mille USA ja Briti kohanimekomitee (BGN ja PCGN) 1970. a kokku leppisid, tuginedes Briti koloniaalajal 1907 avaldatud tabelitele.
Birma kiri ei anna tänapäeva hääldust alati täpselt edasi, näiteks muutuvad helitud sulghäälikud sõna keskel täishäälikute vahel helilisteks (*Ayataw → Ayadaw), rõhutute esisilpide tuumad võivad lihtsustuda ebamäärase täishäälikuga lõppevaks silbiks (latinisatsioonis märgitud a-ga, nt *Sitkaing → Sagaing, *Pandaung → Padaung, *Puthein → Pathein) jne.
1989. a võttis Birma sõjaväeline hunta maa nimena kasutusele Myanmari ja valitsuskomisjon alustas kohanimede kirjutusviisi parandamist inglispärasest birmapäraseks, tehes seda moel, mis segadust suurendas. Lähteks võeti ilmselt umbmäärane kujutlus sellest, kuidas võiks keskmine ameeriklane või inglane kirjapandut osata hääldada, nt (sulgudes hääldus): Ayeyarwady [ejawadi], Bago [pegu], Hlinebwe [hlaiŋbwe], Mawlamyine [molamjaiŋ]. Mingit kindlat süsteemi ei ole, lisaks on eri allikais kasutusel ühe ja sama nime teisendeid. Võrdluseks mõned nimed eri süsteemides (2. veerus on transliteratsioon ametliku birma keele komisjoni 1980. a süsteemi kohaselt):
| Birma nimi | Transliteratsioon 1980 | BGN/PCGN 1970 | Ametlik latinisatsioon |
|---|---|---|---|
| ချင်းတွင်း | hkyang: twang: | Chindwin | Chindwinn |
| ဧရာဝတီ | ei ra wa. ti | Eyawadi | Ayeyarwady |
| လှိုင်းဘွဲ | hluing: bhwai: | Hlaingbwè | Hlinebwe |
| ကတုံးပေါ် | ka. tum: pau | Kadônbaw | Katonepaw |
| ကင်းတပ် | kang: tap | Kindat | Kintut |
| ကျည်တောင်ကန် | kyany taung kan | Kyidaunggan | Kyitaungkan |
| မော်လမြိုင် | mau la. mruing | Mawlamyaing | Mawlamyine |
| မြန်မာ | mran ma | Myanma | Myanmar |
| ပဲခူး | pai: hku: | Pègu | Bago |
| စခန်းသစ် | ca. hkan: sac | Saganthit | Sakhanthit |
| ဆိပ်ဖြူ | hcip hpru | Seikpyu | Seikhpyu |
| ဆင်ဖြူကျွန်း | hcang hpru kywan: | Sinbyugyun | Sinpyukyun |
| ထန်းတပင် | htan: ta. pang | Tandabin | Htantabin |
| ရေဖြူ | re hpru | Yebyu | Yaphu |
Eesti tekstis tuleks birma nimesid edasi anda ametliku latinisatsiooni kohaselt, nii palju, kui seda on võimalik kindlaks teha. Ametlike andmete puudumisel võiks aluseks võtta BGN/PCGNi 1970. a süsteemi.
Hääldus
Lühidalt
Birma keel on toonikeel ja rõhk jaotub silpidele ühtlaselt; Euroopa tavas on rõhutada viimast silpi. Kuivõrd birma nimede kirjapilt varieerub ega anna algset kuju täpselt edasi, siis tuleb järgnevaid hääldusjuhiseid võtta väga üldistena. Ühendites hk, hp, hs, ht märgib ettelisatud h hõngust ehk aspiratsiooni, seega häälduvad need vastavalt [kh], [ph], [sh] ja [th].
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| aw | [o(o)] | Kandawgyi [kandoodži] |
| ch | [tš] | Chindwinn [tšindw·inn] |
| gy | [dž] | Zawgyi [zoodž·i] |
| ky | [tš] | Kyawzan [tšoz·an] |
| sh | [š] | Shwenyaung [šwenj·auŋ] |
| th | [θ] või [ð] | Theinzeik [θeinz·eik], Taninthayi [taninðaj·i] |
| y | [j] | Yangon [jang·oun] |
Märkus. Täpsemas häälduses jäävad k ja t silbi lõpus hääldamata, seeasemel on kõrisulg [ʔ], nt Theinzeik [θei(n)zeiʔ]. Silbi lõpus olev n märgib täishääliku ninahääldust.
Isikunimed
Birmalastel on kasutusel ainunimemall, mis tähendab, et nimi koosneb ühest elemendist, perekonnanime ei ole. Nime ette pannakse sageli austustiitel, nt u ‘härra’ (algselt ‘onu’) või daw ‘proua’ (algselt ‘tädi’). Nt U Nu, U Thant. Birmalastel on suhteliselt suur vabadus oma nime muuta, vahel ka riikliku järelevalveta, mh selleks et tähistada mingit olulist etappi oma elus.
Vanemad birma isikunimed on ühesilbilised, XX saj keskpaigast hakati kasutama kahesilbilisi, hiljem on silpide arv tasapisi kasvanud; praegu on mehenimed kuni 4silbilised, naisenimed kuni 5silbilised. Näiteks birma rahvuslase Aung Sani (အောင်ဆန်း) vanemate nimed olid Pha ja Suu, mõlemad ühesilbilised. Aung Sani sünninimi oli Htain Lin (ထိန်လင်း), praeguse nime võttis ta hilisemas elus. Tema tütre nimi on Aung San Suu Kyi (အောင်ဆန်းစုကြည်), selles nimes on Aung San isa nimi, Suu tuleb isapoolselt vanaemalt ja Kyi tema emalt Khin Kyi’lt (ခင်ကြည်). Emma-kumma vanema nime lisamine oma nimele on muutunud sagedamaks, ent see ei ole reegel, kasutusel on ka teisi nimetamissüsteeme.
Birma isikunimesüsteemile on iseloomulik austustiitlite kasutamine. Neid on mitmeid, kuid tuntuimad on u ‘härra’ ja daw ‘proua’. Eespool mainitud Aung Sani vanemate nimed olid koos tiitlitega U Pha ja Daw Suu.
Nimed perekonnas
Birma naised abiellumisel nime ei muuda. Ka ei esitle naised end oma meeste nimede kaudu (nagu nt prantsuse tavas Madame Pierre Duval vms).
Kohanimed
Myanmari ehk Birma ala kohta käivad eksonüümid: Alam-Birma (Myanma Agye), Arakani osariik (Rakhine), Irrawaddy (jõgi, Ayeyarwady), Kaja osariik (Kaya Pyinè), Kareni osariik (Kayin), Katšini osariik (Kachin Pyinè), Kolme Pagoodi kuru (Paya Thônzu Taunggyalan), Kuldne Kolmnurk (Shwedyigan nèmye), Mekong (jõgi, Mèkaung Myit), Moni osariik (Mun Pyinè), Myanmar ehk Birma (Myanma), Salween (jõgi, Thanlwin Myit), Šani mägismaa (Shan Kônbyinmyin), Šani osariik (Shan Pyinè), Tšini osariik (Chin Pyinè), Ülem-Birma (Myanma Anya).
Myanmaris kõneldakse enam kui 135 keelt. Suurim rahvarühm on birmalased ehk ametliku terminiga bamarid (lisatud kaardil oranžiga alad), kes moodustavad 68% rahvastikust. Suuruselt järgmine on šanid (10%, kaardil rohelisega), seejärel karenid (7%, kaardil punasega), arakanid (4%, kaardil sama värvi kui birmalased), monid (2%, kaardil helesinisega) jt. Kõigi nende rahvaste keeled (šani, kareni, moni) kasutavad birma kirja, katšinid (kõnelejaid 900 000) ja tšinid (780 000) kasutavad ladina kirja. Moni keele kõnelejaid on 750 000, kuigi monideks loeb end umbes 1,1 mln. Kõige väiksem oma osariigiga rahvas on kajad ehk punakarenid, keda on alla 500 000.
Kuigi ametlikud nimed on birmakeelsed, on ladinatähelistel kaartidel seni Myanmari äärealadel (Katšinis, Šanis ja Tšinis) kasutatud kohalikke nimesid, šani nimede jaoks oli inglastel ka oma transkriptsioon. Rahvusosariigid ja nende pealinnad:
| Osariik | Ametlik lat. | Birma nimi | Kohalik nimi |
|---|---|---|---|
| Arakani | Rakhine | ရခိုင်ပြည်နယ် Rakaing Pyinè | … |
| pl: | Sittwe | စစ်တွေ Sittwe | (Saittwe) |
| Kaja | Kayah | ကယားပြည်နယ် Kaya Pyinè | ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ Kàyālhì |
| pl: | Loikaw | လွိုင်ကော် Lwainggaw | … |
| Kareni | Kayin | ကရင်ပြည်နယ် Kayin Pyinè | ကညီကီၢ်သဲၣ် Ka Nyaw Kâwsàe |
| pl: | Hpa-an | ဘားအံ Ba-an | ဖၣ်အၣ်ဝ့ၢ်ဖိ Hpà-À Wê-Hpo, ဍုံထ်ုအင် Dư-Htue-Ang* |
| Katšini | Kachin | ကချင်ပြည်နယ် Kachin Pyinè | Jinghpaw Mungdan |
| pl: | Myitkyina | မြစ်ကြီးနား Myitkyina | Myitkyina |
| Moni | Mon | မွန်ပြည်နယ် Mun Pyinè | ရးမောန် Rèh Mon |
| pl: | Mawlamyine | မော်လမြိုင် Mawlamyaing | မတ်ပလီု Mawtpalüm |
| Šani | Shan | ရှမ်းပြည်နယ် Shan Pyinè | မိူင်းတႆး Möng Tai |
| pl: | Taunggyi | တောင်ကြီး Taunggyi | တူၼ်ႈတီး Ton Ti |
| Tšini | Chin | ချင်းပြည်နယ် Chin Pyinè | … |
| pl: | Hakha | ဟားခါး Haka | … |
* Esimene nimi sgoo, teine idapvoo keeles. Sgoo (S’gaw) ja pvoo (Pwo) on karenite kaks põhiharu; pvoodel on kaks kirjakeelt (idapvoo, läänepvoo).
Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised, kr = kareni, kt = katšini, m = moni, š = šani):
- aing (အိုင်) – tiik, järv
- angu (အငူ) – neem
- chaung, –gyaung (ချောင်း) – oja
- –daung → taung
- –gan → kan
- –gwe → kwe
- –gyaung → chaung
- –gyi → kyi
- –gyun → kyun
- hka kt – jõgi
- in (အင်း), inle (အင်းလေး) – järv
- kale (ကလေး) – väike
- kan, –gan (ကန်) – tiik, järv
- kâwsàe (ကီၢ်သဲၣ်) kr – maa
- kônbyinmyin (ကုန်းပြင်မြင့်) – mägismaa
- kwe, –gwe (ကွေ့) – laht
- kyi, –gyi (ကြီး) – suur
- kyun, –gyun (ကျွန်း) – saar
- kyunmya (ကျွန်းများ) – saared
- kyunzu (ကျွန်းစု) – saarestik
- loi (လွႆ) š – mägi
- mungdan kt – maa
- möng (မိူင်း) š – maa; (suur) linn
- myit (မြစ်) – jõgi
- myo (မြို့) – linn
- naingngandaw (နိုင်ငံတော်) – rahvus; riik
- nam (ၼမ်ႉ) š – jõgi
- nawng (ၼွင်) š – tiik, järv
- ngè (ငယ်) – väike; noor
- pinlè (ပင်လယ်) – meri
- pinlè-aw (ပင်လယ်အော်) – laht
- pyidaungzu (ပြည်ထောင်စု) – liit
- pyinè (ပြည်နယ်) – osariik
- rèh (ရး) m – maa
- sun, –zun (စွန်း) – lõpp, ots
- süng (ၸိုင်ႈ) š – maa; võim
- taing (တိုင်း) – maa; jaotis
- taingdethagyi (တိုင်းဒေသကြီး) – ringkond
- taung, –daung (တောင်) – mägi
- taungdan (တောင်တန်း) – mäeahelik
- taungdeik (တောင်ထိပ်) – mäetipp
- taunggyalan (တောင်ကြားလမ်း) – kuru
- thit (သစ်) – uus
- yehlaunggan (ရေလှောင်ကန်) – veehoidla
- yeletkya (ရေလက်ကြား) – väin
- yoma (ရိုးမ) – ahelik
- –zun → sun
Kirjandus
- Burmese name. – Wikipedia.org (vaadatud 28.10.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 581.
- Г. Г. Стратанович, Бирманцы. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 78–81.