Sisukord

Hiina-Tiibeti keelkonna kami-tai keelte tai rühma kuuluv lao keel (ພາສາລາວ phaxa Lao) on Laose ametikeel. Lao ja tai keel on lähedased sugulaskeeled, koguni sedavõrd, et kummagi keele kõnelejad saavad teist mõista ilma oma keelt vahetamata.

Kirjutus

Lao keel kasutab oma kirja, mis on tüübilt silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt ກ ka. Täishäälikute märkimine on analoogiline tai kirjaviisiga, osa märke on kasutusel kinnises silbis (näitena toodud k-ga lõppevad silbid): ກະ ka, ກັກ kak, ກາ ka, ກິ ki, ກີ ki, ກຶ ku, ກື ku, ກຸ kou, ກູ kou, ເກະ , ເກັກ kék, ເກ , ແກະ , ແກັກ kèk, ແກ , ໂກະ , ກົກ kôk, ໂກ , ເກາະ ko, ກັອກ kok, ກໍ ko, ກອກ kok, ເກິະ keu, ເກິກ keuk, ເກີ keu, ເກືກ keuk, ເກັຽະ kia, ກັຽກ kiak, ເກັຽ kia, ກຽກ kiak, ເກຶອະ kua, ເກຶອກ kuak, ເກືອ kua, ກົວະ koua, ກັວກ kouak, ກົວ koua, ກວກ kouak, ໄກ kai, ໃກ kai, ເກົາ kao, ກຳ kam. Lao kirja põhisilbid (looksulgudes algul ladina vaste silbi alguses, seejärel ümarsulgudes silbilõpuvaste):

{k (k)}, ຂ {kh}, ຄ {kh}, ງ {ng (ng)}, ຈ {ch}, ສ {s}, ຊ {x}, ຍ {gn (y)}, ດ {d (t)}, ຕ {t}, ຖ {th}, ທ {th}, ນ {n (n)}, ບ {b (p)}, ປ {p}, ຜ {ph}, ຝ {f}, ພ {ph}, ຟ {f}, ມ {m}, ຢ {y}, ຣ {r}, ລ {l}, ວ {v, o}, ຫ {h}, ອ {-}, ຮ {h}.

Lao nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. USA kohanimenõukogu (BGN) ja Briti alaline kohanimekomitee (PCGN) on 1966. a heaks kiitnud süsteemi, mis põhineb Laose riikliku kohanimekomisjoni varasemal süsteemil. Praegu on Laoses ametlik omaladina väljatöötamisel, see ei erine oluliselt USA-Briti süsteemist (BGN/PCGN 1966).

Eesti tekstis lao nimede edasiandmiseks puudub keelekorraldusorgani, Emakeele Seltsi keeletoimkonna kinnitatud soovitus. Vajaduse korral võib kasutada USA-Briti 1966. a süsteemi.

Lao keele kirjaviisi on aja jooksul lihtsustatud ning lao kiri on üldiselt foneetiline ja lihtsam kui suguluses olev tai kiri. Lihtsustatud on ka mõne kohanime kirjapilti, nt ຫລວງພຣະບາງ Louangphrabang → ຫລວງພະບາງ Louangphabang.

Hääldus

Lühidalt

Lao keel on toonikeel ja rõhk pole selgelt eristatav; tavaks on rõhutada viimast silpi. Latinisatsioon on prantsuspärane, selles ei kajastu toonid ega täishäälikute pikkus.

Pikemalt

TähedHääldusNäited
ch[tj] ~ [t’]Champasak [tjampaasak]
è[ä(ä)]Bèng [bääŋ]
é[e(e)]Botén [bot·en]
eu[ö(ö)]Hinheup [hiinh·ööp], Ngeun [ŋön]
gn[nj] ~ [n’]Gnot Ou [njoot uu]
ng[ŋ]Ngum [ŋõõm]
ô[o(o)]Dôn [doon]
ou[u(u)]Boun Tai [bun tai], Hinboun [hiinb·uun], Boualapha [bualaph·aa]
u[õ(õ)]Attapu [atap·õõ], Boun Nua [bun nõa]
x[s]Oudômxai [udoms·ai], Xaignabouli [sainjabuul·ii]
y[j] ~ [i]Pouy [pui], Xay [saaj]
Lao nimede hääldus

Märkus. Täishäälikute pikkus tabelis on näidatud vastavalt lähtekirjapildile. Andmete puudumisel sobib hääldada lühihäälikuga.

Isikunimed

Lao isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Phankham Viphavanh.

Perekonnanimed tõid käibele Prantsuse koloniaalvõimud 1943. a, alustades kuninga suguvõsast. Järk-järgult perekonnanimede kasutus laienes, kuid veel tänapäeval on võimalik maapiirkonnas leida inimesi, kellel pole perekonnanime.

Nii ees- kui ka perekonnanimed on segu paali, sanskriti ja lao sõnadest. Mõned korduvad osised lao nimedes on dao (lao ‘täht’), kèo (lao ‘klaas; vääriskivi’), kham (lao ‘kuldne, hinnaline’), phong(sa) ~ vong(sa) (< sanskriti vaṃśa ‘(kuninga)pere’), phou (lao ‘mägi’), savan (< sanskriti svarga ‘taevas’), si (< sanskriti śrī ‘särav, hiilgav, külluslik’), xai ~ xay ~ sai (< sanskriti jaya ‘võit’).

Igapäevaelus kasutavad laod üksteisele viitamiseks hüüdnimesid (ຊື່ຫຼິ້ນ su lin ‘mängunimi’) nii nagu tailasedki. Need nimed on sageli halvakõlalised, mis tuleneb vanast uskumusest, et see aitab muuta lapse kurjale vaimule mitteahvatlevaks.

Kohanimed

Laose ala kohta käivad eksonüümid: Boloven (platoo, Bolavén), Kaysone Phomvihane (linn, Kaison Phômvihan, endine Khanthabouli), Kuldne Kolmnurk (Sam Liam Thong Kham), Laos (Lao ~ Muang Lao ~ Pathét Lao), Mekong (jõgi, Nam Khong), Vientiane (Viangchan). Eksonüüm rööpvõimalusena: Xiangkhoangi org ehk Kannude org.

Kirjandus

  • Lao name. – Wikipedia.org (vaadatud 24.11.2021).
  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 600.
Anna tagasisidet