Sisukord

Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte lolo-birma rühma kuuluv birma keel (မြန်မစာ Myanmasa) on Myanmari ehk Birma ametikeel.

Kirjutus

Birma keel kasutab oma kirja, mis on tüübilt silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt က ka. Muid täishäälikuid kaashääliku järel märgitakse birma kirjas က ka-silbile alla, üles, ette või taha lisatud märkidega: က ka, ကာ ka, ကိ ki, ကီ ki, ကု ku, ကူ ku, ကဲ , ကော kaw, ကော်‌ kaw, ကို ko, ကေ ke, ကံ kan, က် k. (Reas korduvad täishäälikud märgivad eri toone, kõige viimane on silbilõpuvariant, ilma täishäälikuta.) Birma kirja põhisilbid (looksulgudes ladina vaste):

က {ka}, ခ {ka}, ဂ {ga}, ဃ {ga}, င {nga}, စ {sa}, ဆ {sa}, ဇ {za}, ဈ {za}, ည {nya}, ဋ {ta}, ဌ {ta}, ဍ {da}, ဎ {da}, ဏ {na}, တ {ta}, ထ {ta}, ဒ {da}, ဓ {da}, န {na}, ပ {pa}, ဖ {pa}, ဗ {ba}, ဘ {ba}, မ {ma}, ယ {ya}, ရ {ya}, လ {la}, ဝ {wa}, သ {tha}, ဟ {ha}, ဠ {la}, အ {a}.

Birma nimede kirjutamiseks ladina tähtedega ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi. Pikka aega oli ainus latinisatsioon see, mille USA ja Briti kohanimekomitee (BGN ja PCGN) 1970. a kokku leppisid, tuginedes Briti koloniaalajal 1907 avaldatud tabelitele.

Birma kiri ei anna tänapäeva hääldust alati täpselt edasi, näiteks muutuvad helitud sulghäälikud sõna keskel täishäälikute vahel helilisteks (*AyatawAyadaw), rõhutute esisilpide tuumad võivad lihtsustuda ebamäärase täishäälikuga lõppevaks silbiks (latinisatsioonis märgitud a-ga, nt *SitkaingSagaing, *PandaungPadaung, *PutheinPathein) jne.

1989. a võttis Birma sõjaväeline hunta maa nimena kasutusele Myanmari ja valitsuskomisjon alustas kohanimede kirjutusviisi parandamist inglispärasest birmapäraseks, tehes seda moel, mis segadust suurendas. Lähteks võeti ilmselt umbmäärane kujutlus sellest, kuidas võiks keskmine ameeriklane või inglane kirjapandut osata hääldada, nt (sulgudes hääldus): Ayeyarwady [ejawadi], Bago [pegu], Hlinebwe [hlaiŋbwe], Mawlamyine [molamjaiŋ]. Mingit kindlat süsteemi ei ole, lisaks on eri allikais kasutusel ühe ja sama nime teisendeid. Võrdluseks mõned nimed eri süsteemides (2. veerus on transliteratsioon ametliku birma keele komisjoni 1980. a süsteemi kohaselt):

Birma nimiTransliteratsioon 1980BGN/PCGN 1970Ametlik latinisatsioon
ချင်းတွင်းhkyang: twang:ChindwinChindwinn
ဧရာဝတီei ra wa. tiEyawadiAyeyarwady
လှိုင်းဘွဲhluing: bhwai:HlaingbwèHlinebwe
ကတုံးပေါ်ka. tum: pauKadônbawKatonepaw
ကင်းတပ်kang: tapKindatKintut
ကျည်တောင်ကန်kyany taung kanKyidaungganKyitaungkan
မော်လမြိုင်mau la. mruingMawlamyaingMawlamyine
မြန်မာmran maMyanmaMyanmar
ပဲခူးpai: hku:PèguBago
စခန်းသစ်ca. hkan: sacSaganthitSakhanthit
ဆိပ်ဖြူhcip hpruSeikpyuSeikhpyu
ဆင်ဖြူကျွန်းhcang hpru kywan:SinbyugyunSinpyukyun
ထန်းတပင်htan: ta. pangTandabinHtantabin
ရေဖြူre hpruYebyuYaphu
Birma nimed eri latinisatsioonides

Eesti tekstis tuleks birma nimesid edasi anda ametliku latinisatsiooni kohaselt, nii palju, kui seda on võimalik kindlaks teha. Ametlike andmete puudumisel võiks aluseks võtta BGN/PCGNi 1970. a süsteemi.

Hääldus

Lühidalt

Birma keel on toonikeel ja rõhk jaotub silpidele ühtlaselt; Euroopa tavas on rõhutada viimast silpi. Kuivõrd birma nimede kirjapilt varieerub ega anna algset kuju täpselt edasi, siis tuleb järgnevaid hääldusjuhiseid võtta väga üldistena. Ühendites hk, hp, hs, ht märgib ettelisatud h hõngust ehk aspiratsiooni, seega häälduvad need vastavalt [kh], [ph], [sh] ja [th].

Pikemalt

TähedHääldusNäited
aw[o(o)]Kandawgyi [kandoodži]
ch[tš]Chindwinn [tšindw·inn]
gy[dž]Zawgyi [zoodž·i]
ky[tš]Kyawzan [tšoz·an]
sh[š]Shwenyaung [šwenj·auŋ]
th[θ] või [ð]Theinzeik [θeinz·eik], Taninthayi [taninðaj·i]
y[j]Yangon [jang·oun]
Birma nimede hääldus

Märkus. Täpsemas häälduses jäävad k ja t silbi lõpus hääldamata, seeasemel on kõrisulg [ʔ], nt Theinzeik [θei(n)zeiʔ]. Silbi lõpus olev n märgib täishääliku ninahääldust.

Isikunimed

Birmalastel on kasutusel ainunimemall, mis tähendab, et nimi koosneb ühest elemendist, perekonnanime ei ole. Nime ette pannakse sageli austustiitel, nt u ‘härra’ (algselt ‘onu’) või daw ‘proua’ (algselt ‘tädi’). Nt U Nu, U Thant. Birmalastel on suhteliselt suur vabadus oma nime muuta, vahel ka riikliku järelevalveta, mh selleks et tähistada mingit olulist etappi oma elus.

Vanemad birma isikunimed on ühesilbilised, XX saj keskpaigast hakati kasutama kahesilbilisi, hiljem on silpide arv tasapisi kasvanud; praegu on mehenimed kuni 4silbilised, naisenimed kuni 5silbilised. Näiteks birma rahvuslase Aung Sani (အောင်ဆန်း) vanemate nimed olid Pha ja Suu, mõlemad ühesilbilised. Aung Sani sünninimi oli Htain Lin (ထိန်လင်း), praeguse nime võttis ta hilisemas elus. Tema tütre nimi on Aung San Suu Kyi (အောင်ဆန်းစုကြည်), selles nimes on Aung San isa nimi, Suu tuleb isapoolselt vanaemalt ja Kyi tema emalt Khin Kyi’lt (ခင်ကြည်). Emma-kumma vanema nime lisamine oma nimele on muutunud sagedamaks, ent see ei ole reegel, kasutusel on ka teisi nimetamissüsteeme.

Birma isikunimesüsteemile on iseloomulik austustiitlite kasutamine. Neid on mitmeid, kuid tuntuimad on u ‘härra’ ja daw ‘proua’. Eespool mainitud Aung Sani vanemate nimed olid koos tiitlitega U Pha ja Daw Suu.

Nimed perekonnas

Birma naised abiellumisel nime ei muuda. Ka ei esitle naised end oma meeste nimede kaudu (nagu nt prantsuse tavas Madame Pierre Duval vms).

Kohanimed

Myanmari ehk Birma ala kohta käivad eksonüümid: Alam-Birma (Myanma Agye), Arakani osariik (Rakhine), Irrawaddy (jõgi, Ayeyarwady), Kaja osariik (Kaya Pyinè), Kareni osariik (Kayin), Katšini osariik (Kachin Pyinè), Kolme Pagoodi kuru (Paya Thônzu Taunggyalan), Kuldne Kolmnurk (Shwedyigan nèmye), Mekong (jõgi, Mèkaung Myit), Moni osariik (Mun Pyinè), Myanmar ehk Birma (Myanma), Salween (jõgi, Thanlwin Myit), Šani mägismaa (Shan Kônbyinmyin), Šani osariik (Shan Pyinè), Tšini osariik (Chin Pyinè), Ülem-Birma (Myanma Anya).

Myanmari rahvarühmad (Wikimedia Commons)

Myanmaris kõneldakse enam kui 135 keelt. Suurim rahvarühm on birmalased ehk ametliku terminiga bamarid (lisatud kaardil oranžiga alad), kes moodustavad 68% rahvastikust. Suuruselt järgmine on šanid (10%, kaardil rohelisega), seejärel karenid (7%, kaardil punasega), arakanid (4%, kaardil sama värvi kui birmalased), monid (2%, kaardil helesinisega) jt. Kõigi nende rahvaste keeled (šani, kareni, moni) kasutavad birma kirja, katšinid (kõnelejaid 900 000) ja tšinid (780 000) kasutavad ladina kirja. Moni keele kõnelejaid on 750 000, kuigi monideks loeb end umbes 1,1 mln. Kõige väiksem oma osariigiga rahvas on kajad ehk punakarenid, keda on alla 500 000.

Kuigi ametlikud nimed on birmakeelsed, on ladinatähelistel kaartidel seni Myanmari äärealadel (Katšinis, Šanis ja Tšinis) kasutatud kohalikke nimesid, šani nimede jaoks oli inglastel ka oma transkriptsioon. Rahvusosariigid ja nende pealinnad:

OsariikAmetlik lat.Birma nimiKohalik nimi
ArakaniRakhineရခိုင်ပြည်နယ် Rakaing Pyinè
pl:Sittweစစ်တွေ Sittwe(Saittwe)
KajaKayahကယားပြည်နယ် Kaya Pyinèꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ Kàyālhì
pl:Loikawလွိုင်ကော် Lwainggaw
KareniKayinကရင်ပြည်နယ် Kayin Pyinèကညီကီၢ်သဲၣ် Ka Nyaw Kâwsàe
pl:Hpa-anဘားအံ Ba-an ဖၣ်အၣ်ဝ့ၢ်ဖိ Hpà-À Wê-Hpo,
ဍုံထ်ုအင် Dư-Htue-Ang*
KatšiniKachinကချင်ပြည်နယ် Kachin PyinèJinghpaw Mungdan
pl:Myitkyinaမြစ်ကြီးနား MyitkyinaMyitkyina
MoniMonမွန်ပြည်နယ် Mun Pyinèရးမောန် Rèh Mon
pl:Mawlamyineမော်လမြိုင် Mawlamyaingမတ်ပလီု Mawtpalüm
ŠaniShanရှမ်းပြည်နယ် Shan Pyinèမိူင်းတႆး Möng Tai
pl:Taunggyiတောင်ကြီး Taunggyiတူၼ်ႈတီး Ton Ti
TšiniChinချင်းပြည်နယ် Chin Pyinè
pl:Hakhaဟားခါး Haka
Myanmari rahvusosariigid ja nende pealinnad

* Esimene nimi sgoo, teine idapvoo keeles. Sgoo (S’gaw) ja pvoo (Pwo) on karenite kaks põhiharu; pvoodel on kaks kirjakeelt (idapvoo, läänepvoo).

Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised, kr = kareni, kt = katšini, m = moni, š = šani):

  • aing (အိုင်) – tiik, järv
  • angu (အငူ) – neem
  • chaung, –gyaung (ချောင်း) – oja
  • daung → taung
  • gan → kan
  • gwe → kwe
  • gyaung → chaung
  • gyi → kyi
  • gyun → kyun
  • hka kt – jõgi
  • in (အင်း), inle (အင်းလေး) – järv
  • kale (ကလေး) – väike
  • kan, –gan (ကန်) – tiik, järv
  • kâwsàe (ကီၢ်သဲၣ်) kr – maa
  • kônbyinmyin (ကုန်းပြင်မြင့်) – mägismaa
  • kwe, –gwe (ကွေ့) – laht
  • kyi, –gyi (ကြီး) – suur
  • kyun, –gyun (ကျွန်း) – saar
  • kyunmya (ကျွန်းများ) – saared
  • kyunzu (ကျွန်းစု) – saarestik
  • loi (လွႆ) š – mägi
  • mungdan kt – maa
  • möng (မိူင်း) š – maa; (suur) linn
  • myit (မြစ်) – jõgi
  • myo (မြို့) – linn
  • naingngandaw (နိုင်ငံတော်) – rahvus; riik
  • nam (ၼမ်ႉ) š – jõgi
  • nawng (ၼွင်) š – tiik, järv
  • ngè (ငယ်) – väike; noor
  • pinlè (ပင်လယ်) – meri
  • pinlè-aw (ပင်လယ်အော်) – laht
  • pyidaungzu (ပြည်ထောင်စု) – liit
  • pyinè (ပြည်နယ်) – osariik
  • rèh (ရး) m – maa
  • sun, –zun (စွန်း) – lõpp, ots
  • süng (ၸိုင်ႈ) š – maa; võim
  • taing (တိုင်း) – maa; jaotis
  • taingdethagyi (တိုင်းဒေသကြီး) – ringkond
  • taung, –daung (တောင်) – mägi
  • taungdan (တောင်တန်း) – mäeahelik
  • taungdeik (တောင်ထိပ်) – mäetipp
  • taunggyalan (တောင်ကြားလမ်း) – kuru
  • thit (သစ်) – uus
  • yehlaunggan (ရေလှောင်ကန်) – veehoidla
  • yeletkya (ရေလက်ကြား) – väin
  • yoma (ရိုးမ) – ahelik
  • zun → sun

Kirjandus

  • Burmese name. – Wikipedia.org (vaadatud 28.10.2021).
  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 581.
  • Г. Г. Стратанович, Бирманцы. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 78–81.

Anna tagasisidet