Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi rühma kuuluv bulgaaria keel (български език balgarski ezik) on Bulgaaria ametikeel. Tal on vähemuskeele staatus Albaanias, Moldovas, Rumeenias, Serbias, Tšehhis, Ukrainas ja Ungaris.
Kirjutus
Bulgaaria keel kasutab kürillilist kirja ehk kirillitsat. Bulgaaria tähestik (looksulgudes ladina vasted):
А а {a}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Д д {d}, Е е {e}, Ж ж {zh}, З з {z}, И и {i}, Й й {y}, К к {k}, Л л {l}, М м {m}, Н н {n}, О о {o}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, У у {u}, Ф ф {f}, Х х {h}, Ц ц {ts}, Ч ч {ch}, Ш ш {sh}, Щ щ {sht}, Ъ ъ {a}, Ь ь {y}, Ю ю {yu}, Я я {ya}.
2009. aastast kehtib Bulgaarias ametlik latinisatsioonisüsteem, mille 2012. a kiitis heaks ka ÜRO.
Eesti tekstis kirjutatakse bulgaaria nimed ladina kirja ÜRO heakskiidetud tabeli alusel, mille 2012. a kiitis heaks ka Emakeele Seltsi keeletoimkond.
Mööndav on veel kasutada ÜRO eelmist süsteemi (1977), mis erinevalt praegusest oli nö slaavi alusel. Uue ja eelmise süsteemi erinevused on järgmised (uus = eelmine): a (ъ) = ǎ, ch = č, sh = š, sht = št, ts = c, y (й, ь) = j, ja = ya, ju = yu, zh = ž. Eri süsteemide kasutamisel oldagu järjekindlad, nii et kasutaja saaks aru, millist süsteemi igal üksikul puhul on rakendatud.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk bulgaaria nimedes on liikuv.
Pikemalt
Rõhu paiknemine näiteks toodud nimedes on üle kontrollimata.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| a | [a] või [õ]* | Aksakovo [aksakovo], Kardzhali [kõrdžali], Tarnovo [tõrnovo] |
| ch | [tš] | Chiprovtsi [tšiprovtsi], Chepelare [tšepelare] |
| sh | [š] | Shumen [šumen], Eleshnitsa [elešnitsa] |
| sht | [št] | Shtraklevo [štrõklevo], Svishtov [svištov] |
| y | [j] | Yambol [jambol], Yugov [jugov], Malyovitsa [maljovitsa] |
| zh | [ž] | Zhivkov [živkov], Maglizh [mõgliž] |
*Hääldus oleneb algsest tähest: kas see on а [a] või ъ [õ].
Isikunimed
Bulgaaria isikunimemall on eesnimi + isanimi + perekonnanimi. Nt Todor Atanasov Todorov (Todor Atanasi poeg Todorov), Yordanka Stefanova Konsulova (Yordanka Stefani tütar Konsulova). Perekonnanimede lõpud kajastavad nimekandja sugu. Tüüpilised bulgaaria perekonnanimede lõpud meessoovormis ja (püstkriipsude järel) naissoovormis on –ov || –ova, –ev || –eva, –ski || –ska, –in || –ina. Lisaks on soovahelduseta lõpud –ich, –ovich, –evich, –oglu, –ovlu (viimased kaks türgi päritoluga nimedes). Isanimedel on üldiselt samad lõpud kui perekonnanimedel, eeskätt –ov(a), –ev(a). Igapäevasuhtluses kasutavad bulgaarlased ees- ja isanime, nt Stefan Georgiev Stefanov võib olla tuntud kui Stefan Georgiev. (NB! Isanime alati ei kirjutata, nii pole välistatud ka, et toodud näites on Georgiev perekonnanimi.)
Bulgaarlastel on levinud komme anda lapsele perekonnanimeks vanaisa eesnimest moodustatud perekonnanimi, mis tähendab, et päris perekonnanime polegi. Ja kuivõrd esmasündinud pojale antakse sageli eesnimeks vanaisa eesnimi, siis on tema ees- ja perekonnanimi moodustatud samast nimest, nt Stefan Georgiev Stefanov (vanaisa nimest Stefan), tema poeg omakorda on Georgi Stefanov Georgiev (vanaisa nimest Georgi).
Kümme sagedaimat perekonnanime on Dimitrov, Iliev, Ivanov, Kovachev, Mikhaylov, Nikolov, Petrov, Popov, Todorov ja Vasilev.
Nimed perekonnas
Bulgaaria naised võtavad abielludes tavaliselt oma mehe perekonnanime (naissoovormis), kuid võivad ka jääda oma senise nime juurde. Nt kui mehe nimi on Emil Petrov Khristov, siis tema naine võib olla Iva Stefanova Khristova. Juhul kui mehe perekonnanimi on moodustatud vanaisa nimest, siis see ei takista naisel seda kasutamast perekonnanimena, nt mehe nimi Stefan Georgiev, naise nimi Nevena Georgieva. Naine võib abielludes valida ka topeltnime, mis koosneb ta oma isaliini pidi päritavast perekonnanimest ja abikaasa perekonnanimest, nt Lilyana Doycheva Dimitrova-Todorova (Dimitrova – naise algne perekonnanimi, Todorova – moodustatud mehe perekonnanimest Todorov).
Bulgaarlased, kes elavad välisriikides, võivad ka naissoovorme abielludes mitte kasutada.
Kohanimed
Bulgaaria ala kohta käivad eksonüümid: Bulgaaria (Balgaria), Dobrudža (Dobrudzha), Doonau (jõgi, Dunav), Rodope mäed (Rodopi), Rumeelia (Rumelia), Traakia (Trakia), Valahhia madalik (Dunavska ravnina). Eksonüümid rööpvõimalusena: Stara planina ehk Balkani mäed, Zlatni pyasatsi ehk Kuldsed Liivad (kuurort).
Vt ka
Kirjandus
- A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 10–11 Bulgarian) (vaadatud 11.09.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 581–582.
- Liljana Dimitrova-Todorova, Das bulgarische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 109–118.