Emakeele Seltsi keeletoimkonna sõnavõistlus 1972

Sisukord

Lühidalt

Sõnavõistlusel esile tõstetud uudissõnadest on eesti keeles siiani kasutusel pardel ’habemeajamisaparaat’, kohuke ’teatav kohupiimatoit’, sõõrik ’teatav rasvapirukas’, selve ’iseteenindus’, eirama ’ignoreerima’, erialakeeles meerik ’iseregistreeriv seade või seadis’ ja kukeroon ’kukerbetoon, põlevkivituhkbetoon’. Päris ära unustatud pole ka taidlus ja särgik.

Pikemalt

Sõnavõistluse korraldamist arutati Emakeele Seltsi keeletoimkonna koosolekul 27. X 1971. 28. III 1972 kiitis Emakeele Seltsi juhatus keeletoimkonna mõtte heaks, revideeris pakutavat mõistevalikut ja kinnitas selle. Sõnavõistlus kuulutati välja 19. IV 1972 Rahva Hääles, 15. IV Noorte Hääles, 21. IV Sirbis ja Vasaras ning 25. IV Õhtulehes.

Pealkirja all „Kes leiab sobiva sõna?“ sooviti paremaid väljendeid järgmiste mõistete tarvis: 1) automaatkirjutusmasin; 2) „isekirjutaja“, „isemärkija“; 3) elektriline habemeajamisaparaat; 4) isiklik vastutamatus, vene обезличка; 5) kohalike huvide esiplaanile seadmine, vene местничество; 6) põlevkivituhkgaasbetoon; 7) „bibkollektor“; 8) end ise teenindama, iseteenindus; 9) (kunstiline) isetegevus; 10) vene очеркист; 11) „linnake“, nagu vene медицинский või военный городок; 12) „batoon“ toidukaupade nimetustes; 13) „juustuke“ (väikefassingus kohupiimasaadus); 14) „pontšik“; 15) „ballon“; 16) „kombinesoon“; 17) „maika“-särk; 18) „retuusid“; 19) „trussikud“; 20) inglise show.

1. juuniks 1972 laekus 182 kirja rohkete ettepanekutega. Võistluse žüriiks oli Emakeele Seltsi keeletoimkond ja žürii esimeheks Paul Ariste (väljastpoolt keeletoimkonda). Tulemused kuulutati välja J. V. Veski päeval Tartus 27. juunil ning avaldati 4. VII Õhtulehes, 5. VII Noorte Hääles ja Edasis ning täielikumal kujul 7. VII Sirbis ja Vasaras. Võistluse peatellijad olid ETA, mõned ajalehed ja oskussõnakomisjonid.

Võidusõnad

  • automaatkirjuti (sõna pakkus Reedik Võrno), isekirjuti (Hannes Krull, Rudolf Pedakmäe) automaatkirjutusmasina asemel
  • kujar (verb oleks kujardama – Moralde Küngas), meerik (verb oleks meerima – Heido Ots) iseregistreeriva seadme, „isekirjutaja“ asemel
  • pardel habemeajamisaparaadi asemel (anonüümne autor)
  • kolklus (verb oleks kolgatsema – 9 osavõtjat), paikhuvi (Raido Hirvoja) kohalike huvide esiplaanile seadmise asemel
  • kukeroon (Tiit Birkan, Mihkel Kilk), põiv, omastav põivu (August Borm) põlevkivituhkgaasbetooni asemel
  • raamatuvarula (Edgar Nurmoja), raamatutäär, omastav -täära (Karl Kask) bibkollektori asemel
  • selve iseteeninduse kõrval (Helve Pärt)
  • taidlus kunstilise isetegevuse asemel (Salme Tuulse ja anonüümne autor)
  • olukirjanik (13 osavõtjat), olve, omastav olbe ’olukirjeldus’ ja olbekirjanik (Mihkel Kilk) olukirjelduste kirjutaja asemel
  • linnak, –u linnakese asemel (8 osavõtjat)
  • pikkel, omastav pikli batooni asemel (Endel Kask)
  • kohuke juustukese asemel (Hannes Krull, Toivo Jürgens, August Borm)
  • sõõrik (Mihkel Kilk, Heino Pars, Kuno Tiiksaar, Gavriil Karaste, Mari Valdas), pontsik  (Hannes Krull, Endel Landra, Manivalde Lubi) pontšiku asemel
  • ummissärk (Albert Kalme, Leida Liblik, Tiit Siivelt), pallon (Jüri Meriste, Gennadi Saks ja anonüümne autor) balloni, rullkraega särgi asemel
  • ülder, omastav üldri (Richard Koppel), türp, omastav türbi (Gavriil Karaste, Ants Roosnaallik) kombinesooni asemel
  • särgik, –u (Juhan Amor, Gavriil Karaste, E. Kalvet, Harry Metsik, Johannes Türn, Heinrich Aruksaar), paid, omastav paia (Heido Ots ja anonüümne autor) maika, käisteta trikoosärgi asemel
  • reiud (Albert Kalme, Endel Landra) retuuside, pöiata sukkpükste asemel
  • püksikud trussikute, lühikeste spordipükste asemel (13 osavõtjat, teiste hulgas Tallinna 28. 8-klassilise kooli l.a klassi õpilane Mait Unt)
  • sõu (Gennadi Saks), vaadend (Aleksander Täkkel, Arnold Kull, Lembit Maasalu, Kuno Tiiksaar, Johannes Türn, Heinrich Aruksaar) show asemel

Isikliku, personaalse vastutamatuse kui juriidilise mõiste (vastandmõiste on isiklik vastutus) tähistamiseks sobivat uudisvastet ei leitud.

Võidusõnade hulgas oli

  • liitsõnu (automaatkirjuti, isekirjuti, olukirjanik, paikhuvi, raamatutäär, raamatuvarula, ummissärk)
  • tuletisi (kirjuti liitsõna järelosana, pardel – tuletis tüvest pard, pikkel – tuletis tüvest pikk, vrd ka inglise pickles, kolklus, vaadend, varula liitsõna järelosana, kohuke, k-tuletised linnak, meerik – tuletis murdesõnast meere : meerde ’viir, triip, jutt’, sõõrik, särgik, püksikud)
  • tehissõnu (kukeroon < kukersiit ’põlevkivi’ + betoon, reiud – vrd reis : reie, selve – vrd inglise self, selves, türp – vrd ürp, ülder)
  • laensõnu (vene pontsik, inglise sõu, soome paid)
  • murdesõnu (täär ’tagavara, varu’ liitsõna järelosana), vt ka eespool meerik
  • tüvede uudiskasutust (olve – vrd Johannes Aaviku tehistüvi olbama, taidlus – vrd „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu III“ 1937 taidleja ’kunstnik’, taidlema ’kunsti alal töötama’, taidlus ja Setu murraku taidleja)

Žürii arvates olid kõige silmapaistvamad uudissõnaleiud pardel, selve, olve ja olbekirjanik, ummissärk, ülder ja türp. Lisapakkumuste hulgast tõsteti esile tuletisi kiilik ’helikopter’ (sõna pakkus Tiit Birkan) ja liidend- ’kokkupandav’ (E. Kalvet) ning tehissõnu eirama ’ignoreerima’ (Ilmar Sikemäe) ja vaam ’skafander’ (Gennadi Saks).

Kirjandus

Anna tagasisidet