Sisukord

Lühidalt

Sihitise kasutus võib üldreeglist erineda järgmistel juhtudel:

  • sihitis on asesõna, arvsõna, hulka või mõõtu näitav nimisõna;
  • öeldiseks olev tegusõna väljendab tegevuse ajutist tulemust, soovi või käsku.

Pikemalt

Asesõnad

Asesõnade m(in)a, s(in)a, me(ie), te(ie) ning (ise)enese ~ (ise)enda puhul võib omastavas käändes täissihitise kohal kasutada ka osastavat: viin sinu ~ su ~ sind linna vaatama, unustas enese ~ enda ~ ennast ~ end kirja panna. Seal, kus nimisõnaline täissihitis oleks nimetavas, saavad need asesõnad olla ainult osastavas: mind viidi linna vaatama – vrd külaline viidi linna vaatama; pange end ~ ennast kirja – vrd pange võistkond kirja.

3. isiku asesõnad t(em)a ja n(em)ad käituvad nagu nimisõnad: viin tema ~ ta linna vaatama, pane nemad ~ nad kirja.

Asesõna mis puhul võib nimetavat käänet kasutada nii omastava kui ka osastava käände asemel: maja, mis ~ mille ta ehitas, mis ~ mida nüüd teha?, see on kõik, mis ~ mida ma ütlen, ükskõik, mis ~ mida sellest arvata.

Asesõna kõik on täissihitisena alati nimetavas: teeme kõik homseks valmis, panin kõik sokid kuivama.

Arvsõnad

Põhiarvsõna üks käitub täissihitise üldreegli kohaselt: ostsin ühe jäätise, osta üks jäätis, osteti üks jäätis. Tegusõnade maksma, kaaluma vms juures võib üks koos ühikunimetusega olla nimetavas käändes, sel juhul on ta pigem küsimusele kui palju? vastav määrus kui sihitis: kava maksab üks euro, tort kaalub üks kilo.

Põhiarvsõnad alates kahest, murdarvsõna poolteist, ligikaudset arvu märkivad sõnad paarkümmend, paarsada, mõnisada, mitusada, kümmekond, tuhatkond jt ning mitu on täissihitise põhisõnana alati nimetavas (sest sihitis on sisult mitmuslik): ronis paarsada astet, kutsusime kümmekond külalist, kutsusime mõnikümmend külalist, kuulaja esitas mitu küsimust.

Märkus. Asesõna mõni käitub ligikaudset hulka märkides täissihitise üldreegli kohaselt: jättis mõne astme vahele, kuulaja esitas mõne küsimuse, esitati mõni küsimus.

Murdarvsõnad veerand, kolmveerand ja pool võivad olla nimetavas või omastavas: sõi ära pool ~ poole pirukat ja veerand ~ veerandi šokolaaditahvlit. Nimetav väljendab pigem kogust, omastav mingi teadaoleva terviku osa.

Sõna tosin on ainsuses oleva sõna ees nimetavas nagu arvsõna, mitmuses sõna ees omastavas nagu hulganimisõna: kõndisime tosin kilomeetrit, kõndisime (terve) tosina kilomeetreid. Samamoodi on sõnaga paar: ostsin paar raamatut (arvsõna tähendus), ostsin paari kingi (nimisõna tähendus).

Hulga- ja mõõdunimisõnad

Hulga- ja mõõdunimisõnad on nt rühm, hulk, meeter, tükk, osa, enamik, klaas ~ klaasitäis jms. Täissihitisena on need eelistatavalt omastavas käändes. Lausa võimatu ei ole ka nimetav, aga vaid juhul, kui hulganimisõnal ei ole täiendit. Eelistatav on keedame poti putru, ostsin liitri piima, võtan tüki torti. Mööndav on keedame pott putru, ostsin liiter piima, võtan tükk torti, aga mitte *keedame suur pott putru, *ostsin terve liiter piima, *võtan väike tükk torti.

Tegevuse ajutine tulemus

Mõnikord, kui tegevuse tulemus on ajutine, võib tegevust pidada tulemuslikuks või mitte ning kasutada nii osa- kui ka täissihitist, võimalik tõlgenduserinevus ei ole oluline: laena mulle seda raamatut ~ see raamat, keerame lehte ~ lehe, kõik tõstsid kätt ~ käe, volitan Jüri Kaske ~ Jüri Kase end koosolekul esindama, alpinist vaatab, kuhu kinnitada kirkat ~ kirka, nii saab müüki ~ müügi kahekordistada.

Soov, kavatsus, võimalus

Kui da-tegevusnimi esineb koos soovi, tahtmist, kavatsust või võimalust väljendava tegusõnaga (soovima, tahtma, kavatsema, laskma, lubama, suutma, tohtima, jõudma jt), on võimalik nii osa- kui ka täissihitis, võimalik tõlgenduserinevus ei ole oluline: tahan saada kulutustest ülevaadet ~ ülevaate, kavatsesin sõbrale kingitust ~ kingituse teha, ta plaanib uut autot ~ uue auto osta, siit on võimalik saada mõnd näpunäidet ~ mõni näpunäide, kui soovite avaldust ~ avalduse esitada, logige sisse, kas suudame luua tõelist teadusparki ~ tõelise teaduspargi?

Nimetamine

Nimed, nimetused ja pealkirjad koos ühenditega nimeks panema, nimeks andma jts on sihitisena harilikult nimetavas käändes[11]: vanemad panid pojale nimeks Toomas, Tammsaare on pannud romaani pealkirjaks „Tõde ja õigus“, linnavalitsus määrab tänava nimeks Kuklase tänav, taaskasutuskeskus võttis uueks nimetuseks uuskasutuskeskus, sellele paigale võiks nimeks anda sääseparadiis.

Käsk ja käsu refereering

Verbid käskima ja paluma ainsuse ja mitmuse oleviku 1. pöördes koos sihitiseks oleva da-tegevusnimega väljendavad vahetut käsku ja sel juhul on nimisõnaline täissihitis nimetavas käändes: palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, käsin registreerida avaldus, palun avaldada kuulutus, vastus palume saata homseks. Käsku väljendavaks saab lugeda ka verbid soovitama ja ette panema: soovitan lülitada teler välja (sama mõtet annab edasi käskivas kõneviisis soovitus lülita(ge) teler välja); panen ette korraldada hääletus (vrd käskivas kõneviisis ettepanek korraldagem hääletus).

Käsu refereerimise puhul, kui käsku väljendav verb on 2. või 3. pöördes või mineviku 1. pöördes, võib kasutada nii nimetavat kui ka omastavat: kutse saatja palub kaasa võtta isikut tõendava dokumendi ~ isikut tõendav dokument, direktor käsib registreerida avalduse ~ avaldus, tehnik soovitas lülitada teleri ~ teler välja, palusin avaldada kuulutuse ~ kuulutus, kas sa palusid saata vastuse ~ vastus homseks?.

Käsku võib väljendada ka möönev kõneviis või öeldiseta lause: mina kirjutagu seletuskiri, üks õun mulle (st palun üks õun mulle anda).

Kui käsku väljendatakse kindlas kõneviisis, on täissihitis omastavas: teeme nüüd sellest järelduse – vrd tehkem nüüd sellest järeldus; te lõpetate kohe solvamise – vrd lõpetage kohe solvamine.

Kirjandus

  • Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 42–49.
  • Mati Erelt, Sihitis. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 91–98.
  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 420–426.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 46–54.
  • Tiina Leemets, Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 101–109.
  • Helle Metslang, Sihitis. – Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2017, lk 258–277.
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 95–101.
  • Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang, Raili Pool. Sihitisesõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2019.

Anna tagasisidet