ÜRO kohanimekorralduskonverentsil 2007. a heaks kiidetud tabel, mis on parandatud versioon 1977. a heaks kiidetud tabelist. Eestis kasutamiseks soovitanud Emakeele Seltsi keeletoimkond 1996. a, ent sobib eeskätt Iisraeli nüüdiskohanimede edasiandmiseks. Faktiliselt on Iisraelis rööpselt kasutusel ka 2007. a eelne latinisatsioon, mistõttu need vasted on lisatud sulgudes.
Heebrea kirja kirjutatakse paremalt vasakule. Kirja põhitähed märgivad kaashäälikuid, teatud juhtudel ka täishäälikuid. Viimaseid märgitakse üldiselt täishäälikumärkidega, igapäevakirjas neid ei kasutata.
Kaashäälikutähed
Heebrea kirjas on osal tähtedest lõppvormid, mida kasutatakse sõna lõpul. Punkt tähe sees (דָּגֵשׁ dagesh, dageš) täidab kahte ülesannet: דָּגֵשׁ חָזָק dagesh ẖazak (dageš forte) topeldab kaashääliku hääldust (nt m → mm), דָּגֵשׁ קַל dagesh kal (dageš lene) aga muudab kaashääliku hääldust (nt b → v; osal juhtudest on hääldusvahe tänapäeval kaduma läinud). Tabelis on taandega esitatud üksnes need dagesh kal’i juhud, kus muutub hääldus.
| Täht | Lõppvorm | Nimetus | Vasted | Näited |
|---|---|---|---|---|
| א | אָלֶף alef | ' (üksnes sõna sees) | בְּאֵר-שֶׁוַע = Be’ér-Sheva | |
| ב | בֵית vet | v | תֵּל-אָבִיב = Tel Aviv | |
| – בּ | b | בְּעָלוֹת = Be’alot | ||
| ג | גִמֶּל gimmel | g | גְּרָר = Grar | |
| ד | דָּלֶת dalet | d | דִּימוֹנָה = Dimona | |
| ה | הֵא he | h | הַרמְגדּוֹ = Har Megido | |
| (jääb märkimata sõna lõpus) | מְצָדָה = Metsada | |||
| ו | וָו vav | v (w) | פֶּתַח-תִּקְוָה = Petaẖ-Tikva | |
| ז | זַיִנ zayin | z | יִזְרְעֶאל = Yizre’él | |
| ח | חֵית ẖet | ẖ | חָצוֹר = H̱atsor | |
| ט | טֵית tet | t | אֵילוֹט = Elot | |
| י | יוֹד yod | y | נַהֲרִיָּה = Nahariyya | |
| כ | ך ךְ | כַפ khaf | kh | אַכְזִיב = Akhziv |
| – כּ | ךּ | k | עַכּוֹ = Akko | |
| ל | לָמֶד lamed | l | לָכִישׁ = Lakhish | |
| מ | ם | מֵם mem | m | אֲמָם = Amam |
| נ | ן | נוּן nun | n | נָצְרַת = Natsrat |
| ס | סָמֶךְ samekh | s | סְדוֹם = Sdom | |
| ע | עַיִנ ayin | ' (üksnes sõna sees) | עֲרוֹעֵר = Aro’er | |
| פ | ף | פֵא fe | f | כְּפַר-נַחוּם = Kfar-Naẖum |
| – פּ | ףּ | p | פָּארָן = Paran | |
| צ | ץ | צָדֵי tsade | ts (ẕ) | מִצְפֶּה = Mitspe |
| ק | קוֹף kof | k (q) | קִרְיַת-עֶקְרוֹן = Kiryat-Ekron | |
| ר | רֵישׁ resh | r | רַמְלָה = Ramla | |
| שׁ | שִׁין shin | sh | בֵּית-שֶׁמֶשׁ = Bet-Shemesh | |
| – שׂ | s | שְׂנִיר = Snir | ||
| ת | תָו tav | t | תִּמְנָה = Timna |
Märkus 1. Dagesh kal võib esineda järgmistel tähtedel: בּ (b/v), גּ (g), דּ (d), כּ (k/kh), פּ (p/f), תּ (t). Kolmel juhul muutub hääldus, ülejäänute puhul latinisatsioonis vahet ei tehta. Sõna alguses, samuti hääldumatu švaa järel on need tähed dagesh’iga, seega ei saa nt nime alguses olla ב (v), כ (kh), פ (f). Dagesh ẖazak’i puhul kaashäälik topeldub (ll, mm, nn, ss, yy, zz jt), v.a sh ja ts. Tähtedel א (alef), ע (ayin), ה (h), ח (ẖ) ja ר (r) dagesh’it tavaliselt ei kasutata.
Märkus 2. 1977. a eelses latinisatsioonis tehti vahet alef’i ja ayin’i vahel. Esimest märgiti 9-kujulise ülakomaga (’), v.a sõna algul, nt אַרְבֵּל = Arbel, בְּאֵרִי = Be’eri. Teist märgiti 6-kujulise ülakomaga (‘), nt עֶבְרוֹן = ‘Evron, מָעוֹן = Ma‘on. Uuendatud süsteemis tähistab mõlemaid sirge (lihtne) ülakoma, ent sõna alguses või lõpus jäävad need tähed märkimata.
Märkus 3. Võõrhäälikuid märgitakse heebrea kirjas geresh’iga (׳) järgmiselt:
- ד׳ = dh (araabia ذ)
- ג׳ = j [dž] (araabia ج)
- ז׳ = zh [ž]
- ח׳ = kh [h(h)] (araabia خ)
- ס׳ = ṣ (araabia ص)
- ר׳ või ע׳ = gh (araabia غ)
- צ׳ = ch [tš]
- ת׳ = th (araabia ث)
Täishäälikumärgid
Täishäälikuid märgitakse kas üksnes täishäälikumärkidega, mis on diakriitilised märgid, või nende kombinatsioonis mõne kaashäälikutähega. Tabelis märgib alef (א) suvalist kaashäälikutähte.
| Märgid | Nimetus | Vasted | Näited |
|---|---|---|---|
| אַ | פַּתָּח pataẖ | a | אַשְׁדּוֹד = Ashdod |
| אֲ | חֲטַף פַּתַּח ẖataf pataẖ | a | אֲתָרִים = Atarim |
| אָ | קָמָץ kamats | a, o1 | מָרֵשָׁה = Maresha, גָּלְגָּלְתָּא = Golgolta |
| אֶ | סְגוֹל segol | e | מֵרוֹם = Merom |
| אֱ | חֲטַף סְגוֹל ẖataf segol | e | (kohanimedes harv) |
| אֵ | צֵירֵי tseré | e, é2 | חֲדֵרָה = H̱adera, בַּעֲלָת בְּאֵר = Ba’alat Be’ér |
| אֵי | צֵירֵי מָלֵא tseré malé | e | בֵּית-הָעֵמֶק = Bet-haEmek |
| אְ | שְׁוָא shva, švaa | jääb märkimata või antakse edasi e-ga3 | נְתַנְיָה = Netanya |
| אִ | חִירִיק ẖirik | i | מִגְדַּל = Migdal |
| אִי | חִירִיק מָלֵא ẖirik malé | i | נַפְתָלִי = Naftali |
| אֳ | חֲטַף קָמָץ ẖataf kamats | o | (kohanimedes harv) |
| אֹ | חוֹלָם ẖolam | o | רְחֹבוֹת = Reẖovot |
| אוֹ | חוֹלָם מָלֵא ẖolam malé | o | עַבְדּוֹן = Avdon |
| אֻ | קֻבּוּץ kubuts | u | גֻּלְגֹּלֶת = Gulgolet |
| אוּ | שׁוּרוּק shuruk | u | זְבוּלוּו = Zevulun |
- 1 Kamats’i tavaline vaste on a, kinnises rõhuta silbis võib vasteks olla ka o.
- 2 Mõnes allikas märgitakse rõhulist tseré’d é-ga.
- 3 Švaa kohta vt lähemalt märkus 5.
Märkus 4. Kuigi häälduses enam vahet ei ole, on heebrea täishäälikuid tavaks jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikesed on אַ (a), אֶ (e), אִ (i), אֹ (o), אֻ (u), pikad אָ (a), אֵ (e), אִי (i), אוֹ (o), אוּ (u). (Heinrich Simonil on o-na häälduv kamats ehk אָ lühike, pikk on אוֹ või אֹ). Lisaks on švaaga ülilühikesed אֲ (a), אֱ (e) ja אֳ (o).
Märkus 5. Švaad on kaht tüüpi: jääv švaa (שְׁוָא נָח shva naẖ), mille puhul täishäälikut ei hääldu, ja liikuv švaa (שְׁוָא נָע shva na), mis märgib lühikest e-häälikut. Kui varasem latinisatsioon võttis selle traditsioonilise jaotuse aluseks ning latiniseeris e-ga vaid shva na‘ga silbid, siis uus süsteem võtab arvesse tegelikku hääldust, kus täishäälikuta hääldus on märksa levinum, nt on בְּנֵי בְּרָק Bne Brak (vanas süsteemis Bene Beraq), vrd גְּאוּלִים Ge'ulim, Tänapäeva heebrea keeles on švaa hääldus e-na säilinud järgmistel juhtudel:
- kui kahe kaashäälikutähe ühendis, milles švaa on esimese tähe all, on teine kaashäälik esimesega kokkulangev või sama moodustuskohaga ja hääldusviisiga, nt שָׁכְחוּ
shakheẖu, שָׁדַדְתְshadadet; - kui sõnaalguse kahe kaashäälikutähe ühendis, milles švaa on esimese tähe all, on esimene kaashäälik l, m, n, r, y [j], nt נְמָלִים
nemalim, מְנִיָהmeniyya; - kui sõnaalguse kahe kaashäälikutähe ühendis, milles švaa on esimese tähe all, on teine kaashäälik kõrihäälik (ayin, alef, h), nt תְּאָרִים
te'arim; - teatud sõnaalguse eesliidete (be, ke, le, te, ve) puhul, nt בּרֵיחָה
bereẖa, וְרוֹדִיםverodim.
Heebrea kirjaviisid
Heebrea kiri on igapäevatarvituses vokaliseerimata, s.o ilma täishäälikumärkideta jm diakriitikuteta. Vokaliseeritud kirjaviisi esineb pühades tekstides, luules ja lastele keele õpetamiseks mõeldud raamatutes.
Mõned kaashäälikutähed, nn lugemisabitähed ehk matres lectionis (א, ה, ו, י), on aja jooksul hakanud märkima ka täishäälikuid. Nende põhjal on välja töötatud täieliku kirjaviisi ehk כתיב מלא ktiv malé põhimõtted. Neid on korduvalt täpsustatud, aga täielikku ühtlust pole siiski saavutatud, tegelikus tarvituses on palju kõikuvust. Lugemisabitähti kasutatakse järgmiselt:
- א – peaasjalikult a märkimiseks, nt מצא
matsa; - ה – sõna lõpus a või e märkimiseks, nt ראה
ra'a, שרהshare; - ו – u või o märkimiseks, nt צור
tsur, יוםyom; - י – i või e märkimiseks, nt מין
min, ביתbet.
Vt ka
Kirjandus
- Hebrew alphabet; Shva. – Wikipedia.org (vaadatud 04.07.2023).
- Heinrich Simon, Lehrbuch der modernen hebräischen Sprache. VEB Verlag Enzyklopädie Leipzig 1982.