Täna, 15. veebruaril 2024 täitub 100 aastat keelemehe, pikka aega Eesti Keele Instituudis töötanud kolleegi Henn Saari sünnist.
Henn Saari puhul on tavaliselt esile tõstetud tema keelekorralduse käsitlusi (sh norm C kui keelekorralduse ideaal); terminoloogiauurimusi (oskuskeelt käsitleb ka ta kandidaadiväitekiri), huvi nimede vastu jpm, ent samavõrra oli ta ka tegev muudes valdkondades. Ühtlasi oli ta väsimatu esineja ja populariseerija. Avalikkus tundis teda Eesti Raadio “Keeleminutite” autorina. See saade oli ühtejärge eetris a-st 1969 a-ni 1999, seega 30 aastat. “Keelehäälingu” materjal avaldati kahes raamatus, 1976 ja 2004, neist teise seadsid kokku tema kolleegid Sirje Mäearu, Kaja Kruusmaa jt. Kaanetutvustus annab elegantse kokkuvõtte Saari huvialadest: “Keelekorralduse aluste selgitus, keeleteaduse ja eesti keele uurimise lühikursus, sissejuhatus sõnavaraõpetusse ja nimeteooriasse, keelepoliitika analüüs, lood eesti keele silmapaistvaimatest uurijatest ja korraldajatest ning eesti keeleelu sündmustest”.
Praegu on aktuaalsed ÕSiga seotud küsimused. Siin väärib tähelepanu Saari arvamus 1977. Saari unistas „keeletervissõnastikust“, kust leiaks vastuseid küsimustele, mida keeletarvitajad kõige sagedamini esitavad, kus „öeldaks, kas see või teine võõrmõju on hea või halb“, õpetataks uudissõnu kasutama. Saari küsis, miks inimene „peaks otsima neljast või viiest kohast, kui kõik vajalik võib olla ühtede kaante vahel koos“. Ühtede kaante all mõtles ta mõistagi ÕSi. „ÕS-i kaudu ja kõige kaudu, mis ÕS-i juures ja ümber, saame kõige paremini oma rahvaga kontakti.“
Saari toonane mõte on ootamatult päevakohane ka nüüd: järgmine “Eesti keele sõnaraamat ÕS 2025” ühendabki n-ö ühtede kaante vahele kogu eesti keele info. Ka meie soovime, et kõik vajalik oleks ühes kohas – esialgu EKI ühendsõnastikus Sõnaveebis. Siin on juba praegu erisugune keeleinfo omavahel tihedalt kokku põimitud. Ühelt poolt on kirjeldatud, milline keel tegelikult on, millist keelt me räägime ja kirjutame, registreeritud sõnad ja tähendused, mis rahva suus kasutusel, antud nende kohta mitmesugust infot, näiteks pakutud suurt hulka sünonüüme, esitatud tüüpilisi naabersõnu ja näitelauseid. Teisalt on esitatud kogu norminguline info: õigekiri ja morfoloogia koos mitmesuguste selgitustega, rubriigis “ÕS selgitab” on omakorda ära toodud info Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste kohta (paljude sõnade juures, mida see otsus puudutab). Ükski sõna pole keeles üksi, vaid alati mingi teksti, suhtlussituatsiooni osa, see tähendab, et keelekasutaja peab igal hetkel teatavaid valikuid tegema. Ametikeele jaoks tuleks tõenäoliselt valida neutraalseim, tavalisim sõna, samas kui ilukirjanduse või essee jaoks võib sobida huvitavam, harvem sõna.
Üks oluline roll on keelemeestel nagu Henn Saari veel. Nad nimelt moodustasid mõttelise silla Eesti-aegse keelekorralduse ja tänapäeva vahel. Neil oli kogemus keelekorraldusest iseseisvas riigis. Kui Eesti sai vabaks, oli, millele toetuda. Saari ise on tunnistanud, et 1930. aastad on paratamatult tema teadvuses kuldaeg.
Koostanud Peeter Päll ja Margit Langemets
Anna tagasisidet