Wade-Giles
Hiina sõnu ja nimesid pannakse tänapäeval ladina kirja ümber pinyin’i süsteemi kohaselt, mis tuli Hiinas käibele 1950. aastatel ja levis rahvusvaheliselt 1970. aastatel . Enne seda oli maailmas kõige levinum latinisatsioonisüsteem Wade’i-Gilesi täiendatud süsteem (Modified Wade-Giles System). Selle autorid olid Thomas Francis Wade, kes pani süsteemile aluse XIX sajandi keskel, ja Herbert A. Giles, kes täiendas seda oma hiina-inglise sõnaraamatus (1892). Süsteem oli levinud rohkem ingliskeelsetes maades, sellest oli aga teisendeid ja lihtsustusi muudes riikides.
Tunnuslik sellele süsteemile on ülakomarohkus. k, p, t ja k’, p’, t’ erinevus on sama mis pinyin’is g, b, d ja k, p, t erinevus: esimesed on üsna eesti k, p, t sarnased, teine sari aga hõlmab aspireeritud (hõngatud) sulghäälikuid.
Selle süsteemi nimesid ümber kirjutades tuleb olla tähelepanelik, et lähteks olev kirjapilt ikka vastab Wade’i-Gilesi süsteemile; sageli puuduvad täpsust nõudvad ülakomad ja sel juhul ei saa üheselt teisendada.
WG silbialgused
Ära on toodud vaid juhtumid, kus süsteemid üksteisest erinevad.
| WG | Pinyin | Näited (silbid) |
|---|---|---|
| ch | zh (üldjuhul) | chang → zhang |
| j (i /v.a. lõpp –ih/ ja ü ees) | ching → jing | |
| ch’ | ch (üldjuhul) | ch’ang → chang |
| q (i /v.a. lõpp –ih/ ja ü ees) | ch’ing → qing | |
| hs | x | hsin → xin |
| j | r | jên → ren |
| k | g | kuang → guang |
| k’ | k | k’uang → kuang |
| p | b | pai → bai |
| p’ | p | p’ai → pai |
| ss | s | ssŭ → si |
| sz | s | szŭ → si |
| t | d | tung → dong |
| t’ | t | t’ung → tong |
| ts | z | tsang → zang |
| ts’ | c | ts’ang → cang |
| tz | z | tzŭ → zi |
| tz’ | c | tz’ŭ → ci |
WG silbilõpud
| WG | Pinyin | Näited (silbid) |
|---|---|---|
| ê | e | ê → e, shê → she |
| eh | e (silbis yeh) | yeh → ye |
| en | an (silbis yen) | yen → yan |
| ên | en | wên → wen |
| êng | eng | têng → deng |
| êrh | er (eraldi silp) | êrh → er |
| i | i (üldjuhul) | li → li |
| yi (eraldi silbina) | i → yi | |
| ieh | ie | lieh → lie |
| ien | ian | hsien → xian |
| ih | i | chih → zhi, ch’ih → chi, jih → ri, shih → shi |
| iung | iong | ch’iung → qiong |
| o | o (p, p’, m, f, w, y järel) | po → bo |
| uo (t, t’, n, l, ch, ch’, j, ts, ts’, s järel) | to → duo | |
| e (k, k’, h järel ja eraldi silbina) | ho → he | |
| u | u (üldjuhul) | ku → gu |
| ou (y järel) | yu → you | |
| ŭ | i | ssŭ → si, tzŭ → zi, tz’ŭ → ci |
| ü | u (üldjuhul) | chü → ju, ch’ü → qu, hsü → xu |
| ü (n, l järel) | nü → nü, lü → lü | |
| üan | uan | chüan → juan, ch’üan → quan, hsüan → xuan |
| üeh | ue (üldjuhul) | chüeh → jue, ch’üeh → que, hsüeh → xue |
| üe (n, l järel) | nüeh → nüe, lüeh → lüe | |
| uei | ui (k, k’ järel) | kuei → gui, k’uei → kui |
| ün | un | chün → jun, ch’ün → qun, hsün → xun |
| ung | ong | jung → rong |
Nimenäiteid: Chao Tsê-tsung → Zhao Zezong, Chou Hai-ên → Zhou Hai'en, P’êng Jên → Peng Ren, Lo Jui-ch’i → Luo Ruiqi, Liu Ch’ing-shao → Liu Qingshao, Pieh Lin → Bie Lin, Paot’ou → Baotou, Shanghai → Shanghai, Taku → Dagu, Szŭch’uan → Sichuan, Chingkangshan → Jinggang Shan, Yangtzŭchiang → Yangzi Jiang, Ch’üehshui → Queshui (Kaden, lk 42).
Palladiuse transkriptsioon
Vene keeles kasutatav Palladiuse transkriptsioon pärineb põhiosas Palladiuse (P. Kafarovi) ja P. Popovi hiina-vene sõnaraamatust 1888, hiljem on seda veidi täiendatud ja kohandatud uuele kirjaviisile.
Palladiuse silbialgused
| Pall. | Pinyin | Näited (silbid) |
|---|---|---|
| б | b | бао → bao |
| в | w | вэнь → wen |
| г | g | гуй → gui |
| д | d | дэн → deng |
| ж | r | жэнь → ren |
| к | k | кэ → ke |
| л | l | ле → lie |
| м | m | мао → mao |
| н | n | няо → niao |
| п | p | по → po |
| с | s (üldjuhul) | сунь → sun |
| x (е, и, ю, я ees) | сянь → xian | |
| т | t | тао → tao |
| ф | f | фэнь → fen |
| х | h | хэ → he |
| ц | c (üldjuhul) | цао → cao |
| q (е, и, ю, я ees) | цяо → qiao | |
| цз | z (üldjuhul) | цзао → zao |
| j (е, и, ю, я ees) | цзяо → jiao | |
| ч | ch | чун → chong |
| чж | zh | чжэнь → zhen |
| ш | sh | шуй → shui |
Palladiuse silbilõpud
Tabelis lisatud märge “eraldi silbina” tähistab juhtumeid, kui silbialguse kaashäälikut polegi. Sel juhul on latinisatsioonivaste mõnikord erinev, vrd лян → liang, aga ян → yang. Tähelepanelik tuleb olla vene transkriptsioonis н-lõpuliste silpidega, neile vastab latinisatsioonis ng. Niisamuti tuleb eristada е-d ja э-d, vrd бе → bie, бэ → be.
| Pall. | Pinyin | Näited (silbid) |
|---|---|---|
| а | a | ма → ma |
| ай | ai | най → nai |
| ан | ang | ван → wang |
| ань | an | гань → gan |
| ао | ao | бао → bao |
| е | ie, eraldi silbina ye | бе → bie |
| и | i, eraldi silbina yi | ли → li |
| ин | ing, eraldi silbina ying | мин → ming |
| инь | in, eraldi silbina yin | цзинь → jin |
| о | uo (üldjuhul) | то → tuo |
| o (б, в, м, п, ф järel ja eraldi silbina) | во → wo | |
| ой1 | ui (silbis хой) | хой → hui |
| оу | ou | коу → kou |
| у | u, eraldi silbina wu | ду → du |
| уа | ua | куа → kua |
| уай | uai | гуай → guai |
| уан | uang | шуан → shuang |
| уань | uan | жуань → ruan |
| уй | ui | гуй → gui |
| ун | ong | дун → dong |
| унь | un | сунь → sun |
| уэй1 | ui (silbis хуэй) | хуэй → hui |
| ы | i2 | сы → si, цы → ci, цзы → zi |
| ын1 | eng | мын → meng |
| ынь1 | en | фынь → fen |
| э | e | бэ → be |
| эй | ei | вэй → wei |
| эн | eng | хэн → heng |
| энь | en | сэнь → sen |
| эр | er | эр → er |
| ю | iu, eraldi silbina you | лю → liu |
| юань | uan, eraldi silbina yuan | цзюань → juan |
| юе | (юэ varasem variant) | |
| юй | ü (üldjuhul), eraldi silbina yu | люй → lü |
| u (с, ц, цз järel) | сюй → xu | |
| юн | iong, eraldi silbina yong | цзюн → jiong |
| юнь | un, eraldi silbina yun | цюнь → qun |
| юэ | üe (üldjuhul), eraldi silbina yue | люэ → lüe |
| ue (с, ц, цз järel) | цзюэ → jue | |
| я | ia, eraldi silbina ya | ня → nia |
| ян | iang, eraldi silbina yang | лян → liang |
| янь | ian, eraldi silbina yan | нянь → nian |
| яо | iao, eraldi silbina yao | сяо → xiao |
- 1 Erandlik või traditsiooniline silp.
- 2 Silp ды →
dė.
Kui silp lõpeb н-ga, siis lisatud kõvendusmärk näitab silbipiiri, vrd фанань → fanan, фанъань → fang'an.
Nimenäiteid: Лю Шаоци → Liu Shaoqi, Дэн Сяопин → Deng Xiaoping, Тань Чжэньлинь → Tan Zhenlin, Бо Ибо → Bo Yibo, Чжан Вэньтянь → Zhang Wentian, Ло Жуйцин → Luo Ruiqing, Сычуань → Sichuan, Чэнду → Chengdu, Ухань → Wuhan.
Vt ka
Kirjandus
- Klaus Kaden, Die wichtigsten Transkriptionssysteme für die chinesische Sprache. Eine Einführung zum Selbststudium. Leipzig: VEB Verlag Enzyklopädie 1975.
- Wade-Giles. – Wikipedia.org (vaadatud 11.07.2023).