Indoeuroopa keelkonna germaani keelte läänegermaani rühma kuuluv hollandi keel (Nederlands) on Hollandi ehk Madalmaade ametikeel. Ta on ka üks kolmest Belgia ametikeelest (prantsuse ja saksa kõrval) ning Suriname ametikeel. Keelt kõneldakse Kariibi piirkonnas Arubal, Curaçaol ja Sint Maartenil, mis on Hollandile kuuluvad autonoomsed maad. Kõnelejate arvult on hollandi keel inglise ja saksa keele järel kolmas läänegermaani keel.

Belgias kõneldavat hollandi keelt nimetatakse flaami keeleks (Vlaams, ametlik nimetus ka Belgias on siiski Nederlands). Ent flaami keele all võidakse mõtelda ka pooleldi kirjakeeleks kujundatud ja Flandria murretel põhinevat keelt (tussentaal ehk nn vahekeel), Flandria murdeid vms. Traditsioonilistest hollandi keele murretest pürivad iseseisvusele veel

  • Hollandi alamsaksi keel (Nederlands Nedersaksisch, endanimetus Nederlaands Leegsaksies) – peamiselt Hollandi Drenthe, Groningeni ja Overijsseli provintsis (Hollandis tunnustatud piirkonnakeeleks, väga lähedane alamsaksa keelele);
  • limburgi keel (Limburgs) – Hollandi ja Belgia Limburgi provintsis (Hollandis tunnustatud piirkonnakeeleks);
  • lääneflaami keel (West-Vlaams, endanimetus West-Vlams ~ West-Vloams ~ Vlaemsch) – Lääne-Belgias, Prantsusmaal;
  • zeelandi keel (Zeeuws, endanimetus Zeêuws) – Hollandi Zeelandi ja Lõuna-Hollandi provintsis.

Holland ja Belgia sõlmisid 1980. a keeleliidu lepingu, milles kohustusid ühist hollandi kirjakeelt koos arendama.

Kirjutus

Hollandi keel kasutab ladina kirja. Hollandi tähestik:

A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.

Lisaks on kasutusel kaksiktäht IJ ij. Kuigi põhitähestikus puuduvad lisamärkidega tähed, esineb hollandi sõnades treema e täpid (¨), nt ruïne ‘varemed’, ja rõhutamiseks akuut (´), nt één appel ‘üks õun’, vrd een appel ‘(mingi) õun’.

Eesti tekstis kirjutatakse hollandi nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on nimedel liikuv, kõige sagedamini on rõhk esimesel silbil. Kahekordse tähega kirjutatud täishäälikuid hääldatakse pikalt: Maas [maas], Roosendaal [roozendaal]. Ka rõhulise lahtise, st täishäälikuga lõppeva silbi ühekordse tähega kirjutatud täishäälik hääldub pikana: Molenaer [moolenaar], Wageninger [vaaheninger].

Pikemalt

TähedHääldusNäited
ae[aa]Maeterlinck [maaterlink], Waesland [vaasland], Bloemaert [bluumaart]
c[k] üldjuhulCouperus [kouperüs], Campen [kampen]
[s] e, i ja y-i ees
ch[h(h)]Berchen [berhen]
ck[k]Eeckhout [eekhout], Koninck [koonink]
eu[öö]Streuwels [ströövels]
ey[ei] ~ [äi]Heythuysen [heithöizen], Leyden [leiden], Heyermans [heiermans]
g[h], v.a ühendis ngSpeegel [speehel], Potgieter [pothiiter], Goes [huus], Groningen [hrooningen]
ie[ii]Mieris [miiris], Vries [vriis], Vlieland [vliiland]
ij[ei]Rijswijk [reisveik], Nijmegen [neimeehen]
oe[u(u)]Goeke van Aelst [guuke van aalst], Roemond [ruumond], Koekkoek [kukkuk]
s[z] täishäälikute vahelRoosendaal [roozendaal]
sch[sh] üldjuhulSchelde [shelde], Netscher [netsher]
[ss] sõna lõpusRuysch [röiss]
u[ü(ü)] ~ [ö(ö)]Culemborg [küülemborh]
ui, uij[öi] ~ [öü]Kuiper [köiper], Ruisdael [röisdaal], Ruijsbroec [röisbruk]
uy[öi] ~ [öü]Ruyter [röiter]
w[w] ~ [u]
y[ei]Dyck [deik], Hadewyk [haadeveik]
Hollandi nimede hääldus

Isikunimed

Hollandi isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi. Nt Mark Rutte (M), Carola Schouten (N).

Eesnimede arv ei ole seadusega piiratud. 2014. a andmetel said 39% lastest ühe nime, 38% kaks nime, 20% kolm nime, 2% neli nime ja vaid mõnisada last viis või enam nime. Nimede valik on seaduse seisukohalt suhteliselt vaba, välistatud on nimed, mis on liiga sarnased mõne olemasoleva perekonnanimega või mis on ebasündsad. Hollandlaste eesnimed on vanemas osas germaani päritolu (Adelbert, Albert, Hildebrant, Gertrud) või kristlikku päritolu (Jan, Kees, Piet). Pärast viimast maailmasõda on eesnimede valik kõvasti laienenud. 2020. a olid Hollandis lastele pandud nimede edetabelis poistel Noah, Sem, Sam, Liam ja Lucas, tüdrukutel Emma, Julia, Mila, Tess ja Sophie. 25 sagedaima nime hulgas olid hollandi päritolu Noud, Mee ja Teun poistel ning Saar, Lotte ja Lieke tüdrukutel.[1]

Perekonnanimed muudeti sunduslikuks 1811. a. Hollandlastel on üle 100 000 eri perekonnanime, need viitavad isikuomadustele, kohtadele, ametitele jm-le. Kõige sagedamad perekonnanimed on De Vries, Van de Berg ~ Van den Berg ~ Van der Berg, Van Dijk, Bakker, Janssen, Visser, Smit ja Meijer ~ Meyer.

Partiklid

Hollandi perekonnanimedele on omased mitmesugused kildsõnad ehk partiklid (tussenvoegsel), mis kaasnevad põhinimega, neist tuntuim van, mis üldiselt viitab päritolukohale. Sageli on nimes mitu partiklit. Partikliga algavaid perekonnanimesid on üle 20 000, tüüpilised algused on

  • van (‘-st’,45%);
  • de (määratud artikkel, nagu inglise the; 21,5%);
  • van der (16,6%);
  • van den (7,2%);
  • van de (4,3%).

Sagedaimad partiklid on veel aan, bij, den ~ de ~ d’, in, onder, op, over, ‘s, te ~ ten ~ ter, tot, uit ~ uijt, voor.

Hollandi õigekirjareeglite järgi kirjutatakse esimene partikkel suure algustähega, kui ei eelne eesnime või initsiaali. Seega nt Jan van den Berg ~ J. van den Berg, aga professor Van den Berg. Tähestikulisel järjestamisel läheb Van den Berg B-tähe alla.

Belgia reeglite järgi on partiklid kas suure või väikese tähega ja need säilivad igas asendis. Nt A. van der Velde ja professor van der Velde, Jan Van den Broeke. Tähestikulisel järjestamisel läheb Van den Broeke V-tähe alla.

Nimed perekonnas

Varasema tava kohaselt lisas naine abielludes oma perekonnanime ette mehe perekonnanime. Nt kui Anna Pietersen abiellus Jan Janseniga, siis sai ta nimeks Anna Jansen-Pietersen. Kuid see muutus ei kajastunud siiski ametlikes dokumentides, kus ta jäi vana nimega.

Praegune seadus annab rohkem vabadusi. Abiellumisel säilitavad partnerid üldjuhul oma algse perekonnanime, kuid võivad valida ka oma partneri nime või neid omavahel kombineerida. Nt kui abielluvad omavahel Jansen ja Smit, siis võib kumbki partner valida endale nimeks Jansen, Smit, Jansen-Smit või Smit-Jansen. Vastav nimevalik registreeritakse koos abieluga omavalitsuses, kuid sellega ei loobuta oma algsest nimest, mis jääb isiku seaduslikuks nimeks. Valdav pruuk on siiski selline, et kui naine (nt Jansen) abiellub (nt Smitiga), siis ta kas säilitab oma algse nime (Jansen) või kasutab topeltnime (Smit-Jansen), üksi teise partneri perekonnanime endale ei võeta.

Kohanimed

Hollandi keeleala kohta käivad eksonüümid:

  • Belgias: Belgia (België), Brüssel (Brussel), Flaami Brabant (provints, Vlaams-Brabant), Flaamimaa (Vlamingen), Flandria (Vlaanderen), Ida-Flandria (provints, Oost-Vlaanderen), Lääne-Flandria (provints, West-Vlaanderen);
  • Hollandis: Friisi saared (Friesche Eilanden ~ Waddeneilanden), Haag (‘s-Gravenhage ~ Den Haag), Holland ehk Madalmaad (Nederland), Lõuna-Holland (provints, Zuidholland), Lääne-Friisi saared (Waddeneilanden ~ West-Friese Waddeneilanden), Põhja-Brabant (provints, Noordbrabant), Põhja-Holland (provints, Noordholland), Rein (jõgi, Rijn);
  • Surinames: Guajaana (Guyana’s), Guajaana mägismaa (Hoogland van Guyana).

Kirjandus

  • Dutch name. – Wikipedia.org (vaadatud 21.12.2021).
  • Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 904.

Märkused

Anna tagasisidet