Indoeuroopa keelkonna keldi keelte goideli rühma kuuluv iiri keel (Gaeilge) on Iirimaa kui riigi ametikeel, tal on ka vähemuskeele staatus Ühendkuningriiki kuuluval Põhja-Iirimaal. Kuigi iiri keelel on Iirimaal esimese ametikeele staatus, kasutab teda argikeelena 1,5% Iirimaa elanikest, keelt väidab end oskavat 39,8% iirlastest. Faktiline suhtluskeel Iirimaal on inglise keel ning enamikust isiku- ja kohanimedest on olemas nii iirikeelne kui ka inglispärastatud variant. Piirkondi, kus iiri keel on elavas kasutuses, nimetatakse Gaeltachtiks, need alad jäävad peamiselt Iirimaa läänerannikule (kõrvaloleval kaardil märgitud tumerohelisega).
Kirjutus
Iiri keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti. Iiri tähestik:
A a (Á á), B b, C c, D d, E e (É é), F f, G g, H h, I i (Í í), L l, M m, N n, O o (Ó ó), P p, R r, S s, T t, U u (Ú ú).
Tähed J, K, Q, V, W, X, Y, Z esinevad üksnes võõrsõnades. Iiri keelt kirjutati varem gaeli kirjas, mis on õieti ladina kirja üks teisendeid (nii nagu fraktuur ehk gooti kiri). Sellel on üksühesed vasted ladina (antiikva) kirjas, ent gaeli kirjas ülapunktiga tähtedele (B, C, D, F, G, M, P, S, T) vastavad antiikva kirjas selle tähe ja h ühendid, nt ċ = ch, ġ = gh jne. Iiri kirjaviis on aja jooksul muutunud, viimane reform oli 1957. a, kui kirjapildist kaotati mitmed hääldumatud täheühendid.
Eesti tekstis kirjutatakse iiri nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on iiri nimedes esimesel silbil, v.a mõned eesliited. Akuut (´) tähe peal näitab täishääliku pikkust: á [aa], é [ee] jne.
Iiri keeles on kaashäälikud kas peenendatud (palataliseeritud) või peenendamata (velariseeritud). (Siin ja allpool on parema loetavuse huvides peenendust märgitud j-iga, kui järgneb täishäälik; siiski tuleb silmas pidada, et sõna keskel hääldub peenendatud kaashäälik lühikesena, nt nimes Baile [baljə] on l lühike nagu eesti sõnas kulu [kul’u] ‘tuvi’, mitte pikk nagu sõnas paljas.) Peenendust või peenendamatust märgitakse kaashääliku ette ja järele kirjutatud täishäälikutega, seejuures täishäälikud ise jäävad enamasti hääldamata. Peenendatud kaashääliku ees ja järel on i või e, peenendamata kaashääliku ees ja järel o või u, harvem a. Näiteks ciúin [kjuun’], glúin [gluun’], fear [fjar], féar [fjeer], bhíos [vjiis], bhís [vjiis’], fuil [fil’], seachtainí [sjähtənji].
Teatud juhtudel toimub sõna algul häälikumuutus, mida nimetatakse eklipsiks. Sel juhul muutuvad helitud kaashäälikud (p, t, c, f) helilisteks (b, d, g, bh) ja helilised kaashäälikud (b, d, g) ninahäälikuteks (m, n, ng). Iiri kirjaviisi omapära on selles, et algset häälikut märkiv täht jääb alles (sh suurtäht, kui tegu on nimega), aga tema ette kirjutatakse tegelikult häälduv täht. Seega häälduvad sõna algul bp [b], dt [d], gc [g], bhf [v], mb [m], nd [n], ng [ŋ/nj]. Näiteid nimedest, kus eklips esineb: Droichead Abhann Ó gCearnaigh [drohjəd aun oo gjaarnii], Maolán na nGabhar [miilaanə ŋaur], Inis na mBreatnach [injəs’nə m’rjanəhh]. Mõnevõrra analoogiline on algselt s-algulise nime muutumine artikli (an) järel t-alguliseks – ka siis jääb kirjapilti s alles, kuigi hääldub vaid t: An tSionainn [ən tjinən’], An tSeanphailís [ən tjanfaljiis’].
Rõhuta silbis häälduvad täishäälikud ebamäärasemalt ja märgitakse [ə]-ga. Ka diftongid ia ja ua häälduvad [iə] ja [uə].
Pikemalt
Allolevad hääldusvasted pole ammendavad, eri allikates on ka häälduse lahknevusi, mis tulenevad ilmselt murdetaustast. Sobivate nimenäidete puudumisel on näiteks toodud iirikeelseid sõnu (kursiivis).
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| a | [ä] peenendatud kaashääliku järel | teach [tjähh], ceaig [kjäg’] |
| ae | [ee] | lae [lee] |
| ao | [ii] | Aontroim [iintrəm’], Caonach [kiinəhh] |
| [ee] murretes | Caoth [kee] | |
| bh | [v] üldjuhul | An Bhinn Bhuí [ən vjin’ vii] |
| [u] sõna keskel a järel | babhta [bautə] | |
| ch | [h(h)] | Ceárach [kjaarəhh], An Chill [ən hjil’] |
| dh | [gh]* üldjuhul | Dhá Dhrom [ghaa ghrom] |
| [i] sõna keskel a järel | fadhb [faib] | |
| ei hääldu sõna lõpus | Daraidh Braoin [darii briin’] | |
| eo | [joo] üldjuhul | ceol [kjool] |
| [oo] sõna alguses | Eochaill [oohhəl’] | |
| fh | ei hääldu | Céim an Fhia [kjeem’ ənj·iə], fhad [ad], fhear [är] |
| gh | [gh]* üldjuhul | Port an Ghiolla Ghruama [portə ghjilə ghruəmə] |
| [i] sõna keskel a järel | saghdar [saidər] | |
| ei hääldu sõna lõpus | Tigh Leath Slí [tjiljas’ljii] | |
| mh | [v] üldjuhul | Daimhinis [davjinjis’] |
| [u] sõna keskel a järel | amhrán [auraan] | |
| ng | [nj] e ja i ees | ngean [njän] |
| ph | [f] | An Pháirc [ən faar’k’] |
| sh | [h] | shean [hän] |
| th | [h] üldjuhul | An Bóthar Buí [ən boohər bii] |
| ei hääldu sõna lõpus | Caoth [kee], Ó Méith [oo mjee] |
*Täpsemalt g-ahtushäälik.
Märkus. Peenendatud [s’] on üsna lähedane [š’]-häälikule.
Isikunimed
Iiri isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Pádraig Ó Riain, Eiléan Ní Chuilleanáin.
Paljudel iirlastel on rööpselt olemas oma nime iiri ja inglise variant, mida nad kasutavad vastavalt olukorrale; mõned neist on tuntud rohkem inglise nime all, nt Douglas Hyde (Dubhghlas de hÍde), Arthur Griffith (Art Ó Gríobhtha), Kevin O’Higgins (Caoimhín Ó hUiginn), mõned rohkem iiri nime all, nt Flaithrí Ó Maolconaire (Florence Conry), Pádraig Ó Siochfhradhra (Patrick O’Sugrue). Siinne ülevaade käib eeskätt iirikeelsete nimede kohta.
Iiri perekonnanimed on suuresti pärit isanimedest ja sisaldavad eesosist, mis vaheldub vastavalt soole:
Ó~Ua(‘järglane’) meessoovormis,Nínaissoovormis, millele järgneb nimi omastavas käändes, nt Ó Dónaill (Dónalli järglane), Ní Dhónaill*;Mac(‘poeg’) meessoovormis,Nicnaissoovormis, millele järgneb nimi omastavas käändes, nt Mac Mathúna, Nic Mhathúna*.
*Vt märkust leenistumise kohta isikunimede jaotise lõpus.
Isanimest pärinevad perekonnanimed talitlevad kui perekonnanimed, st Pádraig Ó Riaini poeg kannaks samuti nime Ó Riain. On ka muu päritoluga perekonnanimesid, neil eesosis puudub, nt Ághas, Breathnach, Seoige.
Eesnimed on nii keldi kui ka kristlikku päritolu ja enamasti on neil olemas inglise vaste. Mehenimed on nt Art (Arthur), Caoimhín (Kevin), Cónán, Dubhghlas (Douglas), Dúnchad (Duncan), Liam (William), Micheál (Michael), Muiris (Maurice), Pádraig (Patrick), Peadar (Peter), Pól (Paul), Rian (Ryan), Séamus (James), Seán (John), Seosamh (Joseph), Tomás (Thomas). Naisenimede näited: Eiléan (Ellen), Gráinne (Grace), Laoise (Lois), Máire (Mary), Mairéad (Margarit), Muirgheal (Muriel), Pádraigín (Patricia).
Eesnimele võib lisanduda täiend Mór (‘suur’) või Óg (‘noor’) ~ Beag ~ Beg (‘väike’), näitamaks eri põlvkondi. Nt Seán Óg Ó Súilleabháin, st noorem Seán Ó Súilleabháin (ingl O’Sullivan). Võidakse kasutada ka juuste värvile viitavaid täiendeid, nt Pádraig Rua ‘punapäine Pádraig’, Máire Bhán ‘heledapäine Máire’.
Gaeltachti rahvalik isikunimemall
Iirikeelsetes piirkondades esineb ka isikunimemall eesnimi + isa eesnimi + isapoolse vanaisa eesnimi, seejuures kaks viimast on omastavas käändes. Nt Seán Phóil Shéamuis (Seán – eesnimi, Phóil < Pól – isa nimi, Shéamuis < Séamus – vanaisa nimi). Isa või vanaisa nime asemel võib esineda ka ema või vanaema nimi, kui need on paremini tuntud. Nimemall pole ametlik.
Nimed perekonnas
Kui iiri naine otsustab abielludes võtta mehe perekonnanime, siis tuleb Ó asemele Bean Uí (‘järglase naine’) või lühendatult Uí ja eesosise Mac asemele Bean Mhic (‘poja naine’) või lühendatult Mhic. Nt Bean Uí Dhónaill või Uí Dhónaill, Bean Mhic Siúrtáin või Mhic Siúrtáin.
Näidisperekond eesosisega Mac: Seán Mac Mathúna (isa), Máire Mhic Mhathúna (ema, Seáni naine), Aoife Nic Mhathúna (tütar), Pádraig Mac Mathúna (poeg). Eesosisega Ó: Pól Ó Murchú (isa), Mairéad Uí Mhurchú (ema, Póli naine), Gráinne Ní Mhurchú (tütar), Seán Ó Murchú (poeg).
Märkus. Kui eesosis on Ní, Nic, (Bean) Uí või (Bean) Mhic, siis toimub järgneva nime alguses häälikumuutus, mida nimetatakse leenistumiseks (lenition) või traditsiooniliselt aspiratsiooniks, mis kirjapildis tähendab h lisamist algsele tähele: b → bh, c → ch, d → dh, f → fh, g → gh, m → mh, p → ph, s → sh, t → th. Häälikumuutust ei toimu, kui eelnev osis lõpeb c-ga (Nic, Mhic) ja järgnev osis algab c või g-ga. Kui eesosis on Ó ja järgnev osis algab täishäälikuga, siis ilmub vahele h: Ó hUiginn (inglise O’Higgins).
Eesosistest on teisendid Mag (= Mac, täishääliku ees), inglise tavas Mc ~ Mac ~ M’ ~ Mag; Nig (= Nic), Ua (= Ó), inglise tavas O’.
Naissoovormid kehtivad iirikeelsetes nimedes; kui nimi on inglispärastatud, siis kasutatakse eesosiseid O’ või Mac soost sõltumata.
Laps saab sündimisel kas oma ema või isa perekonnanime või mõlemad mis tahes järjestuses sidekriipsuga ühendatult[1].
Kohanimed
Iirimaa kohta käivaid eksonüüme on eesti keeles vaid üks – maanimi Iirimaa ehk Iiri (Éire).
Kuigi Iirimaa esimene ametikeel on iiri keel ja ametlikel kohanimesiltidel on esikohal iirikeelne nimi – tõsi küll, sageli teistsuguses või väiksemas kirjas –, on praktikas enam kasutusel ingliskeelsed kohanimed. Neid on pragmaatiline ka eesti tekstides kasutada, lisades võimaluse korral iirikeelse kohanime rööpnimeks või sulgudesse.
Ingliskeelsed kohanimed on enamasti küll iirikeelsete kohanimede inglispärastused, kuid algupäraste iiri nimede äratundmine nende tagant on kohati keeruline ja seetõttu on eri aegadel ja eri allikates iiri nimekujudes variante, mis tulenevad konkreetse nime etümoloogia eri tõlgendustest. 2005. a kehtestati ligi 2000 Iirimaa kohanimele ametlikud iirikeelsed vasted.
Iirimaa jaguneb ajalooliselt neljaks provintsiks: Connacht, Leinster (iiri Laighin), Munster (An Mhumhain) ja Ulster (Ulaidh). Praeguse Iiri riigi koosseisu kuulub 26 krahvkonda: Carlow (Ceatharlach), Cavan (An Cabhán), Clare (An Clár), Cork (Corcaigh), Donegal (Dún na nGall), Dublin (Baile Átha Cliath), Galway (Gaillimh), Kerry (Ciarraí), Kildare (Cill Dara), Kilkenny (Cill Chainnigh), Laois, Leitrim (Liatroim), Limerick (Luimneach), Longforf (An Longfort), Louth (Lú), Mayo (Maigh Eo), Meath (An Mhí), Monaghan (Muineachán), Offaly (Uíbh Fhailí), Roscommon (Ros Comáin), Sligo (Sligeach), Tipperary (Tiobraid Árann), Waterford (Port Láirge), Westmeath (An Iarmhí), Wexford (Loch Garman) ja Wicklow (Cill Mhantáin).
Kirjandus
- Gasaitéar na hÉireann / Gazetteer of Ireland. Names of centres of population and physical features. Prepared by the Placenames Branch of the Ordnance Survey. (C) Rialtas n hÉireann 1989. [Nimede näited ja hääldus.]
- Irish language, alphabet and pronunciation. – Omniglot.com (vaadatud 05.09.2021).
- Irish name; Place names in Ireland. – Wikipedia.org (vaadatud 22.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 588.
- The Pronunciation and Spelling of Modern Irish. – Sabhal Mòr Ostaig (vaadatud 05.09.2021).
- Christoph Wendler, Irish Spelling. – Abair.ie (vaadatud 05.09.2021).
Märkused
- [1] Registration of Births Information. – Treoir.ie (vaadatud 04.01.2022).