India nimed

India keeled

India ametikeeled on hindi ja inglise. Neist esimene on põhiseaduse XVII osa alusel India ametlik keel, inglise on ametlik lisakeel. India põhiseaduse 8. lisas (Eighth Schedule) on loetletud 22 India ametlikku keelt. Nende hulgas ei ole inglise keelt, kuid on järgmised (lisatud sulgudes algkeelne nimetus, kiri, mida keel kasutab, ja kus osariikides seda kõneldakse):

1. assami keel (অসমীয়া ভাষা Asamīyā bhāṣhā), kiri: bengali – Assamis;
2. bengali keel (বাংলা ভাষা Bāṁlā bhāṣhā), kiri: bengali – Lääne-Bengalis, Tripuras;
3. bodo keel (बर’ राव Boro rao), kiri: devanaagari – Assamis;
4. dogri keel (डोगरी Ḍogrī), kiri: devanaagari – Jammus ja Kashmiris;
5. gudžarati keel (ગુજરાતી ભાષા Gujarātī bhāṣhā), kiri: gudžarati – Gujaratis;
6. hindi keel (हिन्दी Hindī), kiri: devanaagari – Chattisgarhis, Haryanas, Himachal Pradeshis, Jharkhandis, Madhya Pradeshis, Rajasthanis, Uttar Pradeshis, Uttarakhandis;
7. kannada keel (ಕನ್ನಡ Kannaḍa), kiri: kannada – Karnatakas;
8. kašmiiri keel (कॉशुर Koshur), kiri (Indias): devanaagari – Jammus ja Kashmiris;
9. konkani keel (कोन्क्णी Konkṇī), kiri: devanaagari – Goas;
10. maithili keel (मैथिली भाषा Maithilī bhāṣhā), kiri: devanaagari – Biharis, Jharkhandis;
11. malajalami keel (മലയാളം Malayāḷaṁ), kiri: malajalami – Keralas;
12. manipuri keel (Maṇipūri), kiri: bengali – Manipuris;
13. marathi keel (मराठी भाषा Marāṭhī bhāṣhā), kiri: devanaagari – Maharashtras;
14. nepali keel (नेपाली भाषा Nepālī bhāṣhā), kiri: devanaagari – Lääne-Bengalis, Sikkimis;
15. oria keel (ଓଡ଼ିୟା Oṙiyā), kiri: oria – Odishas;
16. pandžabi keel (ਪੰਜਾਬੀ Pańjābī), kiri: gurmukhi – Pandžabis;
17. sanskriti keel (संस्कृतम Saṁskṛtam), kiri: devanaagari – klassikaline keel;
18. santali keel (ᱥᱟᱱᱛᱟᱲᱤ), kiri: santali – Assamis, Biharis, Jharkhandis jm;
19. sindhi keel (सिंधी Sińdhī), kiri (Indias): devanaagari – Rajasthanis;
20. tamili keel (தமிழ் Tamil̮), kiri: tamili – Tamil Nadus, Puducherrys;
21. telugu keel (తెలుగు Tĕlugu), kiri: telugu – Andhra Pradeshis, Telanganas;
22. urdu keel (اردو Urdū), kiri: araabia – Jammus ja Kashmiris, Telanganas jm.

Osariigid võivad lisaks kehtestada oma ametikeeli, vahel on nad määratletud lisakeelteks:

1. Andhra Pradesh – telugu;
2. Arunachal Pradesh – inglise;
3. Assam – assami, lisaks piirkonniti bengali, bodo;
4. Bihar – hindi, lisaks urdu;
5. Chhattisgarh – tšatisgarhi, hindi;
6. Goa – konkani;
7. Gujarat – gudžarati, lisaks hindi;
8. Haryana – hindi, lisaks inglise, pandžabi + piirkonnakeeled;
9. Himachal Pradesh – hindi, lisaks sanskriti + põliskeeled;
10. Jharkhand – hindi, lisaks angika, bengali, bhodžpuri, hoo, kharia, khortha, kurmali, kuruhhi, magali, maithili, mundari, nagpuri, oria, santali, urdu;
11. Karnataka – kannada;
12. Kerala – malajalami, lisaks inglise;
13. Lääne-Bengal – bengali, inglise, lisaks nepali, urdu, hindi, oria, santali, pandžabi, kamtapuri, radžbanši, kurmali, kuruhhi, telugu;
14. Madhya Pradesh – hindi;
15. Maharashtra – marathi;
16. Manipur – manipuri;
17. Meghalaya – inglise;
18. Mizoram – mizo, inglise;
19. Nagaland – inglise;
20. Odisha – oria;
21. Pandžab – pandžabi;
22. Rajasthan – hindi, lisaks inglise + piirkonnakeeled radžastani, mevati;
23. Sikkim – inglise, nepali, sikkimi, leptša, lisaks gurungi, limbu, magari, mukhia, nevari, rai, šerpa, tamangi;
24. Tamil Nadu – tamili, lisaks inglise;
25. Telangana – telugu, lisaks urdu;
26. Tripura – kokboroki, inglise, bengali;
27. Uttarakhand – hindi, lisaks sanskriti + põliskeeled;
28. Uttar Pradesh – hindi, lisaks urdu.

Oma halduskeeled on ka liiduterritooriumidel: Andamanid ja Nicobarid (hindi, inglise), Chandigarh (inglise), Dadra ja Nagar Haveli ja Daman ja Diu (gudžarati, hindi, marathi, inglise), Delhi (hindi, inglise, lisaks pandžabi, urdu), Jammu ja Kashmir (kašmiiri, dogri, urdu, hindi, inglise), Ladakh (hindi, inglise), Lakshadweep (malajalami, inglise), Puducherry (tamili, inglise, prantsuse, lisaks piirkonniti malajalami, telugu).

Kirjutus

Hindi keel kasutab devanaagari kirja, mis on silpkiri. Silpkirja üks märk vastab tavaliselt silbile, milles on kaashäälik + täishäälik, nt क ka. Devanaagari kirjas jääb eri täishäälikute puhul kaashääliku märk üldjuhul samaks: क ka, का kā, कि ki, की kī, कु ku, कू kū, कृ kṛ, के ke, कै kai, को ko, कौ kau. Devanaagari kirja põhisilbid (looksulgudes ladina vaste):

1972. a kiitis ÜRO kohanimekorralduskonverents India esindaja ettepanekul heaks India rühma keelte latinisatsiooni, sh hindi latinisatsiooni, kuid praktikas on neid süsteeme väga vähe rakendatud, mistõttu üsna üldiselt jõuavad India isiku- ja kohanimed ning muud nimed rahvusvahelisse käibesse inglise keele vahendusel. Inglise vahendus tähendab mh seda, et ei kasutata diakriitilisi märke ja mõni nimi on edasi antud teisiti, kui tähttäheline ümberkirjutus seda eeldab.

Võib mainida veel kaht süsteemi.

1. Hunteri transkriptsiooni kasutatakse India ametlikel kaartidel; see on enam-vähem sama mis ÜRO süsteem, ent lisamärkidest kasutatakse vaid pikkuskriipsu ehk makronit; kui nime lõpus on –ā või –ī, siis need on lisamärgita. Hunteri süsteemis asendatakse veel ṅ → ng, ñ → ny, v → w (erandjuhul, nt i ees v = v).
2. Rahvusvahelist transliteratsiooni esindab standard ISO 15919:2001. Selles on mõned diakriitilised märgid teisiti (ÜRO = ISO: ṙ = ṛ, ṛ = r̥) ja lisaks ch = c, chh = ch, sh = ś, ṣh = ṣ.

Et hindi keel on tihedalt seotud sanskriti keelega, mis on hindi keele eellane nii, nagu on ladina keel itaalia keele suhtes, ja kasutab samuti devanaagari kirja, siis märgitagu, et Eesti orientalistidel on kasutusel oma süsteem, mida esindab nt “Ida mõtteloo leksikon“. Selles on üldiselt kasutusel eesti tähestiku tähed, ent täishääliku pikkust tähistatakse pikkuskriipsuga, ajuti kasutatakse ka muid lisamärke.

Hääldus

Kõigile keeltele ühist hääldusnormi ei ole võimalik esile tuua, eriti kõrvalekalduvad on bengali ja tamili nimede hääldamise reeglid. Järgnevad on kõige üldisemad hääldusvasted. Punkt tähe all näitab kaashääliku tumedamat (retrofleksset) hääldust, kriips tähe peal täishääliku pikkust. h kaashääliku järel märgib hõngust (aspiratsiooni).

Tähed	Hääldus	Näited
ch	[tš]	Champawat [tšampaw·at]
j	[dž]	Ajanta [adž·anta]
ñ	[nj] ~ [n’]	Cherāpuñji [tšera(a)pun’dži]
ṅ	[ŋ]	Gaṅgā [gaŋga(a)]
sh	[š]	Shimla [šimla]

Isikunimed

Isikunimesüsteemid Indias on väga erinevad ja sõltuvad nii usust kui ka piirkonnast, seetõttu on neid vaadeldud rühmiti: Põhja-India hindud, Gujarati hindud, telugud, Lõuna-India rahvad, muslimid ja sikhid. India eripäraks on kastinimed, mis sageli langevad kokku perekonnanimega. (Kastid on traditsioonilised sotsiaalsed kihid, mida on liigitatud kõrgemateks ja madalamateks; Indias on püütud sellest tulenevat diskrimineerimist ohjeldada.)

Põhja-India hindud

Isikunimemall on eesnimi + [kesknimi] + perekonnanimi. Nt Raj Lal Vasani. Kui ametlikumatel juhtudel on nõutav kaheosaline nimi, siis pannakse kesknimi kokku eesnimega, nt Rajlal Vasani. Kuivõrd hindu perekonnanimed on sageli kastinimed, siis võib isik sellest loobuda. Tavaliselt võetakse siis perekonnanimeks kesknimi, seega eespool toodud näitel oleks nimi Raj Lal (= härra Lal) ja pereliikmetel poleks ühist perekonnanime.

Lähedastest piirkondadest pärit ja samasse kasti kuuluvatel isikutel võib sageli olla sama perekonnanimi. Nt Ühendkuningriigis on sage indialaste perekonnanimi Patel. Enamik neist on hindud, aga nad võivad olla ka muslimid; usulist kuuluvust võib näidata sel juhul eesnimi, nt Hanif Patel.

India sikhide ja hindude ees- ja perekonnanimedel ei ole suuri erinevusi ja seda nimevara võivad kasutada mõlemad rahvarühmad, nt võib eesnimi Raj olla kasutusel ka sikhidel.

Tavalisemad kesknimed on meestel Kumar, Parkash, Chander, Lal, Nath, Datt, naistel Kumari, Rani, Lakshmi, Devi.

Abiellumisel võtab naine tavaliselt oma mehe perekonnanime. Pereliikmete nimedes on vahel ühiseid osiseid, nt Manju Devi lapsed võivad olla nimega Manju Lakshmi, Manju Sita, Manju Rani jne.

Gujarati hindud

Levinud ka Maharashtras marathi nimedes. Isikunimemall on eesnimi + isa eesnimi + perekonnanimi. Nt Sanjay Bharat Vadgama.

Nii meestel kui ka naistel on traditsiooniliselt kesknimeks isa eesnimi.

Eesnimedele võivad liituda järelliited –bhai meestel ning –bai või –ben naistel, ilma uut nime tekitamata. Nitaben on sama nimi kui Nita ning Sanjaybhai on sama mis Sanjay.

Abiellumisel võtab naine tavaliselt oma isa eesnime ja perekonnanime asemele oma abikaasa eesnime ja tema perekonnanime, nt kui Sanjay Bharat Vadgamaga abielluks Nita Jayant Patel, siis saaks naise nimeks Nita Sanjay Vadgama.

Laps saab tavaliselt oma isa perekonnanime, nt Sanjay Bharat Vadgama poeg võiks olla Rakesh Sanjay Vadgama.

Telugud

Telugu isikunimemall on perekonnanimi + eesnimi + [kastinimi], seejuures perekonnanimi (inti peru, ‘majanimi’) on omastavas käändes. Nt Katta Bomma Naicker, Venkata Satyanarayana Naidu. Perekonnanime paigutamine kõige ette on India mõistes ebaharilik.

Lõuna-India rahvad

Lõunaosariikidest, nagu Karnataka lõunaosa, Kerala, Tamil Nadu, pärit isikutel puuduvad üldiselt perekonnanimed.

Lõunakannada (Karnataka lõunaosa) isikunimemall on kohanimi + isa eesnimi + eesnimi, nt Haradanahalli Devegowda Kumaraswamy, lühendatult H. D. Kumaraswamy. Abielunaise nimeks on abikaasa eesnimi + eesnimi, nt Sumalatha Ambareesh. (Karnataka põhjaosa järgib Põhja-India malli, milles on olemas ka perekonnanimi.)

Malajalami (Kerala) isikunimemall on enamasti kohanimi + isa eesnimi + eesnimi, ent on ka teistpidi järjestust: eesnimi + isa eesnimi, nt Diana Mariam Kurian (Diana Mariam on eesnimed).

Tamili isikunimemall on isa eesnimi + eesnimi. Nt Alagaratnam Rasiah. Nii meestel kui ka naistel on isanimi oma eesnime ees, isanime sageli lühendatakse, nt A. Rasiah. Abiellumisel võtab naine tavakohaselt oma isa eesnime asemele mehe eesnime. Nt kui Alagaratnam Rasiah abiellub Muththusaamy Kamalaraaniga, saab naise nimeks Rasiah Kamalaraani või R. Kamalaraani. Nende poeg oleks nt Rasiah Sinnadorai ehk R. Sinnadorai, tütar Rasiah Laxmi ehk R. Laxmi.

Kasutusel on ka mall kohanimi + isa eesnimi + eesnimi, samuti kohanimi + eesnimi + perekonna kastinimi. Vt lähemalt tamili nimede artiklist.

Muslimid

India muslimid võivad vastavalt perekonna või kohalikele traditsioonidele

• järgida Lõuna-Indias sealseid nimetavasid, kasutades seejuures musliminimesid;
• järgida Lõuna-Aasia muslimite nimetraditsioone (vt bengali ja Pakistani nimed); neil võivad Põhja-Indias olla hindudega ühised perekonna- ja kastinimed; sel juhul võib neid aidata eristada eesnimi, nt Raj Lal Patel võiks olla hindu, Muhammad Hanif Patel aga muslim;
• järgida üksikutel juhtudel ka araabia nimetraditsioone.

Sikhid

Sikhide isikunimemall on eesnimi + usuline nimi + [perekonnanimi]. Nt Ravinder Singh Sahota (mees), Baljit Kaur Gill (naine). Usuline nimi on meestel alati Singh, naistel Kaur. Kuivõrd sikhi usund on kastivastane, ei kasuta sikhid üldiselt perekonnanimesid, seega esinevad need nimed kõige tõenäolisemalt kujul Ravinder Singh ja Baljit Kaur. Perekonnanime ei kasutata, kuigi selle võib anda ametlikeks juhtudeks.

Paljud sikhi mehed kasutavad usulist nime Singh perekonnanimena ning naised vastavalt nime Kaur. Seega ei saa perekonnanimedest ilma taustainfota teha järeldusi kellegi peresuhete kohta.

Enamik sikhi eesnimesid on soo suhtes neutraalsed, st kasutatavad mõlemast soost isikute puhul; üksnes usulise nime Kaur põhjal võib nimekandjat pidada naiseks. Singh käib enamikul juhtudel meeste kohta, kuid tema kasutamisel perekonnanimena see eeldus ei kehti. Nimi Singh võib Põhja-Indias esineda ka hindu nimena. India sikhi ja hindu nimed ei erine üksteisest oluliselt, nt Ravinder võib olla ka hindu nimi.

Abiellumisel võtab sikhi naine mehe perekonnanime juhul, kui see on olemas, muidu on ta enamasti lihtsalt proua Kaur.

Mõned sikhid on kohandanud end välisriikide nimesüsteemiga sel teel, et kasutavad usulist nime Singh kõigi pereliikmete puhul. Sel juhul on ka naise nimeks Baljit Singh ehk proua Singh.

Kokkuvõttes võib sama abielupaari liikmeid nimetada mitmeti:

• pr Baljit Kaur Gill – hr Ravinder Singh Sahota,
• pr Baljit Kaur – hr Ravinder Singh,
• pr Baljit Kaur Sahota,
• pr Kaur / pr Singh – hr Singh,
• pr Sahota (kui abikaasa kasutab perekonnanime) – hr Sahota,
• pr Gill.

Kohanimed

India ala kohta käivad eksonüümid (loetelu pole ammendav): Amindiivid (Amindivi Islands), Andamanid (Ańḍamān ṭāpū / Andaman Islands), Dekkan (Dakkhin / Deccan), Ganges (jõgi, Gańgā / Ganges), Ghatid (Ghāṭ / Ghats), Himaalaja (Himālaya / Himalayas), Ida-Ghatid (Pūrv Ghāṭ / Eastern Ghats), Indus (jõgi, Sińdh / Indus), Kardemonimäed (Cardamom Hills), Kümnenda Kraadi väin (Ten Degree Channel), Lakadiivid (Lakṣhadvīp / Laccadive Islands), Lääne-Bengal (Pashchim Bańgāl / West Bengal), Lääne-Ghatid (Pashchim Ghāṭ / Western Ghats), Pandžab (Pańjāb / Punjab), Üheksanda Kraadi väin (Nine Degree Channel). Eksonüümid rööpvõimalusena: Gujarat ehk Gudžarat, Kolkata ehk Kalkuta, Rajasthan ehk Radžastan.

India kohanimede edasiandmine inglise keele vahendusel on aja jooksul muutunud täpsemaks ja India keelte kujule lähemaks ning paljud inglispärased nimekujud on kadunud käibelt. Näiteid nimemuutustest: Bangalore → Bengaluru (2014), Baroda → Vadodara (1974), Bombay → Mumbai (1995), Calcutta → Kolkata (2001), Calicut → Kozhikode, Cawnpore → Kanpur (1948), Madras (linn) → Chennai (1996), Madras (osariik) → Tamil Nadu (1969), Mysore (osariik) → Karnataka (1973), Orissa (osariik) → Odisha (2011), Pondicherry → Puducherry (2006), Travancore-Cochin (osariik) → Kerala (1956), Trivandrum → Thiruvananthapuram (1991), United Provinces (osariik) → Uttar Pradesh (1950).

Ametlikuks loetakse neid kohanimesid, mida keskvõim on tunnustanud. Kui mingi osariik fikseerib kohanime oma keeles, siis kirjutab keskne India Maamõõdutalitus (Survey of India) need devanaagari kirja ümber ning kannab kaardile Hunteri transkriptsioonis (ladina kirjas). Tuleb ette olukordi, kus osariikide taotletud nimekujud jäävad pikaks ajaks keskvõimu poolt ootele (nii on juhtunud varem Kerala kohanimedega Calicut/Kozhikode jms).

Vt ka

• bengali nimed
• Pakistani nimed
• tamili nimed

Kirjandus

• A Guide to Names and Naming Practices. – United Kingdom, March 2006 (p. 44–47 Indian) (vaadatud 15.10.2021).
• Indian name; Place names in India; Telugu names. – Wikipedia.org (vaadatud 16.10.2021).
• Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 588–589.

Anna tagasisidet