Lääne-Austroneesia keelkonna Malaia-Sumbawa keelte hulka kuuluv indoneesia keel (bahasa Indonesia) on Indoneesia Vabariigi ametikeel, mis on välja arenenud Indoneesia saarestikus sajandeid käibinud malai suhtluskeele põhjal. Indoneesia keelt räägitakse põhiliselt teise keelena (156 mln kõnelejat 2010. a rahvaloenduse andmeil), argikeelena kasutavad indoneeslased kohalikke keeli ja malai murdeid.
Kirjutus
Indoneesia keel kasutab ladina kirja. Indoneesia tähestik:
A a, B b, C c, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, W w, X x, Y y, Z z.
Indoneesia kirjaviis oli algul hollandipärane, aga seda on reformitud: 1947 asendati oe → u (nimedes nt Soerabaja → Surabaja), põhjalikum uuendus tehti 1972, kui seda lähendati malai kirjaviisile, siis muudeti ch → kh, dj → j, j → y, nj → ny, sj → sy, tj → c (nimedes nt Djakarta → Jakarta, Surabaja → Surabaya).
Eesti tekstis kirjutatakse indoneesia nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk avaldub indoneesia nimedes nõrgalt, enamasti on ta eelviimasel silbil.
Pikemalt
Rõhu paiknemine näiteks toodud nimedes on üle kontrollimata.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [tš] | Cilacap [tšilatšap] |
| e* | [ə] | Banda Besar [banda bəsar] |
| é* | [e] | |
| j | [dž] | Jakarta [džak·arta], Jawa [džawa] |
| sy | [š] | |
| y | [j] | Yogyakarta [jogjakarta] |
*Tähti e ja é eristatakse üksnes õppekirjanduses, tavakirjaviisis on mõlemad e.
Isikunimed
Indoneesia ametlik isikunimemall on ainunimemall, st ametlikus nimes ei tehta vahet eri nimeliikidel, vaid fikseeritakse täisnimi, ükskõik mis osadest see koosneb. Selline lähenemine on ilmselt paratamatu olukorras, kus riigis on üle 300 eri rahvarühma, milles igal on oma nimepanekutavad. Faktiliselt leidub Indoneesias järgmisi isikunimemalle:
- üksiknimi, nt Sukarno, Suharto; näidisperekond: isa
Suparman, emaWulandari, lapsHasan; - mitu nime ilma perekonnanimeta, nt Joko Widodo, Sri Mulyani Indrawati; näidisperekond: isa
Suparman Prakoso, emaWulandari Hartono, lapsHasan Prasetyo; - mitu nime, sh perekonnanimi, nt Alexander Evert Kawilarang, Abdul Harris Nasution; näidisperekond: isa
Budi Darmawan, emaNatalena Tirrand, lapsYovan Gunardio Darmawan; - mitu nime, sh isanimi, nt Megawati Sukarnoputri, Abdurrahman Wahid; näidisperekond: isa
Suparman, emaWulandari, lapsHasan Suparmanputra(< sanskriti –putra ‘poeg’, –putri ‘tütar’; mõnikord kasutatakse – enamasti mitteametlikult – isanime ilma putra-lõputa perekonnanimena, ntHasan Suparman).
Enamikul indoneeslastel perekonnanimi puudub. Seeasemel lisavad nad oma eesnimele järelnimeks isa eesnime. Nimepanekul on piirkondlikke erijooni, nt vanematel jaavalastel on siiani üksiknimed, batakitel on sugukonnanimed, mida nad kasutavad perekonnanimedena, hiinlastel on oma stiilis isikunimed jne. Nimed algusega Su– (Soe-) ja lõpuga –o on tüüpilised jaavalastele, nt Suprapto. Balilastele on omane anda nimesid sünnijärjekorra järgi, nt esmasündinu saab nimeks Wayan, teisena sündinu Made; balilastel on ka kastinimed, nt I Gusti. Minangkabaudel on veel säilinud matriarhaalne elukord ja neil tulenevad perekonnanimed enamasti emanimedest. Mõnedel rahvastel on komme võtta tiitlid ametliku nime koosseisu, nt atšehi Teuku (M) ja Cut (N), banteni Tubagus (M) ja Ratu (N), bugi ja makassari Daeng ja Andi jne.
Päritolult võib indoneesia nimede hulgas esile tuua sanskriti (Indra, Surya, Dewa, Rama), hiina (Kwik Kian Gie, Liem Swie King), araabia (Muhammad, Hasan, Ahmad, Abdul, Hidayat) ja Euroopa (portugali, hollandi jt; Antonius, Yohanes, Caroline, Mary) nimesid.
Nimed perekonnas
Mõned indoneesia naised võtavad abiellumisel üle nende abikaasa viimase nime, mille nad lisavad oma viimase nime järele. Abielupaarid ei pruugi kanda sama järelnime.
Kohanimed
Indoneesia ala kohta käivad eksonüümid: Ida-Jaava (provints, Jawa Timur), Ida-Kalimantan (provints, Kalimantan Timur), Ida-Nusa-Tenggara (provints, Nusa Tenggara Timur), Indoneesia (Indonesia), Jaava (saar, Jawa), Jaava meri (Laut Jawa), Kagu-Sulawesi (provints, Sulawesi Tenggara), Kesk-Jaava (provints, Jawa Tengah), Kesk-Kalimantan (provints, Kalimantan Tengah), Kesk-Sulawesi (provints, Sulawesi Tengah), Lõuna-Kalimantan (provints, Kalimantan Selatan), Lõuna-Maluku (provints, Maluku Selatan), Lõuna-Sulawesi (provints, Sulawesi Selatan), Lõuna-Sumatra (provints, Sumatera Selatan), Lääne-Jaava (provints, Jawa Barat), Lääne-Kalimantan (provints, Kalimantan Barat), Lääne-Nusa-Tenggara (provints, Nusa Tenggara Barat), Lääne-Paapua (provints, Papua Barat), Lääne-Sulawesi (provints, Sulawesi Barat), Lääne-Sumatra (provints, Sumatera Barat), Malai saarestik (Kepulauan Melayu), Paapua (provints, Papua), Põhja-Kalimantan (provints, Kalimantan Utara), Põhja-Maluku (provints, Maluku Utara), Põhja-Sulawesi (provints, Sulawesi Utara), Põhja-Sumatra (provints, Sumatera Utara), Sumatra (saar, Sumatera), Sunda saared (Kepulauan Sunda), Suured Sunda saared (Kepulauan Sunda Besar), Uus-Guinea ehk Paapua (saar, Papua, varem Irian), Väikesed Sunda saared (Kepulauan Sunda Kecil). Eksonüümid rööpvõimalusena: Maluku saared ehk Molukid, Sulawesi ehk Celebes (saar).
Indoneesias kõneldakse enam kui 300 keelt. Suurima kõnelejate arvuga on jaava keel (32,3% rahvastikust aastal 2000), järgnevad sunda (16,1%), madura (5,2%), minangkabau (2,1%) ja bugi (1,9%) keel. Teised tuntumad keeled on bandžari (1,3%), atšehi (1,3%), bali (1,3%), betavi (1,0%), sasaki (0,8%), makassari (0,8%). Kohanimed neis keeltes fikseeritakse indoneesia tähestiku abil.
Kirjandus
- Indonesian. – Omniglot.com (vaadatud 29.08.2021).
- Indonesian names. – Wikipedia.org (vaadatud 22.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 589.