2. õpik
õpik, õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse ja õpikuisse
Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 2
| astmevahelduse liik | tüve lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | 0 → u | l`oeng : l`oengu, toodang : toodangu, matemaatik : matemaatiku |
| astmevahelduseta | 0 → a | `aus : `ausa, mürin : mürina, k`allim : k`allima, ahvatlev : ahvatleva, t`appev : t`apva |
| astmevahelduseta | 0 → e | k`õrb : k`õrbe, kevad : kevade |
| astmevahelduseta | 0 → da | tore : toreda |
| astmevahelduseta | ne → se | r`audne : r`audse, abstr`aktne : abstr`aktse, virtu`oosne : virtu`oosse |
| astmevahelduseta | ne → sa | m`oodne : m`oodsa |
| astmevahelduseta | s → nda | kaheksas : kaheksanda, k`ümnes : k`ümnenda |
| astmevahelduseta | s → 0 | viisakas : viisaka, t`oekas : t`oeka, südajas : südaja, kr`eemjas : kr`eemja, t`akjas : t`akja, heeringas : heeringa |
| astmevahelduseta | er → ra | n`ukker : n`ukra |
| astmevahelduseta | el → la | k`indel : k`indla |
| astmevahelduseta | ev → va | k`öitev : k`öitva |
| astmevahelduseta | en → na | v`aagen : v`aagna |
| astmevahelduseta | is → sa | t`ähtis : t`ähtsa |
| astmevahelduseta | us → sa | h`irmus : h`irmsa |
| astmevahelduseta | ur → ru | s`uhkur : s`uhkru |
| astmevahelduseta | d → 0 | m`öödunud : m`öödunu, mainitud : mainitu |
võrdlus: hele, heledam, kõige heledam ja heledaim
2e. minut
minut, minuti, minutit, minutisse, minutite, minuteid, minutitesse ja minuteisse
Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 2e
| astmevahelduse liik | tüve lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | 0 → i | l`oend : l`oendi, pilet : pileti, ravim : ravimi, univ`ersum : univ`ersumi, tenor : tenori, ventil`aator : ventil`aatori, tr`eener : tr`eeneri, redel : redeli, j`uubel : j`uubeli |
| astmevahelduseta | er → ri | n`umber : n`umbri, t`eener : t`eenri, min`ister : min`istri, sp`ikker : sp`ikri |
| astmevahelduseta | el → li | p`eegel : p`eegli, k`ahvel : k`ahvli, rent`aabel : rent`aabli, k`uppel : k`upli |
võrdlus: n`oobel, n`ooblim, kõige n`ooblim ja n`oobleim
2e ja 19. akvaarium
akv`aarium, akv`aariumi, akv`aariumit, akv`aariumisse, akv`aariumite, akv`aariumeid, akv`aariumitesse ja akv`aariumeisse
Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 2e ja 19
| astmevahelduse liik | tüve lõpumuutused | näiteid |
|---|---|---|
| astmevahelduseta | 0 → i | k`altsium : k`altsiumi, m`uuseum : m`uuseumi, p`ension : p`ensioni, ak`ordion : ak`ordioni |
Märkused.
a. er‑ ja el-lõpulistel sõnadel toimub sageli asendus er → ri (n`umber : n`umbri) või el → li (k`ukkel : k`ukli), kuid lisanduda võib ka tüvevokaal i (vrd d`uubel : d`uubli, aga j`uubel : j`uubeli). Mõlemad muutused võivad esineda ka rööpselt samal sõnal, nt v`esper : v`espri ja v`esperi.
b. Alltüüpi 2e kuuluvad i-tüvelised sõnad, millel tüvevokaal i asendub mitmuse tunnuse ees e-ga, nt n`umber : n`umbreid (n`umbri + id), vastand : vastandeis (vastandi + is).
c. Mõni ühesilbilise nimetavaga sõna võib käänduda ka 22. tüübi järgi, nt p`ärl, k`eev, m`õis (2: m`õisa, m`õisat, m`õisa ja m`õisasse; m`õisate, m`õisaid; 22u: mõisa, m`õisa, m`õisa ja mõisasse; m`õisade, m`õisu ja m`õisasid).
d. Märksõna rööpkujud.
- Mõnel III-vältelisel us-lõpulisel sõnal võib välte nõrgenemise korral olla rööpne käänamine 3. tüübis, nt soodus (vt tüüp 3, märkus c).
- 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt 19. tüübi sõnad, kui neil on lõppkonsonandi ees kirjapildis kaks vokaali, mida hääldatakse ühes silbis, nt akv`aarium (vt tüüp 19, märkus a).
- 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt mõned kahest silbist koosnevad 22. tüübi võõrsõnad, mille välde on nõrgenenud ja rõhk nihkunud esimesele silbile, nt kok`ard (tüüp 22e) ja kokard (tüüp 2e), v`est`ern (tüüp 22e) ja vestern (tüüp 2e).
- 2. tüübi järgi käänduvad rööpselt mõned kahest silbist koosnevad 25. tüübi sõnad, mille välde võib nõrgeneda, nt ümbrik (vt tüüp 25, märkus a).