Kaldkriips / on ühepoolne sõnamärk, kaldsulud ehk kaks kaldkriipsu / / on kahepoolne lausemärk. Längkriips ehk kurakriips \ kuulub arvutiasjandusse.[1]

Kaldkriipsu kasutatakse

1) üksteist välistavate rindliikmete vahel: jah/ei, mees/naine, abielus/vallaline/lahutatud/lesk, põhi-/kesk-/kõrgharidus, meeldib / ei meeldi;

  • Märkus. Sõnaalternatiive märkiv kaldkriips on tähenduselt võrdne sidendiga või. Mõlemad tähistavad rindliikmeid, mis on vastastikku välistavad, nt jah/ei tähendab sama mis jah või ei. Paberankeetides on kaldkriipsuga vormistatud variante, mille hulgast ankeedi täitja joonib endale sobivad alla või kriipsutab sobimatud maha. Kaldkriipsu kasutamine võimaldab ankeedis ruumi säästa, tavatekstis pole selle järele nii suurt tarvidust ning seal on otstarbekam (ja selgem) kasutada sidendeid: jah või ei, abielus, vallaline, lahutatud või lesk, meeldib või ei meeldi.

2) murdudes, jagamismärgina ja liitühikutes, mis on väljendatud jagatisena: 1/4 või 1/4; 12 / 3 = 4; m/s;

  • Märkus 1. Matemaatikas märgitakse murde harilikult rõhtjoonega, kaldkriipsu kasutatakse rohkem tavatekstis. Kaldkriipsust erineb kallak murrujoon, nt 1/4, mis on suurema kaldega ja mida sobib kasutada üksnes siis, kui murru liikmed on arvulised, ja üksnes triviaaltekstis.[2] Jagamistehetes on kasutusel nii kaldkriips kui ka koolon.
  • Märkus 2. Liitühikutes, mis on väljendatud jagatisena, kasutatakse kaldkriipsu juhul, kui mõõtühikud on lühendatud, nt m/s (meeter sekundis), km/h (kilomeeter tunnis), t/ha (tonn hektari kohta), €/m² (euro ruutmeetri kohta). Kui mõni mõõtühik kirjutatakse sõnaga välja, siis kaldkriipsu ei kasutata[3], nt 10 € kuus (mitte: 10 €/kuus); 500 pööret minutis või 500 p/min (mitte: 500 pööret/min). Kaldkriipsu ei vaja sellised mõõtühikud nagu kW · h (kilovatt-tund) ja mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast).

3) järjestikuste aastaarvude vahel, kui aasta ei lange kokku kalendriaastaga[4]: 2015/2016. majandusaasta, teatrihooaeg 2016/2017 (või ka 2016/2017. aasta teatrihooaeg);

  • Märkus. Kui aastaarvude vahel on kaldkriips, kustub järgarvupunkt esimese aastaarvu järelt, nt 2010/2011. õppeaasta. Kaldkriipsu asemel võib kirjutada ka side- või mõttekriipsu, sel juhul on järgarvupunkt mõlema aastaarvu järel, nt 2010.-2011. õppeaasta.

4) aadressides lisanumbrite ja paralleelaadresside eristamiseks;

  • Märkus. Kaldkriipsu kasutamise koha-aadressides näeb ette aadressiandmete süsteemi määrus[5], mille järgi tuleb hoonenumbri ja seda täpsustava lisanumbri vahele panna kaldkriips (nt aadressil Telliskivi 18 asub kaks hoonet, Telliskivi 18/1 ja Telliskivi 18/2) ning paralleelaadresside vahele topeltkaldkriips (nt aadressid Käo 54 // Linnu tee 13, Kaupmehe 14 // Kentmanni 21 // Liivalaia 27). Topeltkriipsu vajadust võib oletada neist juhtumeist, kui paralleelaadressid on sama tänavanimega, mida ei korrata, vrd nt Aia 1 // 3 (paralleelaadress) ja Aia 1/3 (lisanumber). (Nagu näha, soovitab määrus jätta topeltkaldkriipsu ette ja taha alati tühiku.) Keelehooldeallikad on siiani soovitanud paralleelaadressides ühekordset kaldkriipsu.[6] Sellest ei maksa siiski probleemi teha, sest paralleelaadresse on tegelikult väga vähe ning seesuguste pikkade ja ebaotstarbekate aadresside arvu soovitatakse veelgi kärpida.[7]

5) värsivahemärgina, kui värsid on kirjutatud järjestikuse tekstina, nt Murdes ahelad ja ketid, / mis meid kinni nöörisid, / vabaneme, marionetid, / muredest, mis stöörisid! (Juhan Viiding). Salmivahet märgivad kaks kõrvutist kaldkriipsu.[8]

ja/või-tarind

  • Eri võimalusi märkiva kaldkriipsu tarvitamise erijuhtumeid on tarind ja/või. Seda kasutatakse niisugustes loeteludes, kus väide võib kehtida nii kõigi loetelu liikmete kohta korraga kui ka osa või ühe kohta neist. Õiguskeeles on soovitatud kaldkriipsu üldiselt vältida, sest andes küll kirjaökonoomiat, ei võimalda ta jälgida keerukamaid sisuseoseid.[9] Nt pole selge, kas lauset „Töötukassa dokumendil on töötukassa nimi ja kontaktandmed eesti ja/või inglise keeles“ tuleks tõlgendada nii, et töötukassa andmed võivad olla eesti ja inglise keeles või ainult eesti keeles või ainult inglise keeles, või on tahetud öelda seda, et andmed on alati eesti keeles, kuid võivad peale eesti keele olla ka inglise keeles. Veel raskem on tõlgendada kolme ja enama liikmega ja/või-tarindeid.[10] Üldkeeles mõjub ja/või enamasti ülepingutatud täpsustusena, olenevalt sisust on parem öelda kas ja või või, nt lihtsamate fototöötlusrakenduste kasutamine arvutis ja nutiseadmes (mitte: arvutis ja/või nutiseadmes); mida teha, kui oled unustanud kasutajanime või parooli (mitte: kasutajanime ja/või parooli).

Kaldkriipsu ei ole soovitatav kasutada

1) koos kehtivate rindliikmete vahel. Nagu teistes keeltes, nii näeb eesti keeleski kaldkriipsu kasutamist ja-sõna või sidekriipsu asemel, mis selle vahemärgi tõlgendamist vaid raskendab. Mõistlikum on kaldkriipsust loobuda ja kasutada selle asemel 1) sidendit ja, nt pakendaja ja importija (mitte: pakendaja/importija), tulepüsivad uksed ja suitsutõkkeuksed (mitte: tulepüsivad/suitsutõkkeuksed), või 2) sidekriipsu, nt õhk-vesisoojuspump (mitte: õhk/vesisoojuspump), laotööline-tõstukijuht (mitte: laotööline/tõstukijuht), mitmesõnaliste ühendite puhul aga mõttekriipsu, nt Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja – Euroopa Komisjoni asepresident (mitte: Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / Euroopa Komisjoni asepresident).

  • Märkus. Kaldkriipsuga on mõnikord asendatud mõttekriipsu (emmal-kummal pool kriipsu on siis harilikult mitmesõnaline ühend), saavutamaks „vähem katkelist kirjapilti“.[11] Seesugune kaldkriips võib ühendada autoripaare, nt Miina Härma / Anna Haava, seda on kasutatud ka spordiklubide nimedes, nt Kalev/Cramo, Tartu Ülikool / Rock (eesti keele seisukohalt loomulikum nimekuju on Tartu Rock).

2) lühendites. Praegu kehtivate lühendamispõhimõtete järgi on õige kirjutada nt õa (õppeaasta), (ametiühing), ak (arvelduskonto), mitte õ/a, a/ü ega a/k või a/a (arveldusarve).

  • Märkus. Kaldkriipsu on varem lühendites tarvitatud sidekriipsu rööpvariandina, nt a.-ü. või a/ü. (ametiühing), õ.-a. või õ/a. (õppeaasta)[12], kuid 1982. aasta lühendireeglistiku järgi ei ole kaldkriips lühendi kirjavahemärgina soovitatav, sest tema tähendus on hajunud ebamääraseks[13].

Lisaks kaldkriipsu kohta

  • Kui samas tekstis on vaja rööpselt näidata eri keeli (nt toote etiketil, nimekaardil, trükise tiitellehel, menüüs vm), võib erikeelsete vastete vahele panna kaldkriipsu, nt kaal/weight; tootja / produced by; müügijuht / sales manager.
  • Kaldkriipsu võidakse kasutada liigenduses eri osade vahel, muu hulgas perioodikaväljaannetele viitamisel, nt 2015/2 või 2/2015 tähenduses 2015. a nr 2, veebiaadressides, nt http://keeleabi.eki.ee/isikunimed, järjestikuste valikute kirjeldamisel, nt vali Fotokaubad/Arhiveerimistarvikud/Albumid (kaldkriipsude asemel on siin kasutatud ka märke > ja →).
  • Rahvusvaheline standard rakendab kaldkriipsu ajavahemike eraldajana, nt 2007-11-13T00:00/15T24:00 [2007. aasta 13. novembri 00.00st kuni 15. novembri 24.00ni].[14]

24/7

  • Inglise keele kaudu on eesti keelde jõudnud amerikanism 24/7 tähenduses ’kakskümmend neli tundi päevas, seitse päeva nädalas’. Väljend on ökonoomne, kuid ei pruugi olla alati arusaadav ega ka päris tõene (nt lahtiolek 24/7 eeldaks teenuse osutamist ilma ainsagi puhke- või hoolduspausita). Selgem on öelda ööpäev läbi või 24 tundi ~ 24 t või kogu aeg või pidevalt või seitse päeva nädalas ööpäev läbi.

Millal jätta tühik?

Kui kummalgi pool kaldkriipsu on üks number (numbrirühm), täht (täherühm) või sõna, siis kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta, nt jah/ei, põhi-/kesk-/kõrgharidus, AC/DC, 2,57 €/kg. Kui vähemalt ühel pool kaldkriipsu on teksti rohkem, jäetakse kriipsu ette ja taha tühik, nt meeldib / ei meeldi; üksikisikud / juriidilised isikud, 1330,5 kJ / 318 kcal.

Vaata ka

Kirjandus

  • Ametniku keelekäsiraamat. Õigusaktide ja muude dokumentide koostaja abiline. 2., täiendatud trükk. Koostanud Kaia Alasi, Uno Liivaku ja Aime Vettik. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, 2003, lk 72. (Kaldkriipsu osa koostanud Krista Kerge.)
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 424.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 87.
  • Kielitoimiston oikeinkirjoitusopas. 11. painos. Salli Kankaanpää (päätoimittaja), Elina Heikkilä, Riitta Korhonen, Sari Maamies, Aino Piehl. Kotimaisten kielten keskuksen julkaisuja 171. Helsinki: Kotimaisten kielten keskus, 2013, lk 245–246.
  • Maire Raadik, Kaldkriips. Lugeja vastutusel. – Õiguskeel 2016, 1.

Märkused

  • [1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 424.
  • [2] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 424.
  • [3] Lembit Abo, Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus, 1975, lk 85.
  • [4] Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 117.
  • [5] Vabariigi Valitsuse 08.10.2015 määrus nr 103 „Aadressiandmete süsteem“.
  • [6] Vt nt Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 137–138.
  • [7] Aadressiandmete käsiraamat. Koostaja: Maa-ameti aadressiandmete osakond.
  • [8] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 424.
  • [9] Ametniku keelekäsiraamat. Õigusaktide ja muude dokumentide koostaja abiline. 2., täiendatud trükk. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, 2003, lk 72. (Kaldkriipsu osa koostanud Krista Kerge.)
  • [10] Maire Raadik, Kuidas seda tõlgendada? – Õiguskeel 2012. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, lk 77–91.
  • [11] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 411.
  • [12] Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 379–382.
  • [13] Lühendite õigekeelsus. Selgitab Tiiu Erelt. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koostanud Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus, 1985, lk 59.
  • [14] ISO 8601 „Data elements and interchange formats – Information interchange – Representation of dates and time“. Refereeritud https://en.wikipedia.org/wiki/ISO_8601.

Anna tagasisidet