Sisukord

Aafrika keskosas Guinea lahega piirnev riik Kamerun koosnes XIX saj mitmest territooriumist, sh Grassfieldsi (Kameruni rohtlate) piirkonnas, üks suurimaid oli Adamawa emiraat. 1884. a sai sellest Saksa asumaa, mille Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tagajärjel. Maa jagati Suurbritannia (väiksem lääneosa) ja Prantsusmaa (idaosa) vahel. Prantsuse Kamerun iseseisvus 1960, Briti Kameruni lõunaosa liitus uue Kameruniga 1961, põhjaosa aga liideti Nigeeriaga.

Kameruni keeled

Kameruni ametikeeled
Kameruni ametikeeled (Wikimedia Commons)

Ajaloolise tausta tõttu on Kamerunis kaks ametikeelt, prantsuse (kaardil helesinine ala) ja inglise (kaardil helepunane ala), esimest mõistab u 80% rahvastikust, mõlemat keelt oskab 12%. Inglise keelt osatakse enim maa Edela- ja Loodepiirkonnas, mis on osa endisest Briti Kamerunist. Linnades on suhtluskeelena levimas segakeel camfranglais, mis sisaldab nii prantsuse kui ka inglise keele mõjusid. Maa lõunaosas, Ida-, Kesk- ja Lõunapiirkonnas on suhtluskeelena levinud evondo keel. Maa põhjaosas, Adamaoua, Kaug-Põhja- ja Põhjapiirkonnas on suhtluskeel fula keel. Päris põhjapiiril on kasutusel ka Tšaadi araabia keel.

Ühtekokku kõneldakse Kamerunis u 250 keelt, mis teeb sellest riigist ka Aafrika mõistes paljurahvusliku maa (Kameruni kohta on kasutusel kujundlik väljend “Aafrika miniatuuris”). Enim kõneldud keeled on fula, bulu, evondo, fangi, ghomala, hausa, jemba ja ngiembooni.

Kirjutus

Kuivõrd Kamerun on ametlikult kakskeelne maa, kasutatakse seal nimesid nii prantsuse kui ka inglise ortograafiat järgides.

Maa põliskeelte jaoks on 1979. a vastu võetud Kameruni keelte üldtähestik, milles lisamärke kasutatakse vaid toonide edasiandmiseks, erilisi häälikuid märgitakse kas teisendtähtede või täheühendite abil. Teisendtähed kaashäälikute jaoks on Ɓɓ, Ɗɗ, Ŋŋ, Ƴƴ ja täishäälikute jaoks Ɑɑ, Ææ, Ɛɛ, Əə, Ɨɨ, Ɔɔ, Øø, Œœ, Ʉʉ, ɤ. Hõngust märgitakse lisatud h-ga (ph, th, kh), peenendust y-ga (py, ty, ky) ja labiaalsust w-ga (pw, tw, kw). Üldtähestik on seni leidnud siiski vaid piiratud kasutamist.

Hääldus

Nimesid hääldatakse kas prantsuse või inglise reeglite järgi. Inglise ortograafiat järgivad kohanimed paiknevad enamasti endises Briti Lõuna-Kamerunis (praeguses Edela- ja Loodepiirkonnas). Üksikud nimed on säilitanud ka saksa kirjaviisi, nt Dschang. Näited tabelis (rõhk on andmete puudusel näitamata):

NimiHääldusKirjaviisPiirkond
Adamaoua[adamawa]prantsuseAdamaoua
Bafoussam[bafussam]prantsuseLääne-
Bamenda[bamenda]ingliseLoode-
Bertoua[bertua]prantsuseIda-
Buea[buea]ingliseEdela-
Douala[duala]prantsuseRanniku-
Dschang[džang]saksaLääne-
Ebolowa[ebolowa]prantsuse/ingliseLõuna-
Garoua[garua]prantsusePõhja-
Koupé-Manengouba[kupe-manenguba]prantsuseEdela- (!)
Manyu[manju]ingliseEdela-
Maroua[marua]prantsuseKaug-Põhja-
Menchum[mentšum]ingliseLoode-
Ngaoundéré[ŋaundere]prantsuseAdamaoua
Yaoundé[jaunde]prantsuseKesk-
Kameruni nimede hääldus

Isikunimed

Kamerunis ei ole ühtset isikunimemalli, kuid enamik isikunimesid on kolmeliikmelised, neist tavaliselt kaks on perekonnanimed, üks eesnimi:

  1. perekonnanimi 1 + perekonnanimi 2 + eesnimi (ametlik, tüüpiline Kameruni prantsuskeelses osas), nt Shidmanka Mofor Evelyn, Ayoknso Tambi Lizzy;
  2. perekonnanimi 1 + eesnimi + perekonnanimi 2 (mitteametlik, tüüpiline Kameruni ingliskeelses osas), nt Awanto Josephine Nchang, Ewange Delphine Mekang;
  3. eesnimi + perekonnanimi 1 + perekonnanimi 2 (mitteametlik, esineb ingliskeelses osas, harv prantsuskeelses osas), nt Elisabeth Nkuku Tonde, Linda Limene Mbene.

Väiksemal osal kamerunlastest esineb ka kaheliikmelisi malle:

  1. eesnimi + perekonnanimi, nt Dorothy Akoh, Diana Tah;
  2. perekonnanimi + eesnimi, nt Achu Carine, Njijen Nicole;
  3. perekonnanimi 1 + perekonnanimi 2, nt Bih Tibah, Ntube Muntu.

Ametlikus kontekstis on nõutud, et perekonnanimi (-nimed) paigutataks isikunime algusse, eesnimi (-nimed) lõppu, kuid praktikas seda sageli ei järgita; üks ja sama isikunimi võib olenevalt olukorrast esineda eri järjestustes, nt Tegha Bridget Attia võib oma nime kasutada ka kujul Attia Tegha Bridget, Bridget Tegha Attia, Bridget Attia Tegha või Tegha Attia Bridget.

Perekonnanime mõiste on küllaltki avar. Nt nimes Fomekong Djeugou Narcisse (kolmeliikmelise isikunime mall nr 1 eespool) on Fomekong isapoolse vanaisa (perekonna)nimi, Djeugou isa (perekonna)nimi ja Narcisse eesnimi (sama nimi esineb allkirjana mitteametlikul kujul Narcisse FOMEKONG DJEUGOU). Mitmel pool Kamerunis on tavaks anda lastele perekonnanime asemel ühe vanema, tavaliselt isa nimi, üks laps võib lisaks saada vanaisa nime jne. Tavad on Kameruni rahvastel sedavõrd erinevad, et üldistada neid ei saa.

Nimed perekonnas

Kui naine abiellub, siis tema nimi otseselt ei muutu, aga tema ametlikule nimele lisatakse tema abikaasa nimi. Nt kui Agbor Balla Rodrigue abiellub Talla Mariega, siis saab naise nimeks dokumentides Talla Marie marries Agbor ~ Agbor's wife.

Kohanimed

Kameruni ala kohta käivad eksonüümid on põhiliselt haldusüksuste nimed: Edelapiirkond (South-West / Sud-Ouest), Idapiirkond (Est / East), Kameruni mägi (mont Cameroun / Mount Cameroon), Kaug-Põhjapiirkond (Extrême-Nord / Far North), Keskpiirkond (Centre / Central), Loodepiirkond (North-West / Nord-Ouest), Lõunapiirkond (Sud / South), Läänepiirkond (Ouest / West), Põhjapiirkond (Nord / North), Rannikupiirkond (Littoral).

Kirjandus

  • Jean-Paul Kouega, Forenames in Cameroon English speech. – The International Journal of Language Society and Culture. Editors: Thao Lê and Quynh Lê. URL: www.educ.utas.edu.au/users/tle/JOURNAL/. ISSN 1327-774X. Issue 23, 2007, pp. 32–46 (vaadatud 23.10.2021).

Tänuavaldused

Dr Fomekong Djeugou Narcisse, Kameruni Dschangi ülikooli külalislektor, IMAFi (Institut des monds africains, Prantsusmaa) teadur.

Anna tagasisidet