Sisukord

Ametinimetused on eesti keeles tavaks kirjutada väikese algustähega. Näiteks peaminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, kultuuriminister, rahandusminister, samuti õiguskantsler, maavanem, direktor, peadirektor, tegevdirektor jpt.

Ka pöördumises jääb ametinimetus väikese tähega: Lugupeetud härra president!, Lugupeetud proua president!.

President

Presidendi institutsioon on tavaks kirjutada läbiva suure tähega: Vabariigi President. Näiteks Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.

Parasjagu sellesse ametisse valitud konkreetsest inimesest rääkides on tavaks kasutada väikest tähte: president Alar Karis.

Presidendi poole pöördudes on samuti tavaks kasutada väikest tähte: austatud president või austatud härra president, austatud president Karis või austatud president Alar Karis, härra president või härra president Karis.

Ametist lahkunud president säilitab oma tiitli. Kui pöördume Kersti Kaljulaidi poole, ütleme jätkuvalt president. Temast rääkides võime vajaduse korral täpsustada, et ta on endine president, ekspresident.

Vt ka „Ameti- ja aunimetused, auastmed, teaduskraadid“.

Anna tagasisidet