Soome keel on eestlastele võõrkeel, kuid me saame sellest ka õppimata üht-teist aru, sest tegu on sugulaskeelega. See teeb soomekeelsed nimed eesti keeles kahepaikseks: käänata neid muutumatult nagu võõrkeelseid sõnu tundub sageli imelik, sest meenuvad lähedased eestikeelsed sõnad, ent soome käänamisreeglid on eesti keelest samas sedavõrd erinevad, et neid ei saa rakendada.
Soome nen-lõpulisi nimesid on eesti keeles võimalik käänata nii nagu võõrnimesid (nt Kekkonen : Kekkoneni, Halonen : Haloneni), ent samuti eesti ne-liiteliste sõnade eeskujul (omastavas Kekkose, Halose).
Laadivahelduslike nimedega on keerulisem, sest vahel tuleb tekitada vorme, mida ei ole ei eesti ega soome keeles, nt Wuolijoki, omastav Wuolijoe (soome Wuolijoen, vrd eesti jõe) ja osastav Wuolijoke (soome Wuolijokea, vrd eesti jõge). Selliste sõnade käänamise soovitused ei ole ranged, tegu on pigem erandliku ja vahel lihtsalt traditsioonilise käänamisega. Samas on ka siin võimalik käänata võõrnimena Wuolijoki : Wuolijoki.
Selliseid ebareeglipärasusi tuleb ette teisigi. Näiteks öeldes, et miski ilmub Hensingin Sanomates, oleme ajalehe nime Helsingin Sanomat muutnud ainsuslikuks (Helsingin Sanoma) ja käänanud seda eesti mitmuse tüvega (vrd sõnumites). Kusagil tuleb aga piir ette: kui eurotekstides oli tarvis käänata (ilma tõlkimata) Soome töövaidlusinstantsi Työtuomioistuin nimetust, siis tundus vähim segadust tekitav seesütleva vorm Työtuomioistuin’is (võõruse toonitamiseks isegi ülakomaga, vrd soome Työtuomioistuimessa).
Ka kohakäänete kasutamine Soome kohanimedes on hall ala, sest enamasti ei järgita eesti keeles soome pruuki (ollakse Tamperes, vrd soome ollaan Tampereella). Siiski tundub eestipärase käänamise korral mõni soome väliskohakäände vorm võimalik, nt alalütlev kääne Riihimäel nimest Riihimäki, vrd soome Riihimäellä. Kui seda nime käänata võõrnimena, siis sobiks vaid Riihimäkis. Samas näiteks linnanimi Kauniainen läheb soome keeles käänamisel mitmuslikuks (ollaan Kauniaisissa), ent eesti keeles seda matkida tundub liig julge (ollakse Kauniaistes), mistõttu eelistaks pigem vormi Kauniainenis.
Soome nimede käänamine võõrnimede eeskujul (ka kohakäänetes) sobib üldiselt enamikul juhtudel, eriti siis, kui on karta, et kuulaja-lugeja ei oska soome keelt piisavalt hästi, et ise käändevormist lähtenime tuletada. Kui aga seda hirmu ei ole, siis võib improviseerida eestipärase käänamisega, leppides sellega, et täpseid juhiseid pole.
Vt ka „Soome nimed“.
Anna tagasisidet