Käändelõpu, tüvevokaali ja mitmuse tunnuse saab suurtähtlühendile liita kas sidekriipsuga või ilma selleta ning need lisatakse lühendi häälduse järgi, nt AS-ide ~ ASide [aa-esside], PÖFF-il ~ PÖFFil [pöffil], CV-sid ~ CVsid [tsee-veesid], EMO-sse ~ EMOsse [emosse].
Kui lühendi hääldus lõpeb kaashäälikuga, on selgem omastavast käändest alates näidata tüvevokaali. Tüvevokaal valitakse lühendi, mitte lühendamata sõna järgi. Näiteks on Euroopa Liidu riigid EL-i riigid või ELi riigid, mitte EL-u ~ ELu riigid – kuna L hääldub [ell] ja omastav on [elli], on lühendi tüvevokaal i, mitte u nagu sõnal liidu.
Kui hääldus lõpeb täishäälikuga, pole tüvevokaali vaja, nt NATO-sse ~ NATOsse, protsent SKT-st ~ SKTst. Omastavas käändes ei tule selliste lühendite lõppu midagi: NATO ülemjuhataja, SKT kasv.
Kui suurtähtlühendit saab lugeda kaht moodi (sõnana või tähthaaval), oleneb tüvevokaali lisamine valitud hääldusest, nt Tallinna Autobussikoondisest ehk TAK-ist ~ TAKist [takist] või TAK-st ~ TAKst [tee-aa-kaast], kohalike omavalitsuste ehk KOV-ide ~ KOVide [kovvide] või KOV-de ~ KOVde [kaa-oo-veede].
Vt ka „Lühendamine“.
Anna tagasisidet