Muusikateostel on pealkirjad või nimetused.
Nimetus on kirjeldav ja sisaldab enamasti muusikažanrile viitavat sõna, nt etüüd, masurka, sümfoonia, koraal, fuuga. Pealkiri on pigem loomingulisem ega pruugi avada, mis žanris muusikateosega tegu on, nt Tšaikovski „Luikede järv“ või Arvo Pärdi „Tabula rasa“. Samas võib ka pealkirjas esineda žanrile viitav sõna, nt Berliozi „Fantastiline sümfoonia“. Paljusid muusikateoseid saab vormistada nii pealkirja kui ka nimetusena, nt Tubina „Üheteistkümnes sümfoonia“ ~ Tubina üheteistkümnes sümfoonia ~ Tubina XI sümfoonia, Mozarti „Reekviem“ ~ Mozarti reekviem. Kirjeldava nimetusega heliteoseid on aga siiski tava kirjutada jutumärkideta ja väikese tähega.
Nimetused kirjutatakse ilma jutumärkideta ja väikese tähega, näiteks
Bachi missa h-mollChopini etüüd nr 5 op. 25Rossini duo tšellole ja kontrabassile
Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega, näiteks
Schuberti „Ekspromptid“ op. 90 ja „Muusikalised momendid“ op. 94Berliozi sümfoonia „Romeo ja Julia“Telemanni kogumik „Harmooniline jumalateenistus“
Nimetuse ja eestikeelse pealkirja võõrkeelsed osad tuleb vormistada teises kirjas, näiteks kursiivis:
Eino Tambergi concerto grossoTomaso Albinoni adagio g-mollSchuberti moderato C-duur"Cantus Benjamin Britteni mälestuseks"
Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja püstkirjas, näiteks
koraal „Allein Gott in der Höh sei Ehr“Arnold Schönbergi „Ode to Napoleon Bonaparte“ op. 41Onutė Narbutaitė „Was there a Butterfly?“
Võõrkeelse pealkirja käänamisel võib märkida võõrkeele ja eesti õigekirja piiri ülakomaga, aga sobib ka ilma.
analüüsis Arvo Pärdi "Tabula rasa't" ~ "Tabula rasat""Calix'it"~"Calixit" nimetas ta "Dies irae'ks" ~ "Dies iraeks""Ortus'e" ~ "Ortuse" visandist selgus mõndagi
Vt ka „Teosed, dokumendid, sarjad, saated“, „Pealkiri“, „Tsitaatsõnade kirjutamine“.
Koostanud Tuuli Rehemaa
Anna tagasisidet