Öko- ehk keskkonnamärgiseid on kaht liiki: ühed koosnevad vaid kujundist (nt Põhjamaade ökomärgis, mis kujutab stiliseeritud luike), teised kujundi ja sõnalise osa kombinatsioonist (nt Euroopa Liidu ökomärgis, kus peale lille kujutise on kiri „EU Ecolabel“).
Kui märgisel on ka sõnaline osa, saab seda enamasti käsitada märgise nimena. Nt Saksamaa ökomärgis Der Blaue Engel, energiatõhusate IT-toodete märgis Energy Star, orgaanilist päritolu kosmeetika märgis NaTrue või majutusasutuste märgis Green Key. Kujundile viitavat nime võidakse ka tõlkida, nt saksa Der Blaue Engel, inglise The Blue Angel, eesti Sinine Ingel (märgisel on ingli kujutis), Green Key ehk Roheline Võti (märgis kujutab rohelist võtit sinisel taustal).
Kui märgiseks on üksnes kujund (nt luik), saab selle sõnalist väljendust (luige sõna) käsitada nii nimena kui ka nimetusena: Põhjamaade keskkonnamärgis Luik (Luik kui märgise nimi on suure tähega) või Põhjamaade luik, luigemärgis (luik ja luigemärgis kui kujundit kirjeldavad nimetused on väiketähega).
Mõnd märgist võidakse kujundi järgi nimetada ka siis, kui märgise nimi on sõnaliselt osalt juba välja loetav, nt Euroopa Liidu ökomärgis ehk Euroopa Liidu lilleke, Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk, Tunnustatud Eesti Toidu märk ehk pääsukesemärk. Ka seesuguseid kirjeldavaid rööpnimetusi sobib kirjutada väiketähega.
Märgise sõnalist osa võib võtta ka kui silti ja vormistada jutumärkides, nt märgid „Tunnustatud Eesti toit“ ja „Tunnustatud maitse“ (võrdle nimena: märgid Tunnustatud Eesti Toit ja Tunnustatud Maitse). Sildina saab kirjutada ka kaitstud geograafilisi tähiseid, nt Eesti toodetest on Euroopa Liidu geotähise kaitse saanud kohupiimajuust „Sõir“ ja viin „Estonian vodka“, muudel Eestis valmistatud viinadel tohib edaspidi kasutada väljendeid „Vodka from Estonia“, „Vodka made in Estonia“.
Koostanud Maire Raadik
Anna tagasisidet