Khmeeri-ladina tähetabel

Sisukord

ÜRO kohanimekorralduskonverentsil 1972. a heaks kiidetud tabel. Eestis kasutamiseks soovitanud Emakeele Seltsi keeletoimkond (1996).

Khmeeri kiri on silpkiri, mis koosneb kaashäälikutähtedest, täishäälikumärkidest ja muudest märkidest. Kaashäälikutäht tähistab vaikimisi â– või ô-lõpulist silpi; selleks et muuta täishääliku hääldust, lisatakse tähe peale, alla, järele või ette mõni muu täishäälikumärk. Nt ក (kaashäälikutäht üksi) loetakse kâ, កិ loetakse kĭ, កុ – kŭ, កេ – ké, កា – ka. Kahe viimase märgi kombinatsiooni កោ loetakse kaô.

Khmeeri kirjas ei jäeta sõnavahesid, tühik pannakse lausete ja lõikude vahele.

Khmeeri latinisatsioon ei anna hääldust alati täpselt edasi, seepärast on allpool latinisatsioonile (mis on üldiselt antud sinisel taustal) lisatud nurksulgudes täpsem hääldus põhiliselt eesti tähestiku vahenditega. Täpsema häälduse häälikud (siin omakorda nurksulgudes vaste IPA süsteemis, kui on erinev), mis vajavad lisaselgitusi, on järgmised:

a – eespoolne, ä-varjundiga a
ae [ae], ka [aɛ] – diftong
ao [ao], ka [aɔ] – diftong
aõ [aə], ka [aɜ] – diftong
ä [ɛ] – ä ja e vahepealne häälik
äa [ɛə], ka [ɜă] – diftong
ɒ, ka [ɑ] – tagapoolne a, nagu eesti keeles
ee [eː] – pikk e, kirjeldatud ka kui diftong [ɛe]
ė [e̝] – kitsas e
ėa [e̝ə], ka [iɜ] – diftong
ə, ka [ɜ] – ebamäärane ö-sarnane häälik
ie [iə], ka [iɜ̆] – diftong
nj [ɲ] – tugevalt palataliseeritud n
ŋ [ŋ] – ng-häälik
oa [ɔɒ], ka [oa], vahel [uɜ̆] – diftong
oo [oː] – pikk o, kirjeldatud ka kui diftong [ɔo]
ɔ – lahtine o
ö [ə̝], ka [ɘ] – lähedane eesti ö-le, kuid ilma huuli ümardamata
õ [ɯ], ka [ɨ] – eesti õ lähedane häälik
õa [ɯə], ka [ɨɜ] – diftong
õõ [ɯː] – pikk õ, kirjeldatud ka kui diftong [ɘɨ]
tj [c] – tugevalt palataliseeritud t
tš [ch] – tugevalt palataliseeritud t koos hõngusega
uo [uə], ka [ʊɜ] – diftong
v [β̞] – v ja w vahepealne häälik
ʔ – kõrisulghäälik

Pikki häälikuid märgitakse kahe tähega.

Kaashäälikutähed

Khmeeri kaashäälikutähed jagunevad kahte sarja, â– ja ô-sari, milles on erinev täishääliku hääldus, nt ក kâ [kɒɒ] ja គ kô [kɔɔ]. Tähed ise võivad esineda normaalsuuruses või allmärgina (khmeeri អក្សរជើង âksâr chreung [ɒksɒɒ tjrööŋ] ‘tähe jalg’), viimasel juhul märgivad nad kaashäälikuühendi teist (või kolmandat) häälikut. Nt ស្ករ skâr [skɒɒ], milles normaalsuuruses ស s all on väike ក k.

Järgmises tabelis on allmärkide tulbas lisatud normaalsuuruses tähe näitena vaikimisi ក k.

Täht	Allmärk	Vasted	Näited
ក	ក្ក	kâ	កម្ពុជា = `Kâmpŭchéa` [kɒmputjėa], ក្រឡាញ់ = `Krâlănh` [krɒlanj]
ខ	ក្ខ	khâ	ខាំផាន់ = `Khăm Phăn` [kham phan]
គ	ក្គ	kô	គិរីរម្យ = `Kĭri Rômy` [kirii rum]
ឃ	ក្ឃ	khô	ទឹកឃ្លាំង = `Tœ̆k Khleăng` [tõk khläaŋ]
ង	ក្ង	ngô	ង៉ង = `Ngâng` [ŋɒŋ]
ច	ក្ច	châ	ចាមយាម = `Chamyéam` [tjaamjėam]
ឆ	ក្ឆ	chhâ	ក្រូចឆ្មា = `Kroch Chhma` [krootj tšmaa]
ជ	ក្ជ	chô	ជាំខ្សាន = `Chŏâm Khsan` [tjoam khsaan]
ឈ	ក្ឈ	chhô	ឈូក = `Chhuk` [tšuuk]
ញ¹	ក្ញ²	nhô	កញ្ច្រៀច = `Kânhchriĕch` [kanjtjrietj]
ដ	ក្ដ	dâ	ដងរែក = `Dângrêk` [dɒɒŋraek]
ឋ	ក្ឋ	thâ	កសិដ្ឋាន = `Kâsĕdthan` [kɒsethaan]
ឌ	ក្ឌ	dô	បឌិននៀវ = `Bâ Dĭn Niĕv` [bɒɒ din niew]
ឍ	ក្ឍ	thô	វឌ្ឍនៈ = `Vôdthônă` [voathɔnaʔ]
ណ	ក្ណ	nâ	ណាំតៅ = `Năm Tau` [nam tau]
ត	ក្ត	tâ	តាខែក = `Ta Khêk` [taa khaek]
ថ	ក្ថ	thâ	ថ្កោលធំ = `Thkaôl Thum` [thkaol thɔm]
ទ	ក្ទ	tô	ទំនប់ជ្រៃ = `Tumnób Chrey` [tɔmnɔp tjrei]
ធ	ក្ធ	thô	ធាយ = `Théay` [thėai]
ន	ក្ន	nô	នគរធំ = `Nôkôr Thum` [nɔkɔɔ thɔm]
ប	ក្ប	bâ³	បន្ទាយក្រាំង = `Bântéay Krăng` [bɒntėai kraŋ]
ផ	ក្ផ	phâ	ផ្ដៅជុំ = `Phdau Chŭm` [phdau tjum]
ព	ក្ព	pô	ពាម = `Péam` [pėam]
ភ	ក្ភ	phô	ភ្នំពេញ = `Phnum Pénh` [phnɔm pėnj]
ម	ក្ម	mô	មេម៉ង់ = `Mé Máng` [mėė mɒŋ]
យ	ក្យ	yô	យាងតូច = `Yéang Toch` [jėaŋ tootj]
រ	ក្រ	rô	រតនគិរី = `Rôtânô Kĭri` [ratanaʔ kirii]
ល	ក្ល	lô	ល្បើក = `Lbaeuk` [lɔbaõk]
វ	ក្វ	vô	វាល = `Véal` [vėal]
ស	ក្ស	sâ	ស្ទឹងត្រែង = `Stœ̆ng Trêng` [stõŋ traeŋ]
ហ	ក្ហ	hâ⁴	ហាន់ជ័យ = `Hăn Chey` [han tjei]
ឡ	–	lâ	ឡាឡៃ = `La Lai` [laa lai]
អ	ក្អ	’â⁵	អំពិល = `Âmpĭl` [ɒmpil], អូត្រជាក់ចិត្ត = `O Trâchăk Chĕtt` [oo trɒtjak tjet]

Khmeeri kaashäälikutähed

¹ Kui tähele lisandub allmärk, jääb tähe alumine osa ära, nt ញ្ជ nhchô [njtjɔɔ].
² Kui põhitäht on sama, siis on allmärk täiskujul (ញ្ញ), kõigil muudel juhtudel on allmärgiks üksnes alumine osa, nt ខ្ញ khnhâ [khnjɒɒ].
³ Kui kaashäälikutähele lisandub allmärk, hääldub see nagu p: ប្រចាក់ = Prâchăk [prɒtjak]. Vt ka täpsustav märkus 4.
⁴ Vt ka täpsustav märkus 6.
⁵ Vt ka täpsustav märkus 5.

Kaashäälikute hääldamise kohta silbi lõpus vt täpsustavat märkust 7.

Täishäälikumärgid

Täishäälikuid märgitakse kahel viisil: 1) lisamärgiga kaashäälikutähe juures; 2) iseseisvate täishäälikutähtede abil. Viimased on kasutusel mõnes India päritoluga laensõnas sõna algul. Tabelis on kõigepealt lisamärgi variant, milles vaikimisi kaashäälikut märgib ក k. Kui vastete hulgas on kriipsuga eraldatud variante, siis kriipsueelsed kehtivad â-, kriipsujärgsed ô-sarja kaashäälikute puhul.

Täish-märk	Vasted	Iseseisev	Näited
កា	`a – éa` [aa – ėa]	–	កំពង់ត្រាច = `Kâmpóng Trach` [kɒmpɔŋ traatj], ទូកមាស = `Tuk Méas` [tuuk mėah]
កិ	`ĕ – ĭ` [e – i]¹	ឥ ĕ	កំពង់ចិន = `Kâmpóng Chĕn` [kɒmpɔŋ tjen], មណ្ឌលគិរី = `Môndôl Kĭri` [mɔndɔl kirii]
កី	`ei – i` [äi – ii]	ឦ ei	ព្រែកថ្មី = `Prêk Thmei` [prääk thmäi], គគី = `Kôki` [kɔkii]
កឹ	`œ̆` [ə – õ]	–	បឹងខ្នា = `Bœ̆ng Khna` [bəŋ khnaa], ទឹកជោរ = `Tœ̆k Choŭr` [tõk tjou]
កឺ	`œ` [əə – õõ]	–	វើនសៃ = `Vœnsai` [vöönsai], កំពង់ស្ពឺ = `Kâmpóng Spœ` [kɒmpɔŋ spõõ]
កុ	`ŏ – ŭ` [o – u]	ឧ ŏ, ŭ, ឨ ŏ, ŭ²	ស្ដុកអាចម៍រមាស = `Sdŏk Achm Rôméas` [sdok aatj rɔmėah], បានលុង = `Bân Lŭng` [bɒɒn luŋ], ឧត្ដរមានជ័យ = `Ŏtdâr Méan Choăy` [otdɒɒ mėan tjei]
កូ	`o – u` [oo – uu]	(ឩ u)	បូកគោ = `Bok Koŭ` [book kou], កោះមូល = `Kaôh Mul` [kɒh muul]
កួ	`uŏ` [uo]	–	ស្នួល = `Snuŏl` [snuol]
–		ឫ rœ̆	ឫស្សីជ្រុំ = `Rœ̆ssei Chrum` [rõssäi tjrum]
–		ឬ rœ	(pole enam kasutusel)
–		ឭ lœ̆	(pole enam kasutusel)
–		ឮ lœ	(pole enam kasutusel)
កើ	`aeu – eu` [aõ – öö]	–	អណ្ដើកហែប = `Ândaeuk Hêb` [ɒndaõk haep], ឈើកាច់ = `Chheu Kăch` [tšöö katj]
កឿ	`œă` [õa]	–	អង្គរមឿង = `Ângkôr Mœăng` [ɒŋkɔɔ mõaŋ]
កៀ	`iĕ` [ie]	–	សៀមរាប = `Siĕm Réab` [siem rėap]
កេ	`é` [ee – ėė]	–	អន្សមចេក = `Ânsâm Chék` [ɒnsɒm tjeek], មេណាម = `Mé Nam` [mėė naam]
កែ	`ê` [ae – ää]	ឯ ê	តាកែវ = `Ta Kêv` [taa kaew], ព្រែកទ្រមក = `Prêk Trômôk` [prääk trɔmɔɔk],
កៃ	`ai – ey` [ai – ei]	ឰ ai	ប៉ៃលិន = `Pailĭn` [pailin], ព្រៃនុប = `Prey Nŭb` [prei nup]
កោ	`aô – oŭ` [ao – ou]	ឱ aô, ឲ aô	សំរោង = `Sâmraông` [sɒmraoŋ], ពោធិ៍សាត់ = `Poŭthĭsăt` [pousat]
កៅ	`au – ŏu` [au – öu]	ឳ au, ឪ âu [əu]	តាខ្មៅ = `Ta Khmau` [taa khmau], អំពៅ = `Âmpŏu` [ɒmpöu]

Khmeeri täishäälikumärgid

¹ Häälduse kohta vt täpsustavat märkust 8.
² Märgi ឧ sagedam vaste on ŭ, nt ឧស្សា = ŭssa, ឧត្ដម = ŭtdâm; märgi ឨ puhul võib olla nii ŏ kui ka ŭ; kahtluse korral kontrollitagu sõnaraamatust.

Muud khmeeri silbilõpud

Siinses loetelus on lühitäishäälikuga silbid, samuti m– ja h-lõpumärgiga silbid. Vaikimisi kaashäälikut märgib ក k.

Silbilõpp	Vasted	Näited
កក់	`á – ó` [ɒ – ɔ]	ព្រែកកក់ = `Prêk Kák` [prääk kɒk], ស្នាយពល់ = `Snay Pól` [snaai pɔl]
កាក់	`ă – oă, eă` [a – oa, äa]¹	បាត់ដំបង = `Bătdâmbâng` [batdɒmbɒɒŋ], បន្ទាត់បោះ = `Bântoăt Baôh` [bɒntoat bɒh], អំពាក់ = `Âmpeăk` [ɒmpäak]
ក័ក	`ă – oă, eă` [a – oa, äa]^1,2	ទួលបល្ល័ង្ក = `Tuŏl Bâllăngk` [tuol bɒllaŋ]
កំ	`âm – um` [ɒm – ɔm]	ស្រែអំបិល = `Srê Âmbĕl` [srae ɒmbel], កំពង់ធំ = `Kâmpóng Thum` [kɒmpɔŋ thɔm]
កុំ	`om – ŭm` [om – um]	ឈើតុំ = `Chheu Tom` [tšöö tom], ត្បូងឃ្មុំ = `Tbong Khmŭm` [tbooŋ khmum]
កាំ	`ăm – ŏâm` [am – oam]	អង្កាំ = `Ângkăm` [ɒŋkam], ជាំខ្សាន = `Chŏâm Khsan` [tjoam khsaan]
កាំង	`ăng – eăng` [aŋ – äaŋ]	អណ្ដូងក្រសាំង = `Ândong Krâsăng` [ɒndooŋ krɒsaŋ], ទឹកឃ្លាំង = `Tœ̆k Khleăng` [tõk khläaŋ]
កះ	`ăh – eăh` [ah – äah]	ចុងផ្លះ = `Chŏng Phlăh` [tjoŋ phlah], ព្រះវិហារ = `Preăh Vĭhéar` [präah vihėa]
កុះ	`ŏh – ŭh` [oh – uh]	អណ្ដូងច្រុះ = `Ândong Chrŏh` [ɒndooŋ tjroh], អំពុះ = `Âmpŭh` [ɒmpuh]
កេះ	`éh` [äh – ih]	ក្រចេះ = `Krâchéh` [krɒtjäh], បាក់រទេះ = `Băk Rôtéh` [bak rɔtih]
កោះ	`aôh – ŏăh` [ɒh – ɔh]	កោះកុង = `Kaôh Kŏng` [kɒh koŋ], បឹងព្រោះ = `Bœ̆ng Prŏăh` [bəŋ prɔh]

Muud khmeeri silbilõpud

¹ eă juhul, kui järgneb k, ng, h, [ʔ], muudel juhtudel oă.
² Märgi ័ ja យ kombinatsiooni hääldatakse ô-sarjas [ei], nt អណ្ដូងជ័យ Ândong Chey [ɒndooŋ tjei]. Latinisatsioonijuhistes seda mainitud pole, mistõttu latiniseeritakse see sageli üldjuhiste järgi -ŏây.

Muud märgid

Märk	Nimetus	Vaste või seletus	Näited
កក់	បន្តក់ `bânták`	lühidusmärk, vt lähemalt tabel “Muud khmeeri silbilõpud”	លមផាត់ = `Lômphat` [lɔmphat], ខ្ពស់ = `khpós` [khpɔh], ចាក់ = `chăk` [tjak]
ក័ក	សំយោគសញ្ញា `sângyoŭksânhnhéa`	lühitäishääliku märk sanskriti-paali laensõnades, vt lähemalt tabel “Muud khmeeri silbilõpud”	បាជ័យ = `Pa Chei` [paa tjei], ច័ក = `chăk` [tjak], វ័ង្ក = `veăngk` [väaŋ], ភ័ព្វ = `phoăpv` [phoap]
កំ	និគ្គហិត `nĭkkôhĕt` (អនុស្វារ `ânusvarâ`), niggahīta (anusvāra)	m-lõpumärk, ühtlasi on eelnev täishäälik lühike, vt lähemalt tabel “Muud khmeeri silbilõpud”	កំពត = `Kâmpôt` [kɒmpɔɔt]
កះ	វិសជ៌នីយ `vĭsârchôniy` (រះមុខ `reăhmŭkh`), visargaḥ	h-lõpumärk, ühtlasi on eelnev täishäälik lühike, vt lähemalt tabel “Muud khmeeri silbilõpud”	កោះសេះ = `Kaôh Séh` [kɔh säh]
៉	ធ្មេញកណ្ដុរ `thménh kândŏr` (មូសិកទន្ត `musĕkâtônd` ‘hiirehambad’)	ô–â-siirdemärk, viib kaashääliku ô-sarjast â-sarja või vastupidi; muudab ប b helituks	រ៉ាបាត = `Rabat` [raabaat], ម៉ា = `ma` [maa], ញ៉ង = `nhâng` [njɒɒŋ]; ប៉ារ៉ាម៉ារីវ៉ូ = `Paramarivo` [paaraamaariivoo] ‘Paramaribo’
៊	ត្រីស័ប្ទ `trei săbt`	â–ô-siirdemärk, viib kaashääliku â-sarjast ô-sarja	សេអ៊ូល = `Sé'ul` [seeuul], ហ៊ = `hô` [hɔɔ], ហ៊ាង = `héang` [hėaŋ]
ុ	ក្បៀសក្រោម `kbiĕs kraôm`	siirdemärkide asendus juhuks, kui tähe kohal on juba nt täishäälikumärk; väliselt langeb kokku u-märgiga (NB! Unicode’is pannakse kirja emma-kumma siirdemärgi koodiga)	ស៊ីរី = `Siri` [siirii] ‘Süüria’, ម៉ឺ = `mœ` [möö]
ៈ	យុគលពិន្ទុ `yŭkôlpĭntŭ`	märgib lühikese täishäälikuga lahtist silpi paali ja sanskriti sõnades	សិល្បៈ = `sĕlpă` [selɒpaʔ]
៌	របាទ `rôbat`, rephā	märgib kaashäälikueelset r-i	ព័ណ៌ = `poărn` [poa]¹
៏	លេខអស្ដា `lékh âsda` ‘number kaheksa’	märgib seda, et kaashäälik hääldatakse koos kaasneva täishäälikuga (â või ô)	ស៏ = `sâ`, ស៏សស = `sâsâs`, តំណ៏ = `tâmnâ`, ពម៏ = `pômô`
៍	ទណ្ឌគាដ `tôndôkhéad`	väljajätumärk, st märgialust tähte või täherühma ei hääldata	វិវាទន៍ = `vĭvéatn` [vivėat], បុណ្យ៍ = `bŏny`, ពោធិ៍ = `poŭthĭ`, ភូមិ៍ = `phumĭ`
៎	កាកបាទ `kakâbat`	modaalsusmärk, eristab mõnda hüüdsõna	អ្ហូ៎ = `'ho` [oo], ចា៎ទេ = `chaté`
ៗ	លេខទោ `lékh toŭ` ‘number kaks’	kordusmärk, st sõna või sõnaosa loetakse topelt	ផ្សេងៗ = `phséng-phséng` [phseeŋ-phseeŋ]
។	ខណ្ឌ `khând`	lõigu lõpp, punkt
៕	បរិយាន `bârĕyan` (ល្បះចប់ `lôbăh cháp`)	peatüki lõpp, punkt

Muud khmeeri märgid

¹ Kui rôbat’iga kaashäälik on sõna lõpus ja ilma täishäälikumärgita, siis ta ei hääldu, nt ធម៌ = thôrm [thoa], aga vrd សួគ៌ា = suŏrkéa [suokėa].

Täpsustavaid märkusi

Khmeeri kirjas silbilõppe eraldi ei tähistata – kui silbi või sõna lõpus on kaashäälikutäht, millele ei ole lisatud täishäälikumärki ega lékh âsda märki (៏), siis loetakse üksnes kaashäälik, mitte sellega kaasnevat täishäälikut (â või ô), nt កក kâk, អង្គ 'ângk. Erand on sõna ពង្រ pôngrô (kirjutatakse ka kujul ពង្ររ pôngrôr ja ពង្រហ pôngrôh).
Khmeeri kaashäälikuühendi teine (ja kolmas) liige kirjutatakse allmärgina vähendatud kujul tähe alla. Tähel ឡ lâ allmärk puudub. Tähtedel ដ dâ ja ត tâ on kokkulangev allmärk (vaikimisi põhitähega ក្ដ ja ក្ត), sagedam on ដ dâ, nt ក្ដី kdei (vrd siiski កន្ត្រប់ kântráb). Mõnes fondis on ka ធ thô ja ឋ thâ allmärgid sarnased (ក្ធ ja ក្ឋ), neist on ធ thô sagedam, nt កន្ធាយ kânthéay. Silbilõpu យ y ja ង ng esinevad vahel allmärgi kujul, kuid need latinisatsiooni ei muuda, neid sõnu võib kirjutada ka üldreeglite kohaselt: ស្វា្យ = ស្វាយ svay, ទាំ្ង = ទាំង teăng.
Khmeeri kaashäälikud kuuluvad kas â– või ô-sarja ja sellest sõltub täishäälikumärkide hääldus. Kaashäälikuühendi korral määrab järgneva täishäälikutuuma sarja allmärk, nt ខ្ពង khpông, ល្អ l'â. Juhul kui allmärk märgib häälikuid l, m, n, r, s, v (ល, ម, ន, ណ, ញ, ង, រ, ស, វ), siis määrab täishäälikutuuma sarja ikkagi põhimärk, nt ថ្ម thmâ, ស្វាយ svay. Siseliite abil tuletatud sõnas säilib silpidel sama sari mis lihttüvel: សើម saeum — សន្សើម sânsaeum [sɒnsaõm]. Mitmesilbilises sõnas sõltub järgsilbi sari tavaliselt lihttüve esisilbi sarjast: សំរាប់ sâmrăb, ទាហាន téahéan (mitte téahan).
Kaashäälikutähe ប bâ ja täishäälikumärgi ា a–éa ühend esineb kujul បា, mis aitab vältida segiminekut tähega ហ hâ. ô-â-siirdemärk (ប៉) muudab kaashääliku helituks p-ks, kuid ei vaheta sarja (pâ), nt ប៉ង pâng, ប៉ាតៅ patau. Siirdemärgi asendus tarbe korral on ុ, nt ប៉ី pei. Allmärkide olemasolul loetakse tähte samuti p-ga: ប្លែង plêng, ប្អ p'â, ប្រាប់ prăb.
Kaashäälikutähte អ latiniseeritakse ülakomaga (‘), nt ក្អែក k'êk, ចង្អៀត châng'iĕt, រអិល rô'ĕl, អ្វី 'vei, អាង 'ang. Sõna alguses täishääliku ees võib ülakoma ära jätta: អាង ang.
Kaashäälikutähel ហ hâ on kaashäälikuühendis veel järgmisi omadusi:
- a) mõnes traditsioonilises sõnas viib silbi â-sarja, nt ពេទ្យហ្ម péty-hmâ, ហ្មត់ចត់ hmátchát [mɒttjɒt];
- b) ហ្វ hv märgib f-häälikut, nt អាហ្វ្រ៊ិក Ahvrĭk [aafrõk], កាហ្វេ kahvé;
- c) aitab märkida veel mõnda võõrhäälikut: ហ្សឺណែវ Hsœnêv [žəənaew] ‘Genf’, ហ្គោ hkoŭ (võõrsilbi go transkriptsioon).
Silbi lõpus olev r ei hääldu, nt អង្គរ Ângkôr [ɒŋkɔɔ]; s hääldub [h], nt អង់គ្លេស Ângklés [ɒŋklėėh], ja kaashäälikuühendist hääldub vaid esimene märk, nt រាជាណាចក្រ réachéanachâkr [rėatjėanaatjak], រាស្ត្រ réastr [rėah]. Samuti lihtsustuvad lõpuhäälikud: kh → [k]; ch, chh → [tj]; d, th → [t]; b, ph → [p]. k võib teatud juhtudel silbi lõpus häälduda ka teisiti: 1) e, é, ê, i järel [tj], nt រីក rik [riitj], ផ្នែក phnêk [phnaetj] 2) a, á, â, eă, éa, ó, u, ŭ järel [ʔ], nt ទាក téak [tėaʔ], ទាក់ teăk [täaʔ], លក់ lók [lɔʔ], គក់ kók [kɔʔ]. ng hääldatakse e, é, ê, i järel [nj], nt លេង léng [lėėnj].
Tüve lõpus olevad i ja u sageli ei hääldu: ជាតិ chéatĭ [tjėat], ភូមិ phumĭ [phuum]. Vrd siiski មតិ môté [mäateʔ]. Täishäälikumärk ិ hääldub [eʔ] – [iʔ], kui silp on lahtine, ja [ə] – [õ], kui silp on kinnine, nt កាពិ kapĭ [kaapiʔ], សិន sĭn [sən], គិត kĭt [kõt].
Khmeeri kirjaviis pole kuigi reeglipärane, eriti on kõrvalekaldeid paali ja sanskriti laensõnade häälduses (kuivõrd latiniseerimisjuhistes nende kohta mingeid täpsustusi ei ole, latiniseeritakse need sõnad tavaliselt üldjuhiste järgi hoolimata tegelikust hääldusest):
- kaashäälikutähti, millel pole täishäälikumärke, loetakse sageli â-sarjas täishäälikuga [ɒ] ~ [a] ja ô-sarjas [äa] ~ [oa] (viimase valik sõltub järgnevast kaashäälikust: kui järgneb k, ng, h või lühisilbi lõpus olev ʔ, siis [äa], muidu [oa]), nt សព្វ sâbv [sɒp], សត្វ sâtv [sat], ភរិយា phôrĭyéa [phäarijėa];
- ា hääldub [aa] ka ô-sarjas, nt ឃោសនា khoŭsânéa [khousanaa], សុរា sŏréa [soraa], ចលនា châlônéa [tjalanaa];
- ែ ê asemel kirjutatakse េ é, nt កេណ្ឌ kénd [kaen], គ្រូពេទ krupét [kruupäät];
- ត tâ loetakse [dɒɒ] ja ប bâ loetakse [pa], nt ពត៌មាន pôrtâméan [pɔɔdɒɒmėan], បរមានូ bârâmano [paramaanoo], បណ្ណាល័យ bânnalăy [pannaalai].
Khmeeri numbrid on ០ 0, ១ 1, ២ 2, ៣ 3, ៤ 4, ៥ 5, ៦ 6, ៧ 7, ៨ 8, ៩ 9.
Khmeeri kirja kasutatakse peamiselt kahes stiilis, mille mõned märgid on üsna erikujulised: អក្សរជ្រៀង âksâr chriĕng ‘kaldkiri’ (käsitsi kirjutamiseks mõeldud kiri, mille alaliigina on välja arenenud trükis jm esinev អក្សរឈរ âksâr chhôr ‘püstkiri’) ja អក្សរមូល âksâr mul ‘ümarkiri’. Teist stiili, âksâr mul’i, kasutatakse tänapäeval nt ajalehepealkirjades, siltidel, loosungitel jne. Allpool mõned stiilinäited (algul püstkirja, seejärel ümarkirja variant): 1) kõige erinevamad tähed, 2) kaashäälikutähed, 3) mõned nimed (sh Kambodža Kuningriik, Phnom Penh).

Khmeeri kaashäälikutähed püst- ja ümarkirjas

Khmeeri tekstinäiteid püst- ja ümarkirjas

Vt ka

khmeeri nimed

Kirjandus

Jean Michel Filippi, Hiep Chan Vicheth, Srin Sereyrat, Chan Somnoble, Norng Sophy, Kit Calineat, Chhun Kun Bopha, Mao Bonna. Everyday Khmer. Funan 2004.
Khmer script. – Wikipedia.org (vaadatud 12.11.2023).
Ю. А. Горгониев, Краткий грамматический очерк кхмерского языка. – Ю. А. Горгониев, Кхмерско-русский словарь. Москва : “Русский язык” 1975, с. 904–952.

Anna tagasisidet